Sa oled siin

Õigusloome pole mitte esimene, vaid viimane abinõu probleemi lahendamisel

12.11.2020. Riigikogus täna heaks kiidetud õigusloome poliitika põhialuste fookus aastaks 2030 on õigusloome mahu vähendamine.

„Seadus on ja jääb demokraatlikus õigusriigis peamiseks poliitiliste otsuste elluviimise instrumendiks. Just seetõttu on oluline, et seadusandja tasandil lepitaks kokku selles, kuidas seadusi luuakse. Ühtlasi on poliitikaaluste selge sõnastamine ja jõustamine oluline ka huvirühmadele ja ühiskonnale laiemalt, et tagada õigusloomepoliitika avatus,“ rõhutas justiitsminister Raivo Aeg.

Jätkuvalt on õigusloomes kesksel kohal märksõnad nagu „kaasamine“, „teadmuspõhine“ ja „hea õigusloome põhimõte“. Varasemast selgemini rõhutatakse aga seda, et õigusloome ei ole mitte esimene, vaid viimane abinõu probleemi lahendamisel, mistõttu on eesmärgiks seatud õigusloome mahu vähendamine.

„Ühtlasi antakse põhialustes suunised seaduseelnõude menetlemiseks, õiguskeele arendamiseks ning õigusloomealaseks koostööks. Valitsuse algatatavale eelnõule tuleb koostada väljatöötamiskavatsus, milles seaduse vajalikkust põhjendatakse. Sellest erandite tegemine on lubatav üksnes loetud juhtudel, muuhulgas näiteks välislepingute ja iga-aastase riigieelarve menetluse puhul,“ rääkis Raivo Aeg.

Justiitsminister ütles, et demokraatlikus õigusriigis peab õigusloome olema avatud ja läbipaistev. „Selle tagamiseks tuleb sihtrühmi võimalikult vara kaasata ja luua senisest paremad võimalused läbipaistvuse tagamiseks. Näiteks peavad kasutatavad infotehnoloogilised lahendused olema kodanikukesksed, kõigile juurdepääsetavad ja terviklikud,“ sõnas Aeg.

Lisaks toonitas justiitsminister mõjude hindamise olulisust. „Mõjuanalüüsimisel on rõhuasetus olemasolevate andmete kasutamisel, sest meie e-riigis on palju andmeid, mida mõjuanalüüsides kasutada saaks. Niisamuti rõhutame uutes põhialustes senisest enam eesmärgi saavutamise kontrollimiseks järelhindamiste koostamise vajadust.“

Põhialuste täitmisest teeb valitsus igal aastal ettekande riigikogule. Uuendusena on lisatud ettepanek, et valitsuse ettekandele lisatakse ekspertarvamus, mis peegeldaks valitsusvälist hinnangut tehtule.