Sa oled siin

Parlament peab võtma enda kätesse seaduse ületootmise lõpetamise

Justiitsminister Urmas Reinsalu kõnepuldis

4.12.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna riigikogule ülevaate õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta aastatel 2011-2018. Reinsalu ütles tulevikku vaatavalt, et uutes õigusloomepoliitika arengusuundades aastani 2030 tugevneb otsustavalt riigikogu roll hea õigusloome poliitika kehtestamisel valitsusele ning see on otsustava kaaluga, et vähendada seaduste ületootmist.

Päris nii ei saa öelda, et antakse vastutus seaduste vastuvõtmisel riigikogule. See on Riigikogu põhiseaduslik ülesanne ja seda küll nüüd uuesti ei anta. Teine lausepool on muidugi loosunglik, aga seda ma ei torgi. Ehk öelda kuidagi nii: Reinsalu ütles tulevikku vaatavalt, et uutes õigusloomepoliitika põhialustes aastani 2030 tugevneb

„2011. aastast kehtivad arengusuunad on kaasa toonud mitmeid positiivseid arenguid õigusloomes. Aastatega on õigusaktide mõjuanalüüsid muutunud sisukamaks, huvigruppide kaasamine toimub süstemaatilisemalt ja väljatöötamiskavatsuste osa on kasvanud. Arengusuunad on olnud hea suunanäitaja – sarnaselt ühiskonnale on ka õigus pidevas arengus ja ühiskonna kaasamine muutub aina olulisemaks,“ kinnitas justiitsminister Urmas Reinsalu.

„Oleme alati rõhutanud, et hea õigusloome vähendab õigusloome mahtu. Arutelu seaduse vajalikkuse üle õigusloome varases etapis aitab tagada seda, et õigusnorme loodaks üksnes seal, kus nendeta ei saa. Seetõttu oleme hoolega jälginud väljatöötamiskavatsuste koostamise praktikat,“ ütles Reinsalu. „Selle aasta oktoobri lõpu seisuga on justiitsministeeriumile esitatud kooskõlastamiseks ligi sada seaduseelnõu ja väljatöötamiskavatsuste arv on napilt üle kahekümne.“

Justiitsminister kinnitas, et töö hea õigusloomega jätkub ka peale arengusuundade kehtivuse lõppu. „Hea õigusloome poole püüdlemiseks on vaja ka edaspidi kokkulepet ja see kokkulepe peab sündima riigikogus. Parlament peab muutuma õigusloomepoliitiliste diskussioonide keskpunktiks,“ ütles Urmas Reinsalu.

Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks õigusloomepoliitika põhialuste eelnõu aastani 2030. Ettekande lõpus rõhutas Reinsalu sellest eelnõust kümmet olulisemat punkti, mis justiitsministri hinnangul moodustavad uute õigusloome poliitika põhialuste tuumiku:

  • Kui sekkumise nõue ei tulene põhiseadusest, sekkub riik nii vähesel määral kui võimalik.
  • Riigikogu võtab vastu üksnes sellise seaduse, mis vastab hea õigusloome põhimõtetele.
  • Hea õigusloome põhimõtteid tuleb rakendada ka valitsuse esimese saja päeva jooksul. Koalitsioonilepingus sisalduv viide mis tahes eelnõule ei ole aluseks selle eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena.
  • Õigusloomes tuleb arvestada, et riigi pidamine peab olema paindlik, tõhus ja kokkuhoidlik.
  • Sihiks seatakse, et aastaks 2030 väheneb õigusloome maht tuntavalt. Selle saavutamiseks ei algatata uusi seadusi kergekäeliselt. Õigusliku reguleerimisega probleemide lahendamine on viimane abinõu, enne mida kaalutakse teisi võimalusi. Hoidutakse ülereguleerimisest ja liigsest kiirustamisest lahenduste väljapakkumisel.
  • Õiguskord aitab tagada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja ühiskonna turvalisust ning riik pakub selleks uuenduslikke lahendusi. Õigusloome peab sammu hoogustuva üleilmastumisega. Elukeskkonda kujundav õigusraamistik tagab üldiste huvide kaitse, kahandamata inimeste endi vastutust ja vabadusi ning piiramata ülemäära kaalutlusõigust, omandit ja ettevõtlust.
  • Riigikogu ei võta menetlusse eelnõu, mille kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ja mille seletuskirjas ei ole seda avaliku huviga põhjendatud.
  • Seaduse rakendamisega kaasneda võivat mõju hinnatakse enne eelnõu koostamist, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest: olulise mõjuga muudatuse mõjuanalüüs peab olema põhjalikum ja sisaldama muu hulgas teiste võimalike lahendusviiside analüüsi.
  • Kavandatavad muudatused ei tohi koormust tõsta, peale selle tuleb otsida võimalusi vähendada olemasolevat koormust.
  • Järelhindamise osakaal õigusloomes peab suurenema. Alati nähakse järelhindamis¬kohustus ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamis¬kavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata. Valitsus seab sisse järelhindamiskohustuse võtmise ja täitmise seire süsteemi. Järelhindamise tulemused tuleb esitada riigikogule.

Õiguspoliitika arengusuundade elluviimise ülevaate leiab siit.