Rahvusvahelise lapseröövi juhtumid on aastatega sagenenud

08.06.2010 | 00:00

    • Jaga

Justiitsministeerium esitas möödunud aastal Eestisse tagasitoomise taotluse üheksa lapse kohta viiele riigile. 2008. aastal tuli taotlus esitada seitsme ning aasta varem kolme lapse kohta.


Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabi talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja sõnul on rahvusvahelise lapserööviga tegu juhul, kui üks vanem on teise nõusolekuta asunud lapsega elama välismaale. Need juhtumid eeldavad tihti nii külastusõiguse kui ka hooldusküsimuse lahendamist.

„Eesti on ühinenud 1980. aasta Haagi rahvusvahelise lapseröövi konventsiooniga. Selle konventsiooni toel saab lapsevanem, kes pole andnud nõusolekut laps riigist ära viia, taotleda lapse tagasitoomist,“ selgitas Laurendt-Hanioja.

Konventsiooni eesmärk on tuua laps tagasi selleks, et kohus saaks arutada tema hooldusõigust ja elukohta puudutavaid küsimusi. „Lapse tagastamine ei tähenda, et laps võetakse sellelt vanemalt ära, kes ta teise riiki viis. Lapsevanem naaseb koos lapsega alalise elukoha riiki ja alles sealne kohus määrab kindlaks hooldusõiguse,“ kinnitas Laurendt-Hanioja.

Tema sõnul töötab justiitsministeerium siin abistaja ja vahendaja rollis. „Kui laps on Eestist minema viidud, saadame meie vanema avalduse alusel lapse tagastamise taotluse vastavasse riiki, kuid selle, kas laps tagastatakse või mitte, otsustab sealne kohus. Vastupidises olukorras – kui teine riik taotleb Eestilt lapse tagastamist – kontrollib justiitsministeerium taotluse õigsust ja püüab saavutada seda, et laps ja vanem pöörduksid tagasi senise elukoha riiki, ning kui see ei anna tulemust, edastab materjalid kohtule.“

Laurendt-Hanioja lisas, et teiste riikide taotluste korral pöördub ministeerium ka kohaliku lastekaitsetöötaja poole, et selgitada välja lapse olukord ja saavutada lapse vabatahtlik tagasiviimine. „Selline rahumeelne lahendus traumeerib kõiki osalisi kindlasti kõige vähem, kuid veel parem oleks lahendada lapse hooldusõiguse ja külastusõiguse küsimused enne lapsega lahkumist.“

Möödunud aastal taotles justiitsministeerium kolme lapse tagasitoomist Suurbritanniast, kaht last küsiti tagasi Rootsist ja Soomest ning üht Hispaaniast ja Saksamaalt. Eestisse saabus samal ajal kahe lapse tagastamise taotlus Suurbritanniast.

Laurendt-Hanioja sõnul on aastatepikkused kogemused näidanud, et pooltel sellistel juhtumitel pöördub lapsega riigist lahkunud vanem tagasi alalise elukoha riiki, et hooldusküsimus lahendada.

Selleks et riikidevahelist koostööd lapserööviküsimustes veelgi parandada, korraldab justiitsministeerium koostöös Norra kolleegidega 10.–11. juunil Eestis seminari, kus osalevad kohtunikud ja rahvusvaheliste lapseröövi juhtumitega tegelevad keskasutused Põhja- ja Baltimaadest. Seminari rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

„Seminar on oluline riikide kogemuste vahetamiseks sellel järjest aktuaalsemaks muutuval teemal, samuti pädevate asutuste kontaktide loomiseks,“ sõnas Laurendt-Hanioja ning lisas, et Eestis ei ole sellisel tasemel lapseröövi teemalist kohtumist varem toimunud.

Rahvusvahelise õigusabi 2009. aasta statistikaga saab tutvuda siin.

Lugupidamisega
Diana Kõmmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
[email protected]

 

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus