Sa oled siin

Raivo Aeg: Pankrotimenetluse läbiviimise pikkus ja tõhusus on üks ettevõtluskeskkonna tervisenäitajaid

eurod suurendusklaasi all

17.06.2020. Riigikogus esimese lugemise läbinud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud tutvustades tõdes justiitsminister Raivo Aeg, et majanduslik olukord maailmas muutub iga päevaga aina ebakindlamaks.

„Ettevõtted peavad kohanema ja paraku mõned neist, mille tegevus ei ole jätkusuutlik, ka oma tegevuse lõpetama. Aus tõdemus ettevõtte makseraskustest, ja vajadusel tegevuse lõpetamine, peab olema vastutustundlikule ettevõtjale mõistlik ning võlausaldajale võimalikult kiire ja tõhus,“ sõnas Aeg. 

„Praegu on Eestis  pankrotimenetlus võrreldes naaberriikidega üsna pikk ja ebatõhus protsess, eelkõige võlausaldajate jaoks. Selle läbiviimise pikkus ja tõhusus on aga üks ettevõtluskeskkonna tervisenäitajaid,“ lisas minister.

Eelnõu eesmärgiks ongi muuta pankrotimenetlused kiiremaks, kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks, tagada võlausaldajatele suuremad väljamaksed, selgitada välja seadusvastaselt tekitatud maksejõuetused ning parandada Eesti ettevõtluskliimat, rahvusvahelist taset ja mainet.

Samuti on Eestis probleemiks, et enam kui pooled pankrotimenetlused raugevad, sest puuduvad vahendid menetluse läbiviimiseks. Selle tagajärjel ei uuri keegi maksejõuetuse põhjuseid ning raugemise instituuti kasutatakse ära vastutusest vabanemise eesmärgil. Kannatajateks on nii konkreetsed võlausaldajad kui ka majanduskeskkond tervikuna.

Lisaks on eelnõus tehtud hädavajalikud muudatusettepanekud seoses COVID-19 koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatu ja järsu muutumisega. Näiteks võimaldatakse ajutiselt võlgade ümberkujundamise kava paindlikum muutmine ja saneerimiskava muutmine, mis hetkel kehtiva seaduse alusel pole üldse lubatud. 

Ettepaneku kohaselt oleks see võimalik eeldusel, et see on vajalik saneerimise eesmärgi saavutamiseks.  Lisaks võimaldatakse saneerimiskava järgsete maksete peatamist kuni kolmeks kuuks, mida saab vajadusel pikendada omakorda kuni kolmeks kuuks. Tegemist on ajutiste võimalustega ja vastava taotluse saab eelnõu järgselt esitada kuni 2020. aasta lõpuni.

Ettevõtete saneerimisega seotud vajalike seadusemuudatusi ja ülejäänud maksejõuetusmenetlusi käsitletakse sügisel, kui justiitsministeerium plaanib Riigikogu ette viia maksejõuetuse revisjoni teise etapi käigus valminud eelnõu.