Sa oled siin

Reinsalu kutsus Euroopa justiitsministreid töötama Euroopa Prokuratuuri pädevuste laiendamise nimel

11.10.2018 Täna Luksemburgis toimunud justiitsministrite kohtumisel arutati teiste teemade seas Euroopa Prokuratuuri loomise ajakava ning Urmas Reinsalu tutvustas ettepanekut analüüsida Euroopa Prokuratuuri (EPPO) pädevuste laiendamise võimalikkust rasketele piiriülestele finantskuritegudele, eeskätt rahapesule.

„Nagu Euroopa Komisjoni volinik Vera Jorurova ütles, on meie ettepanek oluline samm edasi komisjoni senisest plaanidest ja seda peavad nüüd edasi arutama Euroopa Liidu justiitsministrid, kellele täna ettepanekuid ka tutvustasin ja keda kutsusin üles töötama selle nimel, et EPPO pädevusi laiendada. EPPO-s hakkavad tööle parimad prokurörid, kes piiriüleste finantskuritegudega töötavad, mistõttu koonduks EPPO-sse kõrgeim pädevus selliste juhtumitega tegelemiseks,“ ütles justiitsminister.

Lisaks arutasid justiitsministrid ka EPPO loomise ajakava ning EPPO pädevuste laiendamise küsimusi. Eesti jaoks on oluline, et EPPO alustaks tööd lubatud ajaraamis ehk 2020. aasta lõpus. Selleks väljendas justiitsminister ootust, et Euroopa Komisjon peaks ajakavast kinni ning kindlustaks EPPO võimalikult sujuva käivitamise.

Olulise teemana, mida ministrid käsitlesid, oli justiitsvaldkonna rahastatus. Urmas Reinsalu hinnangul on valdkond alarahastatud ning selle digitaliseerimiseks peab Euroopa Liidus olema tagatud piisav rahastus. „Justiitsvaldkonna IT-süsteemide turvalisus ja koostalitusvõime on liikmesriikides väga erineval tasemel. Selleks, et tagada turvalisus ja juurdepääs õigusele Euroopa Liidus, tuleb IT-süsteemidesse panustada riikide üleselt. Lisaks kohustavad mitmed Euroopa Komisjoni algatused, näiteks e-tõendid või ühinguõiguse pakett, liikmesriike arendama või looma uusi IT-süsteeme ning rahastuse vähendamine seab ohtu riikide võimekuse ülesannetega toime tulla,“ rõhutas justiitsminister.

Ühtlasi kiideti kohtumisel heaks maksejõuetusdirektiivi üldise lähenemisviisi kompromisstekst, mis ühtlustab liikmesriikides olulisi maksejõuetusmenetlusega seotud aspekte, jättes riikidele piisavalt paindlikkust otsustamaks, kuidas neid põhimõtteid kohaldatakse. Direktiivi lähtekoht on, et pankrotimenetluse läbinud ausaid ettevõtlusega tegelevaid inimesi ei tuleks karistada ega häbimärgistada mõne vale otsuse või muutunud majanduskeskkonna tõttu. Ühtsetest reeglitest saavad kasu nii võlgnikud, võlausaldajad kui ka ettevõtluskeskkond tervikuna.