Sa oled siin

Reinsalu: lühikesed menetlustähtajad kahjustaks raskete kuritegude uurimist

Valitsus toetas justiitsministeeriumi arvamust riigikogu liikmete poolt algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõule, millega soovitakse seada kohtueelsele kriminaaluurimisele konkreetsed tähtajad. Justiitsministeeriumi hinnangul kahjustaks tähtajad märkimisväärselt raskete kuritegude uurimist.

Reinsalu nõustub, et kriminaalmenetlus tuleb läbi viia võimalikult kiiresti. „Küsimus taandub aga sellele, kas valime Nõukogude ajale omase lähenemise, kus paneme tähtajad seadusesse või tänapäevase lähenemise, kus tagame kiirema menetluse bürokraatlike takistuste kõrvaldamisega, digitaliseerimise ja juhtumipõhise lähenemisega,“ ütles Reinsalu.

„Enamikule kriminaalasjadele kuluv aeg on juba täna mõistliku pikkusega, kestes keskmiselt kuus kuud. Menetlustähtaegade seadmisega satuvad löögi alla eelkõige kõrgkorruptsiooni, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja majanduskuritegude uurimine, aga ka näiteks rasked alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude uurimised, mis nõuavad keerulisi ekspertiise. Fakt on see, et tähtaegade seadmine ei taga kvaliteetset õigusmõistmist ega õiguskindluse suurenemist, vaid võib viia meid olukorrani, kus keerukamad juhtumid jäävad tähtaja survel uurimata või need aeguvad,“ selgitas Reinsalu.

Majandus-, maksu- ja korruptsioonikuritegude, aga ka laste vastu suunatud seksuaalkuritegude uurimiseks ja kurjategijate kohtu ette saatmiseks on uurijatel ja prokuröril vaja läbi töötada tuhandeid lehekülgi dokumente, esitada teistele riikidele õigusabi taotlusi, kuulata üle kümneid tunnistajaid nii Eestis kui välisriikides või teostada keerukaid ja aeganõudvaid ekspertiise. Seega võib selliste menetluste läbi viimine üheksa kuu jooksul paljudel juhtudel, eriti rahvusvahelise kuritegevuse puhul, osutuda võimatuks.

Justiitsministeerium arvestas seisukoha kujundamisel ka siseministeeriumi, sh politsei- ja piirivalveameti, riigikohtu, Tartu ringkonnakohtu ja riigiprokuratuuri arvamustega. Kõik asutused nõustuvad, et kriminaalasja kohtueelne menetlus peab toimuma mõistliku aja jooksul, ent leiavad, et menetlusele tähtaegade seadmine ei oleks sobivaks lahenduseks.

Prokuratuur on viimastel aastatel kinnistanud tugeva mitmetasandilise sisekontrolli, milles kõrgemalseisvad prokurörid teostavad nii ringkonnaprokuratuurides kui ka riigiprokuratuuris kohtueelse menetluse mõistliku aja osas igakuist järelevalvet. Prokuratuuri hinnangul võivad jäigad menetlustähtajad, mille tõttu väheneb kohtueelses menetluses kogutud tõendite kvaliteet või nende üldine hulk, kaasa tuua selle, et keerukamad kriminaalasjad ei jõuagi üleüldse õigusmõistja ette. Tänane regulatsioon võimaldab prokuröril läheneda igale kriminaalasjale personaalselt, vastavalt asja keerukusele, ulatusele ja mahule, kaasates võimalusel hädavajalikke koostööpartnereid nii Eestist kui välismaalt, tellides ekspertiise jne.

Riigikohtu hinnangul ei sobitu eelnõu kriminaalmenetluse seadustiku loogika ega põhiseadusest tuleneva riigikohtu pädevusega. Põhiõiguste kaitse tagamine ja kontrollimise pädevus kohtueelses menetluses on eelkõige eeluurimiskohtunikul, mistõttu puudub mõistlik põhjendus, miks peaks faktilisi asjaolusid ja tõendite täiendava kogumise vajadusega seonduvat hindama kõrgeim kohus.

Tartu ringkonnakohus tõi oma arvamuses välja, et kohtueelse menetluse tähtaegade kehtestamine kasvataks kriminaalasju menetlevate ametnike koormust tarbetu bürokraatia arvelt ja vähendaks võimalust tegeleda raskete kuritegude uurimisega. Selle asemel, et keskenduda tõendite kogumisele ja analüüsimisele, peaksid uurijad ja prokurörid kasutama tööaega menetlustähtaegade pikendamise taotlemisele ja nende taotluste lahendamisele. Ühtlasi ei ole ringkonnakohtu sõnul tähtajad reaalselt saavutatavad ning nende puhul pole arvestatud kohtueelset menetlust toimetavate asutuste töötajate arvu ega nende käsutuses olevaid vahendeid.

Siseministeeriumi hinnangul on kümne päevaga võimalik kriminaalasi prokuratuuri saata üksnes juhul, kui asjaolud on algusest peale selged. Kui aga on vaja koguda tõendeid, ei ole kriminaalasja prokuratuuri saatmine kümne päeva jooksul pärast kurjategija isiku või süüteo koosseisuliste asjaolude tuvastamist reaalne. Tihti võtab ainuüksi ekspertiisi läbiviimine kauem aega, näiteks ehitusekspertiisidele kulub 6-12 kuud, samuti on äärmiselt ajamahukas digitaalsetest andmekandjatest koopiate tegemine ja nende analüüsimine. Mahukate menetlustoimingute ümbertõstmine uurimisasutuselt prokuratuuri ülesandeks menetluse läbiviimist ei kiirendaks, kuna sellisel juhul tuleb jälle märkimisväärselt suurendada prokuratuuri ametnike arvu.

Menetluskiiruses tervikuna on Eesti juba täna paljudele teistele Euroopa Liidu riikidele eeskujuks.  Justiitsministeeriumi õiguskaitse statistika andmebaasi kohaselt on Eestis kriminaalmenetlusele kuluv aeg üldiselt 6 kuud, sh ühe inimese osas keskmiselt 4 kuud.