Sa oled siin

Riigikaitsesse peab vajadusel panustama kogu ühiskond

Metsatee

22.01.2020. Justiitsminister Raivo Aeg tutvustas täna riigikogule esimesel lugemisel kolme riigikaitsega seotud eelnõu, mis võimaldab tagada Eesti riigi valmisoleku ja kiire reageerimise nüüdisaegsete julgeolekuohtude korral ning süüteo- ja kohtumenetluste tõhusa läbiviimise kaitseolukorra ajal.

„Kriisi korral on kõige olulisem tagada meie riigi säilimine, demokraatliku riigikorra püsimine ja kiire tagasipöördumine rahuaegse riigikorralduse juurde. Selleks peavad riigil olema vahendid, mis võimaldavad parandada asutuste ja isikute toimetulekut kriisis ning kasutada vajadusel tavalisest erinevat riigijuhtimise korraldust,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.

Tähtis on elanikkonna turvalisuse tagamine, et kaitsta inimesi, keskkonda ning vara erinevate inim- ja loodustekkeliste hädaolukordade ning riigi eksistentsi ohustavate kaitseolukordade ajal. „Riigikaitse on meie kõigi ühine asi. Eesti iseseisvust, sõltumatust, põhiseaduslikku korda või elanikkonna turvalisust ohustavate sündmustega toimetulek eeldab iga ühiskonnaliikme panust. Selleks peavad riigikaitsesse panustama nii riigiasutused, kohalikud omavalitsused, erasektori esindajad, kogukond ning ka üksikisikud,“ rõhutas justiitsminister.

Selleks, et riik jääks püsima, peab iga asutus ja inimene täitma üldjuhul oma seniseid ülesandeid edasi ka riigi julgeolekut ähvardavate olukordade ajal. Samuti on seatud riigikaitseülesanded eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes osutavad elutähtsaid teenuseid ning mõningatele avalik-õiguslikele isikutele nagu ERR, Eesti Pank, haigekassa, töötukassa ja advokatuur.

Selgemaks muutuvad kohalike omavalitsuste riigikaitseülesanded, näiteks ootab riik Eesti julgeolekut ähvardavas olukorras ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamist, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist (kaugküttega ja veega varustamine, kanalisatsioon, kohalike teede sõidetavuse tagamine), ning sotsiaalhoolekandega seotud ülesannete nagu vältimatu sotsiaalabi ja hooldusteenuste osutamist.

Seadusesse tekib kaitseolukorra mõiste. Kaitseolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis võib ohustada riigi säilimist ja sel põhjusel on riigivõimul vaja paratamatult teatud põhiõigusi ja –vabadusi ajutiselt piirata ning viia juhtimiskorraldus valitsuse tasandile. Kaitseolukorra lahendamiseks võib riigikogu vajadusel välja kuulutada ka  erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra.

Peaministri keskseks rolliks jääb kaitseolukorra lahendamise juhtimine. Ühtlasi eeldab kaitseolukorra lahendamine erinevate asutuste ja isikute sujuvat koostööd. Erinevateks kriiside valmistumisega seotud koordineerivad tegevused koondatakse valitsuse juurde, et tagada parem ohtudele reageerimine.

„Selleks, et tagada kohtumenetluste kiire ja tõhus läbiviimine ning kohtute ressursi parem ja säästlikum kasutamine kaitseolukorras, tahame moodustada riigikaitsekolleegiumi, et kriisiolukorras oleks olemas vajaliku väljaõppe saanud kohtunikud ning ettevalmistatud süsteem, mida saab kohe käivitada, kui peaks tekkima sõjaajaseisukord. Kolleegium moodustatakse ametis olevatest kohtunikest ning praeguste kohtute juurde. Sõjaväelased riigikaitsekolleegiumis kohtunikena tööle ei asu,“ selgitas Aeg.

Eelnõuga nähakse aga ette, et riigikaitsekolleegiumi kuuluvad kohtunikud täidavad rahuajal oma tavapäraseid ülesandeid, kuid spetsialiseeruvad kaitseväeteenistusalaste ja riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude menetlemisele nagu praegu näiteks alaealistega tegelevad kohtunikud.

Lisaks uueneb karistusseadustiku kaitseväeteenistusalaste süütegude ja riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude osa. „Kaitseväeteenistusalaste ning riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude eest ettenähtud karistused peavad mõjuma preventiivselt nii erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra kui ka loodava kaitseolukorra ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal,“ selgitas Aeg.

Seadused on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2021. aastal.