Justiitsminister Kristen Michal sõnas, et rahvusvahelise kogemuse põhjal on seksuaalkurjategijate puhul uute kuritegude ärahoidmisel nimelt keemilist kastreerimist võimaldav kompleksravi parimaid tulemusi andnud.
„Selle eelnõuga tahame eelkõige ära hoida just laste vastu toime pandud seksuaalkuritegusid, sest uuringud näitavad, et sellistel kurjategijatel on tihti vaimse tervisega seotud probleemid, mis taoliste tegude toimepanemist põhjustavad. See tähendab, et peale oma karistuse ärakandmist on suur tõenäosus, et nad võivad sooritada uusi kuritegusid,“ ütles Michal.
Justiitsminister selgitas, et seadusemuudatusega saaks kohtud seada sellise 18-kuulise kuni 3-aastase ravikuuri läbimise ka eelduseks ennetähtaegsele vabanemisele ja kui see ravi jääb ükskõik mis põhjusel pooleli, siis tuleb isikul tagasi vanglasse karistust kandma minna.
„Kompleksravi kasutamisel kurjategija ennetähtaegse vabastamise eeldusena või vangistuse osalisel asendamisel kompleksraviga võib ravi kesta ajaliselt isegi kauem kui reaalne vanglakaristus,“ sõnas Michal.
Seksuaalkurjategijate ravi kohaldamine hakkaks toimima sarnaselt narkomaanide sõltuvusraviga, kus tingimuseks on süüdimõistetu enda nõusolek ja ravi minimaalseks pikkuseks on 18 kuud, kuna lühem raviperiood ei anna soovitud tulemusi. Kui süüdimõistetu jätab ravi pooleli, pööratakse täitmisele talle mõistetud vanglakaristus.
Ravi kohaldamise otsustab kohus, kes vastava ettepaneku tegemisel kaalub nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, aga samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib talle kaasa tuua ravi kohaldamine.
Lastevastaste seksuaalkuritegude ennetamine on üks kriminaalpoliitilisi prioriteete, mida on väljendatud mitmes strateegilises dokumendis, näiteks 2005. aastal siseministri ja justiitsministri poolt vastu võetud Laulasmaa deklaratsioonis, kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2018 ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud vägivalla vähendamise arengukavas aastateks 2010–2014.
Eelnõu valmimisse andsid muuhulgas oma panuse Eesti Psühhiaatrite Selts ja sotsiaalministeerium. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Riigiprokuratuur, Eesti Advokatuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Akadeemiline Seksuoloogia Selts, Tervise Arengu Instituut, Eesti Lastekaitse Liit, Tartu Laste Tugikeskus ja Eesti Seksuaaltervise Liit.