Kui aastaid tagasi valmistus riigikogu vastu võtma võlaõigusseadust, teatas üks huvirühm, et selline seadus on neile solvang, sest see tegevat neist päevapealt võlgnikud. Ka nüüdne arutelu allikakaitse seaduse üle jätab mulje, et ajakirjanikud kritiseerivad hoopis muud teksti kui see, mida on arutatud riigikogus.
Postimehe 25. novembri juhtkirja jutt „ennetavast trahvist sõnakasutuse eest“ on otsene vale. Ajakirjanikud peaksid sõnu kaaluvate inimestena kõige paremini teadma, mis eristab sõnakasutust laimust. Eelnõuga ei muudeta mõisteid, mille rikkumise korral kahjuhüvitist nõuda saab. On ja jääb kolm selget alust: laimamine, solvamine ja ebaõigete andmete avaldamine isiku kohta. Ohu märk on hoopis see, kui ajaleht võrdsustab need kolm „vale sõnakasutusega“ ning paneb ühte patta laimu- ja sõnavabaduse. Ajakirjanduselt ei ole seni kriitilise sõnakasutuse eest kahjuhüvitisi välja mõistetud ega ole see ka tulevikus võimalik.
Ajakirjandus räägib aina ennetavast trahvist. Seegi on vastutustundetu vale. Siin pole lihtsalt asendatud üks õigusmõiste üldkeelsega, vaid selline ilmselgelt eksitav sõnakasutus on ka ühiskonnale ohtlik. Sedavõrd järjekindel ja argumente eirav jutt trahvist – mitte hüvitisest – on viinud suure osa avalikkust usuni, et tegu pole mitte tsiviilasjas mõistetava hüvitisega au ja väärikuse solvamise eest, vaid kriminaalõigusliku karistusega, mida riik saab määrata kellele tahes. Tegelikult mõistetakse ka uue seaduse järgi hüvitist välja täpselt nagu siianigi: isikutevahelises ning oma kulu ja kirjadega peetavas eravaidluses ilma riigi sekkumiseta.
Kiirustamissüüdistusest. Eelnõu esitati riigikogule 11. jaanuaril. Pärast seda on eelnõu pikalt ja põhjalikult arutatud õiguskomisjonis ja selle töörühmas, vahetatud on kirju ja vastatud küsimustele, meie oleme keerdküsimusi selgitanud ka oma veebipäeviku ohtrates sissekannetes. Selle eelnõu ja selle teema üle on arutletud ja vaieldud palju põhjalikumalt kui enamiku teiste seadusemuudatuste üle. Muudetavate paragrahvide arvu arvestades on kulutatud töötundide arv võib-olla üks suuremaid üldse.
Indrek Niklus
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja