Sa oled siin

Süüteomenetlus muutub digitaalsemaks, raskustes ettevõtjad saavad lisaaega

covid sõnapilv

20.04.20. Riigikogu võttis täna kolmandal lugemisel vastu valitsuse algatatud seaduse, mis käsitleb COVID-19 levikuga seotud meetmeid. Justiitsministeeriumi haldusalas muudeti ühtekokku kolme seadust, millega muutub digitaalsemaks süüteomenetlus, saavad lisaaega makseraskustesse sattunud ettevõtjad ja väheneb füüsiline kontakt inimeste haiglasse või hooldekodusse paigutamise menetluses.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on paketis nii õigusemõistmist kindlustavaid, majandust toetavaid kui ka otseselt viirusega võitlevaid muudatusi, mis tervikuna aitavad eriolukorra kiuste viia Eesti elu edasi. „Täna vastuvõetud seadusemuudatused on näide meie riigi võimekusest saada hakkama ja mõelda mitu sammu ette ka kõige pingelisemas olukorras. Kiire ja adekvaatne reageering on olnud võti, mille läbi saame üheskoos inimeste igapäevase panusega püsida kodus, kõik raskused seljatatud,“ oli minister lootusrikas. 

Kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus tekivad lihtsamad ja kiiremad võimalused kasutada menetluses kaasaegseid tehnilisi lahendusi. Kõiki inimesi saab üle kuulata audiovisuaalsete vahenditega ning tunnistajat ja kannatanut kriminaalmenetluses eeluurimise ajal vajadusel ka kirjalikult. Kui kohus on veendunud, et süüdistatava kaitseõigus on tagatud, ei ole erinevalt kehtivast seadusest enam üldmenetluses nõutav tema enda nõusolek kohtuistungil videosilla vahendusel osalemiseks.

Muudatus annab võimaluse tõlgi osalemiseks menetlustoimingul ja kohtuistungil tehnilise vahendi abil kas audiovisuaalselt või telefonitsi. Lisaks on eelnõus ka apellatsioonimenetluse istungite video vahendusel tegemine. 

Lisaks tehakse ka üks oluline muudatus perevägivallaga võitlemiseks. Edaspidi saab ajutise lähenemiskeelu kiire vajaduse korral ja edasilükkamatul juhul määrata ka prokurör, et kaitsta kannatanut ja eraldada vägivallatseja võimalikult kiiresti. Kohus peab lähenemiskeelu hiljem kinnitama. Seni sai ajutise lähenemiskeelu otsuse teha ainult kohus, mis aga võttis rohkem aega.

Pankrotiseaduse muudatuste kohaselt peatub eriolukorra ja sellele järgneva kahe kuu pikkuse perioodi jooksul juhatuse liikmete jaoks pankrotiavalduste esitamise kohustus.  See annab kriisi tingimustes raskustesse sattunud ettevõtjatele võimaluse oma majandustegevust vastavalt tekkinud olukorrale kohandada ja kasutada riigi pakutavaid abimeetmeid. Samavõrra pikeneb ka see ajavahemik, mille jooksul tehtud tehinguid saab hiljem pankrotimenetluses tagasi võita. 

Jätkuvalt saavad juriidilise isiku suhtes pankrotiavalduse esitada tema võlausaldajad.

Muudatus hakkab kehtima kõikide juriidiliste isikute jaoks, kuid ettevõtjad, kellel puuduvad väljavaated ka pärast eriolukorra lõppemist oma majandustegevuse taastamiseks ja jätkamiseks, peaksid siiski esitama pankrotiavalduse  viivitamata. Samuti tuleb arvestada, et kui maksejõuetus on ilmnenud, siis sõltumata sellest, kui pikk aeg on juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamiseks, tohib ta sellel ajal ühingu nimel teha ainult vältimatult vajalikke tehinguid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muudatustega luuakse erisused psüühiliselt haige inimese tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse paigutamise menetluses. 

Muudatuse kohaselt peatub kinnisesse asutusse paigutamise ja pikendatud esialgse õiguskaitse tähtaja kulgemine. Samuti võimaldatakse eriolukorra ajal kohtul pikendada esialgset õiguskaitset ilma isikliku ärakuulamise nõuet järgimata, lähtudes muudest tõenditest. 

Seadusemuudatuse eesmärk on aidata kaasa viiruse leviku piiramisele, hooldekodudesse ning haiglatesse paigutatud inimeste füüsiliste kontaktide vältimise kaudu, mis kaasneksid menetluse läbiviimisega.

Muudatus võimaldab kinnisesse asutusse paigutamise pikendamise menetluses inimesega isiklikku kokkupuutumist nõudvad toimingud teha tagantjärele ajal, kui viiruse levikust tulenev oht on möödunud.

Olenemata muudatustega loodavatest erisustest tuleb kohtul juhul, kui kinnisesse asutusse paigutamise alused on ära langenud, inimese kinnisesse asutusse paigutamine lõpetada.