Sa oled siin

Süüteomenetluses saab hakata kasutama rohkem digilahendusi

Arvutid

2.04.2020. Valitsus kiitis täna heaks justiitsministeeriumi eelnõu, mis võimaldab kasutada kriminaal- ja väärteomenetluses rohkem digilahendusi ning seeläbi vähendada füüsilist kontakti menetlustoimingute tegemisel. Tegemist on ühe osaga valitsuse koondeelnõust, mis on mõeldud COVID-19 tõrjumiseks.

„Kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus tekivad lihtsamad ja kiiremad võimalused kasutada menetluses kaasaegseid tehnilisi lahendusi. Kõiki inimesi saab üle kuulata audiovisuaalsete vahenditega ning tunnistajat ja kannatanut kriminaalmenetluses eeluurimise ajal vajadusel ka kirjalikult,“ selgitas justiitsminister Raivo Aeg.

Kui kohus on veendunud, et süüdistatava kaitseõigus on tagatud, ei ole üldmenetluses enam nõutav tema enda nõusolek kohtuistungil videosilla vahendusel osalemiseks. Kehtiv seadus nõuab süüdistatava nõusolekut videoistungil osalemiseks.

Eelnõu annab võimaluse tõlgi osalemiseks menetlustoimingul ja kohtuistungil tehnilise vahendi abil kas audiovisuaalselt või telefonitsi. Kehtiv seadus seda ei täpsusta ja praktikas on tõlki ka video teel kaasatud, aga selguse huvides nähakse see nüüd ka seaduses ette.

Eelnõuga tehakse ka üks oluline muudatus perevägivallaga võitlemiseks. Edaspidi saab ajutise lähenemiskeelu kiire vajaduse korral ja edasilükkamatul juhul määrata ka prokurör, et kaitsta kannatanut ja eraldada vägivallatseja võimalikult kiiresti. Kohus peab lähenemiskeelu hiljem kinnitama. Seni sai ajutise lähenemiskeelu otsuse teha ainult kohus, mis aga võttis rohkem aega.

„Peamiselt on tegemist muudatustega, mis oli kavas teha käimasoleva kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni käigus, kuid tehakse nüüd kiiremini, sest see on üks võimalus, kuidas peatada koroonaviiruse levikut. Digilahenduste kasutamine võimaldab kaitsta menetlusosaliste tervist, kuna vähendab füüsilisi kontakte inimeste vahel,“ rõhutas Aeg.

Eelnõu on kavas anda riigikogule üle koos riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga ja sellega seonduvaid seadusemuudatusi käsitleva eelnõuga. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik riigikogu koosseisu poolthäälte enamus.