Sa oled siin

Teatud kuriteod võivad tulevikus välistada ennetähtaegse vabanemise

Mustvalge taevas

28.01.2020. Justiitsministeerium esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse välistada teatud kuritegude eest süüdi mõistetud inimeste vanglast ennetähtaegne vabanemine. 

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsioon on üldjoontes kehtinud samal kujul karistusseadustiku jõustumisest 2002. aastal. Alates 2007. aastast on vangla teatud karistusaja ärakandmise järel kohustatud süüdlase materjalid kohtule edastama, et kaaluda tema tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.

„Kehtiv seadus ei välista ühegi süüdlase tingimisi ennetähtaegset vabastamist sõltuvalt kuriteo liigist. Tänaseks on selgunud, et teatud kuritegudes süüdi mõistetute vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine riivab lubamatult ühiskonna õiglustunnet,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.

Väljatöötamiskavatsuses on pakutud lahendusena seda, et riigi ja inimsusvastaste kuritegude korral on tingimisi ennetähtaegne vabastamine välistatud, sest need kuriteod ohustavad Eesti riigi ja meie liitlaste julgeolekut. Samuti kavandatakse välistada korduvalt seksuaalkuritegusid või tapmisi toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine, kuna on suur tõenäosus, et juba korduvalt nii raskete kuritegude eest karistatud inimesed panevad vabaduses olles uuesti selliseid kuritegusid toime. 

„Riigi vastu käe tõstnute või teiste ohtlike korduvkurjategijate tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud,“ lisas Aeg.

Maa- ja ringkonnakohtud vaatavad aastas läbi ligikaudu 1400 süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid ja viimase kuue aasta keskmise statistika järgi on 32% süüdimõistetutest vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega.