"Kui praegu on väärtegude puhul võimalik määrata karistuseks kas rahatrahv, mis tihti rahapuudusel tasumata jääb või arest, mis on riigile väga kulukas, siis üldkasulik töö (ÜKT) annab õigusrikkujale reaalse võimaluse oma tegu heastada, “ selgitas justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep.
Ta lisas, et ÜKT süsteem on väärtegude puhul kavandatud üldjoontes samasugusena nagu praegu kuritegude puhul. „Peamine erinevus seisneb selles, et väärtegude ÜKTga hakkab kriminaalhoolduse asemel tegelema politsei ning eraldi ettekannet kohtule ÜKT täitmise kohta esitada ei ole vaja – teave saadetakse kohe karistusregistrile.“
Justiitsministeeriumi analüüsi järgi oleks väärteoaresti asendamine ÜKTga aastatel 2010–2013 võimalik vähemalt 500 isiku puhul aastas. „Politseiamet on isegi leidnud, et selliseid inimesi võiks olla kuni 1350, kuid arvestada tuleb sellega, et kõik isikud, kes on arestiga karistatud, ei pruugi ÜKT tegemiseks nõusolekut anda,“ sõnas Hillep.
ÜKT jaoks sobivad kõige enam liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest süüdi mõistetud isikud, kes moodustavad kõigist arestialustest umbes 35%. Samas ei sobi väärteoaresti asendamine ÜKTga sõltuvusprobleemide ja pika kuritegeliku karjääriga süüdimõistetutele.
Ühtlasi laiendatakse eelnõuga elektroonilise valve (EV) rakendamise võimalusi. „Kui EV 2006. aastal rakendus, otsustati kasutada seda esialgu vaid vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanevate isikute puhul ning juhul kui süsteem hästi tööle hakkab sihtrühma hiljem laiendada,“ rääkis Hillep. „Praeguseks on EV ennast õigustanud ning sellele otsitakse uusi rakendusi.“
2009. aasta alguses jõustus vangistusseaduse muudatus, mille kohaselt kantakse ka lühiajaline vangistus vanglas, kuigi seni tehti seda arestimajas. „Kinnipeetavate arvu stabiliseerimiseks ja vähendamiseks luuakse käesoleva eelnõuga seetõttu võimalus asendada kuni kuuekuuline vangistus EVga,“ ütles Hillep.
Tema sõnul on eelnõu teiseks eesmärgiks EV laiendamisel seatud vahistatute arvu vähendamine ning väiksem isikuvabaduste piiramine. „Kui vahi all pidamine tähendab isiku viibimist kinnipidamiskohas (vanglas, arestimajas) ning allumist sealsetele reeglitele, siis EV puhul on isikul võimalik viibida kodus, kuigi tema liikumisvabadus on piiratud kindlaksmääratud kohtade ja aegadega.“
EVd kasutatakse laialdaselt ka mitmetes teistes riikides, nagu näiteks Rootsi, Holland, ©veits, Belgia, Andorra, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Portugal, Iisrael, Luksemburg, USA, Austraalia, Uus-Meremaa, Singapur, Mehhiko ja Argentiina.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.
Lugupidamisega
Diana Kõmmus
Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
[email protected]