„Ühe muudatusena täpsustatakse eelnõus ametiisikute toimingu- ja tegevuspiiranguid, kuna tänane regulatsioon on selles osas hulga probleeme tekitanud,“ sõnas justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tanel Kalmet. „Esiteks ei ole kehtiv süsteem piisavalt läbipaistev ning teiseks ei ole see kooskõlas ka inimeste põhiõiguste piiramise üldise loogikaga.“
Kalmeti sõnul on peamiseks erinevuseks kehtiva seadusega see, et uues eelnõus lähtutakse ametiisiku kõrvaltegevuse vabaduse põhimõttest. „See tähendab, et üldiselt on ametiisikul lubatud ettevõtjana või teise tööandja juures töötamine välja arvatud juhul, kui esinevad alused selle keelamiseks.“
„Üldjuhul ei ole näiteks mingit põhjust keelata ametnikul turismitalu pidamist või kokaraamatute väljaandmist juriidilise isiku kaudu, kui ta oma ametikohustustest lähtuvalt selle firmaga tehinguid ei tee ega muud moodi kokku ei puutu,“ tõi Kalmet näiteks. „Täna see siiski võimalik ei ole, mistõttu pannakse formaalselt juhatuse liikmeks abikaasa või ämm, reaalselt aga tegeletakse juhtimisega edasi.“
Eelnõuga tõhustatakse ka huvide deklareerimise süsteemi, kuna justiitsministeeriumis läbiviidud analüüsi ning Riigikontrolli auditi kohaselt ei ole tänane süsteem tõhus ning ei kanna sellele pandud eesmärki.
„Uue seaduse kohaselt tuleb ametiisikul huvide deklaratsiooni kirja panna lisaks isiklikule varale ka kogu muu tema käes püsivalt kasutuses olev vara, välismaal olev vara, nõuded teiste isikute vastu, varalised annetused ning kõrvaltegevus, dividenditulu ning muud (sh mittemajanduslikud) asjaolud, mis sisaldavad korruptsiooniohtu,“ loetles ministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt.
„Vahe on selles, et kui täna saab ametiisik näiteks oma uue kalli auto abikaasa nimele kirjutada ning deklareerib MHD-s vaid registris tema nimel oleva vana ®iguli, siis eelnõu kohaselt on ta kohustatud ka selle uue auto deklareerima, kui ta seda püsivalt kasutab,“ selgitas Sööt.
Uuendusena luuakse avalik deklaratsioonide haldamiseks riiklik register, kus isik peab vaid täiendama eeltäidetud deklaratsiooni andmeid ning selle elektroonselt registrile esitama. Deklaratsiooni andmetele on kõigil juurdepääs internetis. Samuti vähendatakse deklarantide arvu.
Uus korruptsioonivastase seaduse eelnõu põhineb mitmete riikide, nagu näiteks Suurbritannia, Kanada, USA ja Saksamaa korruptsioonivastasel normistikul ja praktikal ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhendites ja uurimustes esitatud soovituste analüüsil. Samas arvestatakse eelnõus konkreetselt Eesti olusid ja vajadusi, kuna selle väljatöötamisel on kasutatud ka justiitsministeeriumi uuringuid.
Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
[email protected]