Sa oled siin

Uus korruptsioonivastase seaduse eelnõu sai valmis

 Justiitsministeerium saatis täna teisele kooskõlastusringile muudetud korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis suurendab avaliku sektori läbipaistvust ning tõhustab huvide deklareerimise süsteemi.

 Justiitsminister Kristen Michali sõnul arutati eelnõu kõigi partneritega esimesel kooskõlastusringil väga põhjalikult ning ministeeriumile laekus mitmeid ettepanekuid, mida eelnõu lõpliku versiooni koostamisel ka arvestati.

 „Kuna eelnõu lõplik versioon erineb mitmes olulises punktis eelmisest tekstist, siis hea õigusloome tava kohaselt saadame selle veel kord uuele kooskõlastusringile. Mul on hea meel tõdeda, et meie partnerid ja kolleegid eelnõu teksti osas nii aktiivselt kaasa mõtlesid ja lõplikku versiooni oma panuse andsid. Korruptsioonivastases võitluses on ekspertide hinnangul tänapäeva maailmas kaks paradigmat – üks nõuab suurt politseilist ressurssi ja teine on ehk demokraatlikele riikidele omasem ametiisikute enesekontroll. Uue seadusega valib Eesti pigem enesekontrolli tee. Lisaks sellele on uuendusena ette nähtud, et otsustajate huvid saavad olema avalikud ja jäävad ka kontrollivõimalused juhuks, kui deklareeritu tõele ei vasta,“ sõnas Michal.

 Ministri sõnul puudutab üks oluline muudatus eelnõu lõplikus versioonis just huvide deklaratsiooni esitavate isikute ringi, mida on võrreldes eelnevaga oluliselt laiendatud.

 „Näiteks peavad eelnõu uue versiooni kohaselt oma huve deklareerima muuhulgas ka linnaosavanemad, linna või valla ametiasutuste ja nende osakondade ja talituste juhid, hallatavate asutuste juhid, avaliku ettevõtja, nagu näiteks Eesti Energia või Eesti Raudtee juhatuse ja nõukogu liikmed ja ka selliste asutuste juhtorganite liikmed nagu näiteks EAS või Kredex. Samas saab ametnike ettevõtlusvabadus ka suurem olema. Erinevalt varasemast üldisest keelust tuleb nüüd oma huvidest ja kõrvaltegevustest ise teada anda, et ametisse nimetaja saaks välistada võimaliku korruptsiooniriski,“ ütles Michal.

 Kõigi nimetatud deklarantide deklaratsioonid on eelnõu kohaselt avalikud, avalikustamata jäävad üksnes julgeoleku- ja uurimisasutuste ametiisikute deklaratsioonid, samuti deklarandi perekonnaliikmeid puudutavad andmed.

 Tulevikus peaksid ametiisikud oma huvide deklaratsiooni lisaks oma isiklikule varale kirja panema ka kogu muu nende käes püsivalt kasutuses oleva vara, mis peaks välistama olukorrad, kus ametiisiku püsivas kasutuses olevad kinnistud või autod on teise isiku nimel ja seega ei kajastu ka deklaratsioonis. Samuti tuleb uue seaduse järgi deklareerida oma välismaal oleva vara, nõuded teiste isikute vastu, varalised annetused ning kõrvaltegevus, dividenditulu ning muud (sh mittemajanduslikud) asjaolud, mis sisaldavad korruptsiooniohtu.

 „Kui eelnõu eelmises versioonis on püsiva kasutuse piir seatud neljale kuule, siis tänase versiooni kohaselt on see kaks kuud. See peaks välistama juhtumid, kus pilt ja kirjapandu kokku ei lähe – kui keegi ikkagi kasutab pidevalt kellegi teise nimel olevat vara, siis tuleb see ka ausalt deklareerida,“ märkis justiitsminister.

 Eelnõu ühe autori, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Tanel Kalmeti sõnul on korruptsiooni ennetamisel väga suur osa ka avalikkuse kontrollil. "Seetõttu luuakse uuendusena veebis avalik register, kus isik peab vaid täiendama eeltäidetud deklaratsiooni andmeid ning selle elektroonselt registrile esitama. Deklaratsiooni andmetele on internetis kõigile juurdepääs olemas, seega saab kohe vaadata, kas ametiisiku deklareeritud vara on kooskõlas sellega, mida ta igapäevaselt kasutab,“ sõnas Kalmet.

 Lisaks täpsustatakse eelnõuga ametiisikute toimingu- ja tegevuspiiranguid, kuna tänane süsteem ei ole piisavalt läbipaistev ning ei ole kooskõlas ka inimeste põhiõiguste piiramise üldise loogikaga. „Peamiseks erinevuseks kehtiva seadusega on see, et eelnõus lähtutakse ametiisiku kõrvaltegevuse vabaduse põhimõttest. See tähendab, et üldiselt on ametiisikul lubatud ettevõtjana või teise tööandja juures töötamine ning ta ei tohi seda teha vaid juhul, kui esinevad alused selle keelamiseks,“ selgitas Kalmet.

 Uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu koostamisel on kasutatud mitmete riikide praktikat ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhendites ja uurimustes esitatud soovitusi, kohandades neid Eesti situatsioonile.

Eelnõu teksti ja seletuskirjaga saate tutvuda siin: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4e280738-f106-47c4-8fbd-c9c6ae6386c4