Sa oled siin

Vägivallaennetuse tunnustusauhinna pälvisid sel aastal kaheksa inimest

Auhinna saajad koos presidendi ja justiitsministriga

21.08.2021. Vabariigi president Kersti Kaljulaid ning justiitsminister Maris Lauri tunnustasid täna viiendat korda inimesi, kes on andnud olulise panuse vägivalla ennetusse. Sel aastal sai auhinna kaheksa inimest, kes on aidanud kaasa lähisuhtevägivalla, laste ja eakate vastase ning seksuaalvägivalla ennetamisele, samuti andnud oma panuse vägivallaennetusse ühiskonnas laiemalt.

„Vägivald on vägivald – sõltumata selle vormist ja sisust ning sellest, kelle vastu see on suunatud. Ühiskond peab muu kõrval taunima ka vaimset vägivalda ning laste- ja eakate vastu suunatud vägivalda. Need kolm teemat on kirjas ka juulis valitsuses kinnitatud vägivallaennetuse kokkuleppes. Lapsepõlves kogetud vägivald jääb inimest saatma kogu eluks – sageli langeb ta täiskasvanuna uuesti vägivalla ohvriks või vastupidi, käitub ise vägivaldselt. Seetõttu on väga oluline tegeleda sellega, et väheneks nii perevägivald, kus umbes kolmandikul juhtudel on ka laps kannatanuks, kui ka vägivald ühiskonnas tervikuna. Tähtis on ka see, et inimesed, keda on väärkoheldud, ei tunneks ennast õiguskaitseasutustega kokku puutudes uuesti ohvrina ning tajuks seda, et neid ei usuta ega aidata. Tänased auhinna saajad on kõik pingutanud selle nimel, et vägivalda oleks vähem ning selle all kannatanute hääl oleks kuuldavam,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Kokku esitati vägivallaennetuse auhinnale sel aastal 22 kandidaati, kellest hindamiskomisjon valis välja kaheksa.

Vaike Kuke töö ja tegevus on põhiliselt olnud seotud haridus-; sotsiaal-; noorsoo- ja lastekaitse valdkondadega. Ta on olnud mitmete ühiskonnas oluliste projektide algataja ja edendaja, mis on suunatud erivajadustega inimeste, alaealiste õigusrikkujate või lapsena seksuaalse väärkohtlemist kogenud täiskasvanute toetamiseks. Vaike Kukk algatas jalgrattasõiduprojekti "NationWide Survivors’ Empowerment - Engagement, Support, Togetherness", mille abil püüdis tõmmata tähelepanu lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist kogenud täiskasvanute ehk ellujääjate vajadustele. Lisaks tõlkis ta eesti keelde raamatu, mis on abiks lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist kogenuile ning on algatanud mitmeid arutelusid seksuaalvägivallaga seotud teemadel, juhtinud tähelepanu valdkonna kitsaskohadele ja võimalikele arengutele ning jaganud oma teadmisi ja kogemusi laiemas ringis.

Roman Krõlov on aastaid teinud nõustamistööd erinevate vägivallaga seotud osapooltega ja olnud MTÜ Eluliini kauaaegne nõustaja prostitutsiooni kaasatutele ja inimkaubanduse ohvritele. Koos politsei, ohvriabi ja prokuratuuriga alustas ta sotsiaalkindlustusametis 2020. aasta sügisel pilootprojekti, kus vesteldi esmakordselt lähisuhtevägivallas kahtlustatavana kinni peetud või üle kuulatud inimestega, et motiveerida neid edaspidi vägivaldsest käitumisest loobuda. Eesmärk oli vägivalda kasutanud inimeste kohene nõustamine peale vägivalla toimepanemist. Harjumaal võeti selline teenus hästi vastu: 70% olid nõus vestluses osalema ning enamike vägivalda kasutanud inimestega saavutati kontakt. Kuigi projekt on ametlikult lõppenud, on sellised vestlused saanud politsei ja Roman Krõlovi igapäevatöö osaks ja täna nõustab Roman vägivallast loobujaid sotsiaalkindlustusameti nõuandeliini teel.

Toomas Liiva on Lõuna-Eesti prokurör, kes on oma töös proaktiivne, traumateadlik, kannatanukeskne ja võrgustikutööle orienteeritud. Toomas Liiva on andnud erilise panuse prokuratuuri esindamises elu- ja terviseohtlike lähisuhtevägivalla juhtumite ekspertgruppides ehk MARAC-ides. Lõuna-Eesti MARAC-id on Toomas Liivat iseloomustanud kui prokuröri, kes nihestab kannatanu kaitseks julgelt piire, loob kannatanukeskseid pretsedente, töötab empaatiliselt, professionaalselt ja väsimatult.

Karin Talviste töötab prokuratuuris 2015. aastast ning on menetlenud nii lähisuhtevägivalla kui alaealiste kriminaalasju. 2019. aastal asus ta riigiprokuröri ametikohale, kus ta kannatanute, sealhulgas alaealiste kannatanute parem kaitse tagamiseks, aga ka lähisuhtevägivalla kuritegude menetluspraktika ja -põhimõtete ühtlustamiseks aktiivselt tegutseb. Tema teadmised seadusandluses ja erinevatele võimalustele orienteeritus on aidanud lahendada seni lahendamatuna tunduvaid õiguslikke probleeme ning ta on eestvedaja paljudes tegevustes, mis aitavad lähisuhtevägivalla juhtumite menetlemisele üle Eesti süsteemsemalt läheneda ning uusi vägivallajuhtumeid ennetada. Näiteks korraldab ta lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud prokuröride ümarlauda ja seisab selle eest, et prokurörid kohtleksid nii kannatanuid kui vägivallatsejaid ühetaoliselt, sõltumata sellest, kus Eesti paigas juhtum aset leiab. Karin on aktiivne võrgustiku partner, keda iseloomustab soov muutusi ellu kutsuda ja samuti on ta alati valmis kaasa mõtlema ja ühistesse koostöistesse tegemistesse oma õla ja energia alla panema.

Hannaliisa Uusmal on hea sotsiaalne närv. Vägivalla teema pälvib tähelepanu nii tema loomingus, era- kui tööalastes ettevõtmistes. Hannaliisa on sotsiaalkindlustusametis kindla käega vedanud 2016. aastast Ühendkuningriigis väljatöötatud ja Soomes laialt kasutatava MARAC mudeli (Multi-Agency Risk Assessment Conferences) võrgustikutöö laiendamise projekti, millega tuvastatakse kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitme asutuse spetsialistide koostöös. Hannaliisa töö MARACi kasutuselevõtus on olnud viljakas, tema töö tulemusena on 2020. aasta seisuga Eestis kokku 19 MARACi tuumikrühma, igas maakonnas vähemalt üks. Seni on MARACi töövorm end edukalt tõestanud – ükski MARACis lahendatud juhtum ei ole lõppenud raskete tagajärgedega. Lisaks paneb Hannaliisa õla alla juba mitmel järjestikusel suvel Triigi Filharmoonias toimuvatele vägivallaalase teadlikkuse tõstmisele suunatud erinäitustele (ARM, Neuroosiaia kuninganna) ning on toonud kuulajateni temaatilisi ööülikooli salvestusi. Ta jõuab omal tagasihoidlikul, kuid mõjusal moel inimesteni ja tema abiga on usutavasti Eesti naiste varjupaigad saanud juurde nii ühekordseid kui loodetavasti ka püsitoetajaid.

Pille Tsopp-Pagan juhib Eesti vanimat naiste varjupaika Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskust. Ta on lähenenud lähisuhtevägivalla probleemide lahendamisele ulatuslikult ning laiahaardeliselt. Lisaks sellele, et naiste tugikeskuse teenust pakutakse nii Tartumaal kui Põlvamaal, on Pille Tsopp-Pagan algatanud ning lõpule viinud mitmeid rahvusvahelisi projekte, mis on osutanud tähelepanu erinevatele kitsaskohtadele ja toonud välja sihtgrupid, kellele tuleks vägivalla ennetuses rohkem tähelepanu juhtida (nt MAROW projekt eakatele, CYBERSAFE projekt kübervägivallast, MARISSA projekt sõltuvusprobleemidega naistele jne). Pille Tsopp-Pagan toonud Eestisse olulist infot Euroopa tasandil toimuvast ning on vahendanud ka Eestis toimuvat Euroopasse, kuna ta omab kogemust ja teadmisi rahvusvahelistest lähenemistest, ta valiti 2019. aastal Women Against Violence Europe organisatsiooni presidendiks ja täna jätkab asepresidendina.

OÜ Verge Eesti eestvedajad Martin Kallavus ja Airiin Demir on viinud vägivalla ennetuse uuele tasandile, just konfliktsetes olukordades inimlikkuse ja märkamise vaates. Nad teavad, et oskus ennetada konflikte ja saada hakkama agressiivse käitumisega on vajalik igale professionaalile, kes puutub oma töös kokku inimestega. Sestap kasutavad nad oma töös Verge meetodit, mis on välja töötatud Norras 1992. aastal ning jõudis nende kaudu Eestisse 2012. aastal. Tegemist on vaimse ja füüsilise vägivalla ennetuse ja sekkumise metoodikaga, mis tugineb kõigi osapoolte õiguste ja turvalisuse igakülgsele arvestamisele. Verge meetodikat on võimalik kasutada kõigis organisatsioonides ja valdkondades, kus on oluline heade suhete hoidmine nagu koolides, lasteaedades, haiglates, sotsiaalhoolekande asutustes, kiirabis, turvatöös. Meetodist ning sihtgruppide kogemustest on võimalik lähemalt lugeda Verge kodulehelt.

Vägivallaennetuse auhinda annab välja justiitsministeerium koos Vabariigi Presidendi kantseleiga.

Auhinna saajate lood on leitavad ka kriminaalpoliitika veebist.