29.11.2018 Valitsus saatis riigikokku õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, milles lepitakse kokku Eesti pikaajalised põhimõtted, mida võtta aluseks seaduseelnõude ettevalmistamisel ja õiguskeele arendamisel.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on põhialuste eesmärk lihtne – riik sekkub nii vähe kui võimalik, et säilitada põhiseadusest lähtuv õiguskord. „Nii nagu varem, peab õigusloome olema kaasav ja teadmistel põhinev. Ühtlasi peab õigusloome käima sama sammu tehnika arenguga ja see tähendab, et kõik õiguslikud lahendused peavad olema rakendatavad digiühiskonnas,“ ütles Reinsalu.
„Selgemini rõhutame põhimõtet, et õigusloome ei ole mitte esimene, vaid viimane abinõu probleemi lahendamisel. Nii seame põhialusteks sihiks, et aastaks 2030 peab õigusloome maht märkimisväärselt vähenema. Seadusi ei tohi algatada kergekäeliselt,“ rõhutas justiitsminister.
Pikaajalistes põhialustes märgitakse, et väljatöötamiskavatsus on seadusloome esimene etapp, millest erandite tegemine on lubatav üksnes avaliku huvi korral. Uuendusena esitatakse edaspidi väljatöötamiskavatsused riigikogule, kes omakorda otsustab, kas soovib neid valitsuse esindajatega arutada. Riigikogu ei võta menetlusse eelnõu, mille kohta kas ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust või mille seletuskirjas ei ole selle puudumist avaliku huviga põhjendatud.
Põhialustes rõhutatakse, et ka valitsuse esimese saja päeva jooksul tuleb hea õigusloome põhimõtteid rakendada. Koalitsioonilepingus sisalduv viide mis tahes eelnõule ei ole aluseks selle eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena.
Õigusloomele esitatavad nõuded peavad tagama, et loodavad seadused on põhiseaduspärased ning suurendavad konkurentsivõimet, heaolu ja turvalisust.
Õigusloome põhialuste koostamiseks kohtuti arvukalt erinevate huvigruppide esindajatega, et arutada seniste õiguspoliitika arengusuundade rakendumist, hetkeolukorda ja arenguvajadusi.