Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi sõnul on Eestis täna keskkonnaalast regulatsiooni sisaldavaid õigusakte liiga palju ning ülearu palju on ka üksteist osaliselt dubleerivaid ja halduskoormust ülemääraselt suurendavaid menetlusi. „Keskkonnaõiguse seadustiku eesmärgiks on sellist bürokraatiat vähendada ning koondada keskkonnaalased õigusaktid ühte seadustikku.“
Keskkonnaseadustiku üldosas sätestatakse esimest korda Eestis õigusakti tasandil ka keskkonnakaitse põhimõtted ning määratletakse keskkonnaseadustiku mõisteaparaat. „Näiteks on loodud kogu keskkonnaõiguse eri valdkondades läbivalt kasutatavad mõisted: keskkonnahäiring, keskkonnaoht, keskkonnarisk, käitaja, saastus, heide, saastamine jne,“ ütles Pärnamägi.
Samuti pannakse üldosas paika keskkonnaalased põhikohustused ehk nn igaühekohustused, mille allikaks on Eesti põhiseaduses sätestatud üldine keskkonnaalane hoolsuskohustus.
„Eelnõuga tagatakse ka inimeste teavitatus keskkonnaasjades ning nende kaasamine keskkonda oluliselt mõjutavate otsuste tegemisse. Valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele luuakse aga eriõigused, et nad saaksid kaitsta keskkonnaasjades avalikku huvi,“ selgitas Pärnamägi.
Keskkonnaõiguse üldosa ja sellele hiljem järgnev eriosa moodustavad ühtse terviku. Eriosas ühendatakse üldosale tuginedes muu hulgas looduskaitse, veemajanduse, mulla- ja atmosfäärikaitse, kiirguse ning jäätmete valdkond.
Pärnamägi sõnul ei ole Eesti sugugi ainus riik, kus kesskonnaalaste õigusaktide ühendamine ehk kodifitseerimine ette on võetud. „Keskkonnaõigust on kodifitseerinud näiteks Rootsi, Saksamaa, Holland, Taani, Prantsusmaa, Poola, Ungari ja Sloveenia.“
Eelnõu töötas välja töörühm, mida juhtis Eesti tunnustatuim keskkonnaõiguse ekspert Hannes Veinla Tartu ülikoolist. Veel kuulusid töörühma kohtute, SA Keskkonnaõiguse Keskus, keskkonnainspektsiooni, keskkonnateabe keskuse ja advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous esindajad.
Üldosa seaduse eelnõu on kooskõlastatud kodifitseerimiskomisjonis, kuhu kuuluvad lisaks justiitsministeeriumi esindajale ka keskkonnaministeeriumi, põllumajandusministeeriumi ja õiguskantsleri kantselei esindajad kui ka huvirühmade, näiteks keskkonnaühenduste koja, kaubandus-tööstuskoja, linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu esindajad.
Keskkonnaseadustiku kodifitseerimist rahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondi programmist „Parema õigusloome arendamine“. Sama programmi raames kodifitseeritakse ka majandushaldusõigus, ehitus- ja planeerimisõigus ning sotsiaalõigus.
Lugupidamisega
Diana Kõmmus
Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
[email protected]