Sa oled siin

Valmis analüüs lähenemiskeelu seadmise kohtupraktikast

25.02.2021. Justiitsministeeriumi tellitud analüüsist tsiviilõigusliku lähenemiskeelu regulatsioonile selgus, et üldiselt on kehtiv seadus piisavalt selge ja paindlik ning seega ei esine vältimatut vajadust seadusemuudatuseks. Teisalt võiks kaaluda mõningaid praktilisi meetmeid, mis aitaksid menetlusosalistel oma õigustest ja kohustustest paremini aru saada ning mis muudaksid menetluse kohtus paindlikumaks.

Lähenemiskeelu vajalikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul seaduse kohaselt hinnata seda, kas esineb tegelik oht, et puudutatud isik võib oma käitumisega rikkuda teise inimese isikuõigusi. Analüüsi raames töötati läbi 199 lähenemiskeelu seadmist puudutavat kohtulahendit aastatest 2016-2020 ja selle põhjal saab järeldada, et õiguste rikkumise ohu hindamisel tõlgendavad kohtud seaduse teksti piisavalt laialt, juhinduvad Riigikohtu praktikast ning võtavad arvesse erinevaid asjaolusid.

Küll aga nähtub analüüsi põhjal, et sisulise lahendini jõudmine on mitmetel juhtudel aeglustatud, kuna lähenemiskeelu taotlemiseks esitatud avaldus on esitatud puudustega. Kohtud, kellel hagita menetluses oleks võimalik olla paindlikum, suhtuvad formaalsetesse nõuetesse aga jätkuvalt väga rangelt. Seega on üheks analüüsis toodud ettepanekuks töötada välja avalduse vorm, mis võimaldaks avaldajal lihtsamini mõista, milliseid andmeid kohus asja kiireks menetlemiseks vajab.

Lisaks juhiti analüüsis tähelepanu seaduses olemasolevale võimalusele viia ärakuulamisi läbi vastaspoole juureolekuta. Isikute isiklik ja suuline ärakuulamine on lähenemiskeelu asjades enamasti otstarbekas, kuid samas võib lähenemiskeelu taotleja asja arutamise tõttu kohtusaalis vastaspoole juuresolekul sattuda olukorda, mille eest ta kohtust kaitset otsib. Seega tehti analüüsi autorite poolt ettepanek sätestada avaldaja õigus taotleda kohtult eraldi ärakuulamist ning reguleerida kriteeriumid, mille esinemisel on kohtul kohustus menetlusosalised eraldi ära kuulata.

Analüüsi viisid justiitsministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud Age Värv ja Tiina Mikk. Justiitsministeerium analüüsib tehtud ettepanekuid ja kaalub võimalike muudatuste sisseviimist.