Sa oled siin

Varguste sagenemine on tõstnud kuritegude üldarvu

Käesoleva aasta esimesel poolel registreeriti Eestis kuritegusid viis protsenti enam kui mullu samal perioodil, seejuures kasvas varguste arv enam kui kümnendiku võrra.

Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Andri Ahvena sõnul vähenes kuritegude arv kokku 101 kuriteoliigis ning kasvas 75 puhul. „Oluliselt vähem on tänavu registreeritud näiteks enamlevinud vägivallakuritegusid. Avaliku korra raskeid rikkumisi oli veerandi ning kehalist väärkohtlemist seitsme protsendi võrra vähem kui möödunud aastal.“

Lisaks kahanes röövimiste arv umbes neljandiku võrra. „Röövimiste arv vähenes märgatavalt enamikus maakondades, kusjuures relva või maskiga toime pandud röövimiste arv langes lausa poole võrra ning kasiinorööve ei ole sel aastal registreeritud mitte ühtegi,“ kinnitas Ahven.

Suurima kasvuga kuriteoliik oli vargus. „Eeskätt sagenesid kaubandusettevõtetest toime pandud vargused – neid pandi toime 12 protsendi võrra enam kui 2009 esimesel poolaastal. Reaalsuses tähendab see, et iga neljas vargus on tänavu aset leidnud kaupluses,“ ütles Ahven. „Sõidukitest toime pandud varguste arv kasvas seitse protsenti, kuid eluruumist toime pandud varguste arv vähenes samas mahus.“

Süstemaatiliste varguste arv suurenes viiendiku võrra. „Seega panid vähemalt 16 protsenti vargustest tänavu toime isikud, keda oli varasemalt juba kaks või isegi rohkem korda varguse eest karistatud,“ sõnas nõunik.

Oma osa kuritegude üldarvu kasvu andsid ka liikluskuriteod, mida registreeriti esimesel poolaastal mullusega võrreldes üheksa protsenti enam.

„See statistika on siiski eksitav,“ rõhutas Ahven. „Enamiku liikluskuritegudest moodustavad joobes juhtimised, kuid seadusemuudatusest tulenevalt ei ole 2009 ja 2010 esimese kuue kuu joobes sõidukijuhtimisega seotud kuritegude andmed võrreldavad.“

„Täpsema pildi saame siis, kui vaatleme nimetatud perioodidel joobes sõidukijuhtimisega seotud kuritegusid koos väärtegudega – siis näeme, et tegelikult on joobes juhtimisega seotud süüteod peaaegu poole võrra hoopis langenud,“ lisas Ahven.

Keskmiselt registreeriti esimesel poolaastal Eestis 10 000 elaniku kohta 178 kuritegu. Enam kui 40 protsenti kuritegudest registreeriti Tallinnas.

„Pealinnas on kuritegude arv 10 000 elaniku kohta kõige kõrgem – 249 kuritegu. Tallinnale järgnevad Ida-Virumaa ja suured linnad nagu Narva, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, kus registreeritud kuritegude arv 10 000 elaniku kohta jäi vahemikku 166–221,“ sõnas Ahven.  

Täpsem info: www.just.ee/kriminaalstatistika

Lugupidamisega
Diana Kõmmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee