Sa oled siin

Justiitsministeeriumi plaanid elatise teemal

Mitu asutust ja hulk inimesi on juhtinud justiitsministeeriumi tähelepanu asjaolule, et perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise määr on Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale sageli liiga suur. See võtab kohustatud isikult huvi elatist maksta ja võib tekitada talle rahalisi kohustusi, mida ta ei suuda täita.

Seetõttu on justiitsministeerium võtnud elatise teravdatud tähelepanu alla. 2018. aasta suve alguses valmis elatiseteemaline seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk oli algatada laiem arutelu elatise suuruse üle ning saada tagasisidet asutustelt, isikutelt ja huvirühmadelt. Saime rohkesti tagasisidet. 

26. oktoobril 2018 arutati lahendusvariante ümarlaual, kus osalesid peale justiitsministeeriumi veel sotsiaalministeeriumi, õiguskantsleri kantselei, kohtute, sotsiaalkindlustusameti ja asjassepuutuvate organisatsioonide esindajad. Tolleaegne justiitsminister Urmas Reinsalu otsustas, et justiitsministeerium tellib uuringu, millega selgitatakse välja, kui suur peaks olema keskmise lapse igakuine ülalpidamiskulu. Nende andmete alusel oleks võimalik kujundada uus elatise kindlaksmääramise süsteem.

2019. aasta kevadel korraldaski justiitsministeerium hanke analüüsi läbiviija leidmiseks. Hanke võitsid ühispakkujad Tartu ülikool ja AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Juulis sõlmiti hanke võitjatega leping ja uuringu lõpparuannet ootame hiljemalt 2020. aasta jaanuari lõpuks.

Praegu kehtib endiselt perekonnaseaduse § 101 lõige 1, mille kohaselt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis) ehk 2019. aastal 270 eurot kuus ja 2020. aastal 292 eurot kuus ühe lapse kohta.

Seejuures on tähtis meeles pidada, et kohus saab välja mõista ka minimaalmäärast väiksema elatise. Kuigi vanem ei vabane PKSi § 102 lõike 2 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, võib kohus mõjuval põhjusel igakuise elatise suurust vähendada alla eelmainitud summa.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks juhul, kui mõistetakse välja miinimumelatis, elatist saava lapsega võrreldes varaliselt vähem kindlustatuks.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 nentinud, et kuna mõjuv põhjus on PKSi § 102 lõike 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus mõista välja miinimumelatisest väiksem elatis. Riigikohtu hinnangul tuleb mõjuvat põhjust hinnates arvestada esmajoones sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada. Teisisõnu peavad lapse igapäevased vajadused olema rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud ka juhul, kui makstakse miinimumelatisest väiksemat elatist. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.

 

Viimati uuendatud: 5. Detsember 2019