Laevakinnistusraamat

Laevakinnistusraamat on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet laevade ja ehitatavate laevade kohta.

Kinnistatud laevaga tehtavad tehingud jõustuvad alles pärast laevakinnistus-raamatusse kandmist. Laeva ostja ning hüpoteegipidajast võlausaldaja saab tugineda registriandmetele.

Laevakinnistusraamatu andmetega on võimalik tutvuda ning saada neist väljatrükke transpordiametis ja notaribüroodes. Samuti on võimalik laevakinnistusraamatu registriosa andmetega tutvuda e-laevakinnistusraamatu veebilehel. 

Laeva kinnistamise nõuanded

  • Merelaev, mis on vähemalt 12 meetrit pikk ja sõidab Eesti lipu all
  • Siseveelaev, mis on vähemalt 12 meetrit pikk ja mille omanik on Eestis elav füüsiline või Eestis asuv juriidiline isik 
  • Erandina on purjejahtlaeva ja kaatri puhul üldpikkuse alampiiriks 24 meetrit
  • Kui laevaomanik ei esita laevakinnistusraamatut pidavale kohtule seadusega ettenähtud dokumente ja andmeid, sh laeva kinnistamise avaldust või esitab ebaõigeid andmeid, siis määrab kohus laeva omanikule rahatrahvi kuni 3200 eurot. 
  • Juriidilisest isikust omaniku puhul trahvitakse iga esindusõiguslikku isikut (juhatuse liiget) eraldi.
  • Trahvimist korratakse niikaua, kuni laevaomanik on seadusest tuleneva kohustuse täitnud.
  • Kohtule ja notarile tahtlikku valeandmete esitamist karistatakse kriminaalkorras.
  • Eesti lipu all sõitev laev üldpikkusega alla 12 meetri (purjejahtlaeval ja kaatril alla 24 meetri)
  • Eestis asuv teisaldatav vahend (ujuvkraana, ujuvdokk jne)
  • Eestis ehitatav laev, mis on püsivalt nime või numbriga tähistatud ning mille kiil on maha pandud.
  • Laevakinnistusraamat on tugeva õigusjõuga register, sest kinnistatud laevaga tehtavad tehingud jõustuvad alles laevakinnistusraamatusse kandmisega. Laeva ostja ning hüpoteegipidajast võlausaldaja saab registriandmeid täiel määral usaldada, nende risk on minimeeritud. 
  • Kinnistatud laevale saab võla tagatisena seada hüpoteegi; samuti saab seada kasutusvalduse.
  • Kinnistatud laeva suhtes kehtivad käibemaksusoodustused (vt käibemaksuseadust).

  • Lipudokumendi väljastab notar või transpordiamet.
  • Avalduses tuleb muu hulgas märkida, mil viisil või kelle kaudu soovitakse lipudokument kätte saada.
  • Pärast laevakinnistusraamatu kande tegemist saadab kinnistusosakond laevaomanikule ning lipudokumendi väljastajale teate, misjärel võib lipudokumendi väljastada.
  • Notar kinnitab laevaomaniku allkirja laeva esmakinnistamise avaldusel.

  • Notar tõestab kinnistatud laeva omandi ülemineku kokkuleppe, samuti hüpoteegi ja kasutusvalduse seadmise kokkuleppe.

  • Kui kohtule esitatakse originaaldokumendi asemel ärakiri, peab see olema notari kinnitatud.

  • Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud tõlkega.

  • Laevaomaniku soovil edastab notar enda tõestatud/kinnitatud avalduse või lepingu ning selle juurde käivad dokumendid laevakinnistusraamatut pidavale kohtule.
  • Laevaomaniku soovil väljastab lipudokumendi.

Riigilõivu määr on:

  • laeva esmakinnistamisel, uue (kaas)omaniku sissekandmisel, hüpoteegi seadmisel merelaeva ning teisaldatava ujuvvahendi puhul 130 eurot ja siseveelaeva puhul  32 eurot
  • hüpoteegi andmete muutmisel, kustutamisel ja hüpoteegi kohta märke tegemisel merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 64 eurot ning siseveelaeva puhul 16 eurot 
  • laeva nime ja tehniliste andmete muutmisel, lipuõiguslike märkuste tegemisel ning muude kannete ja märgete tegemisel 16 eurot
  • kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 50 eurot
  • Riigilõiv tasutakse rahandusministeeriumi arvele: 

    SEB Pank  EE891010220034796011  (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
    Swedbank  EE932200221023778606  (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
    LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
    Luminor Bank  EE701700017001577198  (BIC/SWIFT: NDEAEE2X)

    Riigilõivu tasumisel tuleb ära näidata isik, kelle kasuks lõiv tasuti (laevaomanik) koos vastava toimingu nimetusega (OÜ Eesti Reederi  laeva Kihnu Jonn kandmine laevakinnistusraamatusse). Samuti tuleb ära näidata viitenumber 2900072738. 

Esmakinnistamiseks esitatakse Tartu maakohtu kinnistusosakonnale  laevaomaniku digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud allkirjaga avaldus. Avaldusel või omanikuks saamist tõendaval dokumendil tuleb näidata omaniku andmed (tema nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood).

Avaldusele tuleb lisada:

a) riigilõivu tasumise tõend;

b) dokument omanikuks saamise kohta (müügileping vms), mis võib olla lihtkirjalik ning põhineda välismaisel õigusel;

c) dokumendid, mis tõendavad Eesti lipu kandmise õigust (näiteks laevafirma juhatuse liikmete passide koopiad);

d) kui laev oli varem registreeritud välismaal, siis tuleb esitada tõend laeva kustutamise kohta eelmisest registrist.

e) dokumendid, mis sisaldavad laevakinnistusraamatusse kantavaid tehnilisi andmeid (vt merelaeva puhul laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 42, siseveelaeva puhul § 43). Majandus- ja kommunikatsiooniminister on seda dokumentatsiooni täpsustanud järgmise loeteluga:

  • merelaeva puhul mõõtekiri

  • transpordiameti ankeet (kui laev ei ole varem Eestis registreeritud)

  • transpordiameti ümberregistreerimistõend (kui laev on varem Eestis registreeritud)

  • transpordiameti tõend nime kooskõlastamise kohta (kui laev ei ole varem Eestis registrisse kantud või vahetab ümberregistreerimisel nime)

  • transpordiameti tõend pardanumbri omistamise kohta (kalalaeva puhul, mis ei ole varem Eestis registrisse kantud)

  • tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti väljastatud veesõiduki raadioluba, kui laeval on raadiosagedusi kiirgavaid seadmeid.

Teisaldava ujuvvahendi ja ehitatava laeva esmakinnistamiseks esitatavate dokumentide kohta kehtivad erisused: vt laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 44 ja 45 ning teede- ja sideministri 11. veebruari 1999. a määrus nr 8 (RTL 1999, 30, 381). Eesti lipu kandmist õigustavaid dokumente ei esitata.

Lipudokumendid (merelaeval merelaevatunnistus ja liputunnistus, siseveelaeval siseveelaevatunnistus) väljastab notar või transpordiamet laevaomanikule pärast laeva kinnistamist.

  • Lipudokument on eesti ja inglise keeles, spetsiaalsel blanketil ning kannab lipudokumendi väljastanud ametniku allkirja ja pitserit.
  • Kui laeva andmeid muudetakse, siis tuleb vana lipudokument ära anda. Lipudokumendi väljastaja annab vastu uuendatud andmetega lipudokumendid.
  • Kui laev kustutatakse laevakinnistusraamatust, siis tuleb lipudokument ära anda, lipudokumendi väljastaja annab vastu eesti- ja ingliskeelse kustutamistõendi.
  • Kõiki neid dokumente väljastatakse laeva kinnistamisel ja uute kannete tegemisel riigilõivuvabalt (lõiv on tasutud juba vastava kande eest).
  • Riigilõivu tuleb tasuda aga siis, kui väljastatud lipudokument on kasutamiskõlbmatu või kadunud. Kui laevaomanik on notarile või transpordiametile tõendanud lipudokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumist või kadumist, siis väljastatakse riigilõivu tasumisel korduv lipudokument (korduv mere- ja siseveelaevatunnistus 13 eurot ning korduv liputunnistus 8 eurot).
  • Merelaeva liputunnistuse väljavõtmine on vabatahtlik, selle eest tasutakse 8 eurot riigilõivu.
  • Laeva asjaõigusseaduse §-de 1 ja 9 alusel on kinnistatud laeva omandi üleminekuks vaja kahte tingimust: sellekohast kokkulepet ja kannet laevakinnistusraamatus.

  • Kokkuleppe sisuks peab olema omandi üleandmine ühelt isikult teisele. Kokkulepe peab olema  notariaalselt tõestatud ja mõlemapoolselt allkirjastatud. Rahvusvaheliselt kasutatav Bill of Sale ei ole piisav, kui see ei ole mõlemapoolselt allkirjastatud või kui on kinnitatud üksnes allkirja õigsust.

  • Kokkuleppes ei pea sisalduma võlaõiguslikud tingimused (ostusumma, käsiraha, maksetähtajad, valduse üleandmine, laeva ülevaatamine jne). Need võivad olla eraldi lepingus, mis ei pea olema notariaalselt tõestatud ega kinnitatud (näiteks rahvusvaheliselt kasutatavas Memorandum of Agreement vormis).

  • Kinnistatud laeva omaniku vahetamiseks, samuti uue kaasomaniku sissekandmiseks tuleb esitada notariaalselt tõestatud kokkulepe ning riigilõivu maksekviitung. Lisada tuleb dokumendid, mis tõendavad, et uuel omanikul on õigus Eesti lipu all sõita.

  • Kui laev võõrandatakse isikule, kellel ei ole õigust Eesti lippu kasutada, siis on omandi ülemineku kokkulepe lihtkirjalik. Senine omanik esitab laeva kustutamiseks laevakinnistusraamatust notariaalse täistõestusega avalduse. Avaldusele lisatakse dokumendid, millest ilmneb, et uus omanik ei või Eesti lipu alla sõita. 

  • Kui laevale on seatud hüpoteeke või kasutusvaldus, tuleb avaldusele lisada ka hüpoteegipidajate ja kasutusvaldaja notariaalselt kinnitatud allkirjaga nõusolek. Kui sellist nõusolekut ei saada, siis tehakse laeva kohta laevakinnistusraamatusse märge, et laev on kaotanud õiguse kanda Eesti lippu. Märge on võrdne laeva kustutamisega, kuid hüpoteegid ja kasutusvaldus jäävad püsima.

  • Hüpoteek tekib laevakinnistusraamatusse kandmisega ning lõpeb sealt kustutamisega.

  • Laevale hüpoteegi seadmiseks esitatakse laevaomaniku ja hüpoteegipidaja notariaalne kokkulepe ning riigilõivu tasumise tõend. Kokkuleppes tuleb ära näidata hüpoteegipidaja andmed (nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood), hüpoteegi rahaline suurus, intressimäär selle olemasolu korral, kõrvalnõuded ja nende rahaline suurus nende olemasolu korral ning kas on tegemist ühishüpoteegiga. 

  • Hüpoteegiandmete esitamisel tuleb silmas pidada, et neist peab üheselt ilmnema hüpoteegi rahaline suurus.

  • Eesti laevahüpoteek ei eelda tagatavat nõuet. Teiste sõnadega: hüpoteegi abil ei tõendata võla olemasolu, vaid tagatakse hüpoteegipidajale, et tema nõue rahuldatakse hüpoteegi ulatuses laevaomaniku pankroti ja täitemenetluse korral enne teisi võlausaldajaid. 

  • Nii võib laevaomanik pärast eelmise laenu tagasimaksmist võtta samalt hüpoteegipidajalt uue laenu ega pea selle tagatiseks uut hüpoteeki sisse kandma ega vana kustutama. Laevaomanik võib hüpoteegi seada ka kellegi kolmanda isiku kohustuse tagamiseks.

  • Hüpoteegi väärtus sõltub tema järjekohast. Eesmine järjekoht annab eesõiguse tagumise järjekohaga hüpoteegi ees. Tuleb aga arvestada, et merivõlaga tagatud nõuded kuuluvad rahuldamisele enne hüpoteegiga tagatud nõudeid (vt laeva asjaõigusseaduse 4. osa).

  • Hüpoteegi võib seada kaasomanikule kuuluvale osale.

  • Hüpoteegi võib seada korraga mitmele laevale (ühishüpoteek), samuti mitme kaasomaniku osale.

  • Hüpoteegipidaja võib talle kuuluva hüpoteegi jagada (osahüpoteekideks) ja need uutele hüpoteegipidajatele anda.

  • Hagi tagamiseks võib kohus lasta laevakinnistusraamatusse kanda kohtuliku hüpoteegi.

Laevakinnistusraamatusse tehakse märkeid samas korras mis kinnistusraamatussegi. Märgete tegemise aluseks on kinnistusraamatuseadus (§ 27, § 341, vt analoogia põhimõttel ka asjaõigusseaduse § 63). Märkeid on mitut liiki:

  • vastuväide laevakinnistusraamatu kande suhtes (sellega tagatakse, et kohtuvaidluse tulemusel saab laevakinnistusraamatu “ennistada” vastuväite-eelsesse seisu);

  • eelmärge tulevikus tehtava kande kohta (sellega saab näiteks reserveerida tulevasele hüpoteegile juba ette soodsa järjekoha);

  • keelumärge kohtumääruse alusel (sellega pannakse laevakinnistusraamat “lukku”. Isik, kelle kasuks keelumärge tehti, peab aga arvestama, et kui ta kohtuvaidluse kaotab, võidakse talt nõuda keelumärkega tekitatud kahju hüvitamist).

Märke tegemiseks tuleb esitada digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud allkirjaga avaldus ja riigilõivu tasumise tõend (kui märge tehakse kohtulahendi alusel, siis selle ärakiri). Kinnistusraamatuseaduses nimetatud juhtudel tuleb esitada ka puudutatud isikute kinnitatud allkirjadega nõusolekud.

Laevakinnistusraamatu andmetega saab tasuta tutvuda e-laevakinnistusraamatu kaudu.

Registrikande broneerimise pilootprojekt

Transpordiamet ja Tartu Maakohtu kinnistusosakond alustavad pilootprojektiga, mille eesmärk on luua laevaomanikele võimalus Transpordiameti laevade järelevalve üksuse kaudu broneerida aega laevakinnistusraamatu kande tegemiseks. Laevaomanik saab enne kohtule dokumentide esitamist kokku leppida registrikande tegemise kuupäeva ning edastada dokumendid või dokumentide projektid eelkontrolliks. Eelkontroll võimaldab kohtul hinnata dokumentide korrektsust ja anda tagasisidet ning kandeaja broneering annab laevaomanikele võimaluse planeerida sujuvamalt laeva registreerimisega seonduvaid toiminguid. 

Broneerimiseks tuleb ühendust võtta Transpordiameti laevade järelevalve üksusega e-posti aadressil: [email protected]
 

Viimati uuendatud 13.07.2023