Teil on õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud notarilt, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg 2-2¹ ja § 33 lg 1). Notar informeerib ühtlasi, kui palju tuleb maksta riigilõivu. Kui Te soovite, et notar tõestaks avalduse, siis hõlmab tõestamistasu ka konsultatsiooni ja avalduse projekti koostamist.

• Registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digiallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu.
• Registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad.
• Dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk.
• Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi kontole:

  SWEDBANK EE062200221059223099
  LUMINOR BANK EE221700017003510302
  SEB EE571010220229377229
  LHV Pank EE567700771003819792

  Ülekannet tehes märkige kindlasti ühingu nimi ja registrikood, kelle eest lõiv tasuti, koos toimingu nimetusega (nt Korteriühistu „Aia 5“ registrikanne). Asutamise puhul näidake maksekorraldusel ära ka notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number (see number on kirjas asutamislepingu notariaalaktis või notariaalmärkes), mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele e-äriregistris antud asutamisnumber. Lõivude tasumisel tuleb kasutada e-äriregistrist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit. Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist.

1) digiallkirjastatud või vähemalt ühe juhatuse liikme notariaalselt kinnitatud allkirjaga avaldus koos riigilõivu tasumise tõendiga;

2) avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga;

3) uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks on vaja tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidist (kui ta ei ole avaldusele alla kirjutanud);

4) põhikirja muutmise korral tuleb avaldusele, protokollile ja nimekirjale lisada põhikirja uus terviktekst, mille on allkirjastanud vähemalt üks juhatuse liige.

Kui Te ei oska mõnd juriidilist küsimust lahendada, siis pöörduge notari poole (avalduse sisu tõestamise piires on nõustamine tasuta) või kasutage advokaadi vm õigusnõustaja abi. Registriosakond on kohtuasutus ega anna õigusabi.

Vastuvõetud dokumendid vaatab kohus läbi viie tööpäeva jooksul. Kohus teeb kande (avalduse rahuldamise korral) või kandemääruse (avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks või avalduse mitterahuldamiseks). Kohus võib läbivaatamisaega pikendada.

Kui kanne on tehtud, saadetakse Teile ja Teid esindavale notarile registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrükk. Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb kohus määruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks. Nimetatud määrus toimetatakse Teile kätte vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele. Kande ja määruse tegemist saate jälgida ka äriregistri lihtpäringu rubriigi „Menetlusteave“ abil.

Riigilõivud

• registrisse kantud andmete muutmise eest 10 eurot

• ühistu aadressimuutus omavalitsusüksuse piires ning surnud juhatuseliikme andmete registrist kustutamine on ilma lõivuta

• kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 70 eurot

Notaritasud

• ühe allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot
• kandeavalduse registriosakonnale edastamise eest 12,75 eurot
• kandeavalduse projekti koostamine, ühe allkirja kinnitamine ja registriosakonnale edastamine 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot
• dokumendi ärakirja (sh digidokumendi ärakirja) või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot
• korteriühistule tema kohta tehtud kandeotsuse või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on ilma notaritasuta

NB! Notari tasule lisandub käibemaks

Notaritasudest loe pikemalt siit. 

Juhatus esitab kohtu registriosakonnale kinnitatud majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid tuleb koostada ja esitada aruande koostamise ja esitamise keskkonnas, mis asub e-äriregistris. Majandusaasta aruande allkirjastab vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige (raamatupidamise seaduse § 25 lõige 3). Aruanne tuleb registripidajale esitada kas digiallkirjastatult või PDF-vormingus. Aruande esitamisel registripidajale tuleb kinni pidada esindusõiguse reeglitest.

Korteriühistu majandusaasta aruandes märgitakse lisaks muudele seaduses sätestatud andmetele ka iga korteriomandi majandamiskulude suurus.

Korteriühistu ei pea majandusaasta aruannet esitama, kui korteriomanikud juhivad ja esindavad korteriühistut ühiselt vastavalt KrtS-i § 24 lg-le 3 ja 4 ning raamatupidamine on kassapõhine. Alates 01.02.2023 ei pea majandusaasta aruannet esitama ka kuni kümne korteriomandiga korteriühistud, mis on valinud omale juhatuse.

Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid saab kohtu registriosakonnale esitada ka notari kaudu elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal. See notariaaltoiming maksab 25,55 eurot, millele lisandub ka käibemaks.

• Korteriühistu juhatuse liikmed ja likvideerijad, kel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest.

• Korteriühistu võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, kuhu kohus saab toimetada ühistu menetlusdokumente. See aadress kantakse registrikaardile.

• Korteriühistu andmete muutumise korral tuleb viitamata esitada registripidajale avaldus (siin peetakse silmas juhatuse liikmete ja likvideerijate nimetamist ja tagasikutsumist, nende esindusõiguse muutumist ja ühingu lõpetamist jm)

• Ebaõigete andmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib karistada juhatuse igat liiget eraldi rahatrahviga. Trahvimist võib korrata seni, kuni puudus on kõrvaldatud. Trahvi määramist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 601.

• Kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras rahalise karistuse või vangistusega.

• Kui olete esitanud registriosakonnale kande tegemiseks dokumendid, siis võite kuni kande või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta, kuid esitatud dokumente ei tagastata. 
• Kande ja määruse tegemist saate jälgida ka e-äriregistris rubriigi „Avaldused“ abil.