Alternatiivkaristused

Eesti karistusseadustik määratleb inimese põhikaristusena rahalise karistuse või vangistuse. Alternatiivkaristused on karistused, kus põhikaristuse asemel kohaldatakse muud karistust, mille suurus on tuletatud põhikaristusest. Näiteks vastab ühele päevale vangistusele või arestile üks tund üldkasuliku tööd.

Alternatiivkaristuste sünonüümiks on kogukondlikud karistused, kuna karistuste kandmise ajal viibib inimene oma tavapärases elukohas. Alternatiivkaristuste kõrval on olemas ka karistuste alternatiivid, millest kõige enam kasutatakse lepitusmenetlust ja oportuniteeti ehk menetluse lõpetamist avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui inimese süü ei ole suur.

Millised on erinevad alternatiivkaristused?

  • Üldkasulik töö
  • Vangistuse asendamine elektroonilise valvega ja elektroonilise alkoholi tarvitamise keeldu kontrolliva seadmega
  • Vangistuse asendamine sõltuvushäire raviga
käed taime istutamas

Milleks alternatiivkaristused?

  • Võimaldab vältida vangistust kui paratamatult negatiivsete kõrvalmõjudega karistust
  • Alternatiivkaristusega karistatutel on madalam uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kui reaalse vangistusega karistatutel
  • Paremad võimalused kahjude heastamiseks
  • Karistuse kandmisel süüdlasel aktiivsem- ja suurem roll ja vastutus võrreldes vangistusega

Alternatiivkaristuste mõjusust hindame läbi järgmiste eesmärkide:

  • Väheneb reaalse vangistuse saanud inimeste osakaal kõikidest karistuse saanutest
  • Väheneb vangide arv 100 000 elaniku kohta

Viimati uuendatud 23.08.2021