Kuritegevuse statistika

Kuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile ja teistele õiguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid. Rasked kuriteod saavad teatavaks märksa suurema tõenäosusega kui väikese kahjuga juhtumid, millest jäetakse sagedamini politseile teatamata – seega ei saa öelda, et statistika näitab kuritegude tegelikku arvu, vaid selles peegeldub ainult osa kogu kuritegevusest.

Aastate võrdlust ametliku statistika põhjal võivad raskendada mitmesugused tegurid, näiteks muudatused seadustes, juhtumite registreerimise praktikas, õiguskaitseasutuste prioriteetides ja ressurssides; samuti selles, kui aktiivselt inimesed kuritegudest politseile teatavad. Seetõttu pakuvad sellele olulist täiendust inimeste küsitlused ehk ohvriuuringud, ehkki uuringute andmed ja ametlik statistika pole otseselt võrreldavad. Näiteks ei tarvitse juhtum, mida vastaja tajub kuriteona, olla kuritegu õiguslikus mõttes. 

Peamised trendid

Registreeritud kuritegude arvu 2009. aastal alanud langus peatus 2017. aastal ning seejärel on nende arv püsinud praktiliselt samal tasemel. Varavastased kuriteod moodustavad kuritegudest suurima osa, kuid nende arv ja osakaal on järjekindlalt vähenenud. 

Alates 2018. aastast on märgatavalt tõusnud isikuvastaste kuritegude registreerimine, mille põhjuseks võib pidada avalikkuse kasvanud teadlikkust perevägivallast ning politsei suurenenud tähelepanu sellele varem varjus olnud probleemile; samal ajal on kõige raskemate vägivallakuritegude arv jätkanud langust. 

Ohvriuuringute tulemused kinnitavad üldjoontes ametlikus statistikas ilmnevaid trende: viimase kümmekonna aasta jooksul on kuritegevus peamiselt tänu varguste arvu kahanemisele tervikuna vähenenud; samal ajal on turvatunne kasvanud ja viimastel aastatel stabiliseerunud samal tasemel. Analoogiliselt registreeritud kuritegude arvuga peatus 2018. aasta küsitluse andmetel kuritegevuse vähenemise trend, ehkki kõrvutiste aastate erinevused on üldjuhul olnud ebaolulised.

Viimati uuendatud 08.11.2021