Süüteoennetuse nõukogu

Süüteoennetuse nõukogu on valitsuse asjatundjate komisjon, mis tegeleb kriminaalpoliitika ja kuriteoennetuse teemade koordineerimisega riigis ja langetab neis küsimustes otsuseid ja vajadusel annab arvamusavaldusi vabariigi valitsusele.

Süüteoennetuse nõukogust 

Kriminaalpreventsiooni Nõukogu tegutseb Vabariigi Valitsusele nõuandva komisjonina alates 1993. aastast ning selle ülesandeks aastani 1999 oli kriminaalpreventiivse tegevuse koordineerimine riigis.

Aastatel 1993-2003 tegutses Kriminaalpreventsiooni Nõukogu asjatundjate komisjonina, kuhu olid kaasatud kõik kriminaalpreventsiooni tegevust läbivad ühiskonna tasandid: riiklik, kohalik ja elanikkond. Kriminaalpreventsiooni Nõukogu koosseisu kuulusid 5 ministrit: justiits-, sise-, sotsiaal-, haridus- ja teadus- ning rahandusminister. Kohalikult tasandilt kuulusid nõukogusse kohalike omavalitsuste liitude, linnade ja maakondade esindajad ning kodanikeühenduste, eraettevõtete, huvigruppide esindajad (nt Turvaettevõtete Liit, Kirikute Nõukogu).

Ajavahemikul 2000-2002 oli Kriminaalpreventsiooni Nõukogu tegevus peamiselt seotud valdkonna prioriteetide ja tegevuskavade väljatöötamise ning määratlemisega. Komisjoni tegevust tutvustati avalikkusele ning mitmete küsimustega on Kriminaalpreventsiooni Nõukogu poole pöördunud nii riiklikud kui ka avalik-õiguslikud institutsioonid.

Kriminaalpreventsiooni Nõukogu olulisus Vabariigi Valitsusele nõuandva asjatundjate komisjonina on välja kujunenud aastatega. Pikaajaline traditsioon on aidanud kaasata komisjoni tegevusse teadmiste ja kogemustega inimesi, kelle arvamused ja hinnangud on olulised kriminaalpreventsiooni tegevuse arendamisele - teadlasi ja kriminolooge, turvalisuse temaatika asjatundjaid. Nende kaasamine tagab komisjoni töö efektiivsuse, asjatundlikkuse ja jätkusuutlikkuse.

Asjatundjate komisjoni eesmärgiks on vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele arendada edasi kuritegevuse ennetamise süsteemi, arvestades seejuures olemasolevaid institutsioone ja ressursse, nii täitevvõimu esindajate (ministrid, kõrgemad ametnikud) kui ka erasektorit erinevate asjatundjate näol. Avalikus sektoris mittetöötavate inimeste kaasamine on kõige efektiivsem just sellises komisjonis, kus on võimalik jagada oma arvamust asjatundjatega ning kus võetakse vastu valdkonna otsused kõige kõrgemal täitevvõimu tasandil ehk Vabariigi Valituses.

2003. aastal muutus Kriminaalpreventsiooni Nõukogu koosseis seoses valimistega ning selle tööks kinnitati uus kodukord. Muutus ka nõukogu nimi ehk varasemast Kriminaalpreventsiooni Nõukogust sai Kuriteoennetuse Nõukogu, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 05.08.2003.a.

Nõukogu muutus taas 2015. aastal, seoses korrakaitseseaduse jõustumisega 1.07.2014. Uueks nimeks sai süüteoennetuse nõukogu ja tema ülesanded on loetletud korrakaitseseaduse §-s 20. Nõukogu tegevuse korraldus on määratletud 27.05.2015 Vabariigi Valitsuse määruses nr 19.

Hetkel kuuluvad komisjoni koosseisu 5 ministrit: justiits-, sise-, sotsiaalkaitse, haridus- ja teadus-, ja rahandusministrid ja mitmed muud olulised esindajad nii riiklikult kui kohalikult tasemelt, lisaks ka kõrgkoolidest, äriühingutest ja vabaühendustest.

21. aprillil 2021 lepiti eelnimetatud ministrite poolt kokku valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppes, mille järgimiseks ja tõhusamaks ennetusalase ühistegevuse kavandamiseks riiklikul tasemel ühendatakse ka kolm valitsuskomisjoni. Süüteoennetuse, lastekaitse nõukogudest ja uimastiennetuse valitsuskomisjonist moodustub Ennetusnõukogu. Muudatused on kavandatud ellu viia 2021. aastal ja uus nõukogu jätkab Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjonina VVS § 21 alusel.
 

Süüteoennetuse nõukogu otsused

  1. Süüteoennetuse nõukogu arutas valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppimise ja korralduse küsimusi ning otsustati, et:
    1. valdkonnaülese ennetuse põhimõtteid sel istungil ei kinnitata, samas nõustuti valdkonnaülese ühisvaate vajalikkusega ning põhimõtete vajadusega. Põhimõtete ja selle lisadokumentide, sh prioriteetide tekstiloomega ja kooskõlastamisega tegeletakse ametkondades edasi ja ministrid kogunevad sügisel uuesti, et siis juba kinnitada valdkonnaülese ennetuse põhimõtted;
    2. Valitsuskomisjoni reorganiseerimise ja korraldamise küsimuses otsust ei langetatud, kuigi toetust avaldati komisjonide kokku koondumisele ning nende ülesannete seaduses paindlikumale sätestamisele.
  1. Süüteoennetuse nõukogu nõustus istungil esitletud 2019. aasta tegevussuundadega ohvrite kohtlemise ja kaitse korraldamisel ning otsustas, et ohvreid toetav poliitika peab tagama kannatanutele rohkem teenuseid ja rahalist tuge, mistõttu teeb nõukogu ettepaneku kaaluda ohvriabi seaduse kuriteoohvritele mõeldud riikliku hüvitise määra muutmist.
  2. Nõukogu otsustas kodanikujulguse aumärgi postuumselt saanud Sergei Dayneko abikaasale Valentina Daynekole ja nende ühisele tütrele taotleda ühekordset toetust Vabariigi Valitsuse reservfondist.
  3. Nõukogu kiitis heaks kriminaalpoliitika põhialuste eelnõu ja seletuskirja ning toetab selle esitamist vabariigi valitsusele ja riigikogule.  Varasemal istungil leidis Nõukogu, et poliitikadokumenti võiks täiendada suurema rõhuasetusega esmaennetusele ning teha mõningaid muid täiendusi (nt ohvreid puudutav jms).
     
  1. Nõukogu otsustas, et järgitakse kuriteoohvrite kaitse ja kaitse uuringu soovitusi ning koondatakse politsei- ja piirivalveameti, prokuratuuri ja sotsiaalkindlustusameti poolt tegevuskava ning uuel nõukogu istungil vaadatakse tegevuskava täitmine uuesti üle.
  2. Nõukogu kiitis heaks karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) eelnõuga kavandatavad muudatused, sh võimaluse asendada alaealise vahistus paigutamisega kinnisesse lasteasutusse ja tagada alaealiste erikohtlemise põhimõtete rakendamine lähtuvalt teo toimepanemise aja vanusest.
  3. Nõukogu võttis teadmiseks Maarjamaa hariduskolleegiumi õppekeskuste töö tutvustuse.
  4. Nõukogu otsustas, et 2017. aasta kuriteoennetuse toetus jagatakse konkursi korras kinnipeetavatest vanemate ja nende laste, sh vanglas koos vanemaga viibivate laste suhete ning suhtluse taastamisele ja parandamisele.
     
  1. Nõukogu toetas justiitsministeeriumi plaani taasalgatada siseministeeriumi poolt 2012 Riigikogule esitatud eelnõu karistusseadustiku täiendamiseks regulatsiooniga, mille kohaselt võimaldatakse süüdistataval või süüdimõistetud välisriigi kodanikul sõlmida kokkulepe Eesti Vabariigist lahkumiseks ning samuti leidsid toetust nõukogule tutvustatud praktilised lahendused, sh prokuratuuri teadlikkuse tõstmine KrMS §-st 416 ning ühtse praktika kujundamine menetlusasutustes ja vanglas lähtuvat EIK seisukohtadest (nn Boultif-Üner-Maslov testi kasutusele võtmine).
  2. Nõukogu võttis teadmiseks laste seksuaalse väärkohtlemise uuringu tulemused ja kinnitas vajadust riiklikul tasemel antud teemat prioriteedina käsitleda, sh rõhutades vajadust panustada õpetajate täiendkoolitamisele, ennetustöösse haridusasutustes ning venekeelsele elanikkonnale suunatud ennetustöösse.
  1. Nõukogu võttis teadmiseks Avo Üpruse ja Õiguskantsleri ettepanekud eluaegsete kinnipeetavate ennetähtaegse vabastamise kohta ning justiitsministeerium sai ülesandeks töötada välja vastavad ettepanekud võttes arvesse vabanemise tähtaja määramisel isiku seisundit, lisaks ka arvamuse küsimise vajadust prokurörilt ja kannatanult.
  2. Nõukogu otsustas, et joobes sõidukijuhtide retsidiivsuse vähendamisele suunatud karistuspoliitika meetmete pakett võetakse teadmiseks ja sellele avaldatakse toetust. Lisaks otsustati, et komisjoni üldine hoiak alkoholipoliitika karmistamise ja alkoholi kättesaadavuse piiramise suunal, sh rohelise raamatu tegevuskava realiseerimise vaates on toetav ning sisulisemat arutelu alkoholipoliitika meetmete ja muude sõltuvusainete legaliseerimise võimalikkuse kohta jätkatakse järgmisel istungil.
  3. Süüteoennetuse nõukogu otsustas, et nõukogu lähiaastate peamised tegevussuunad on kogukondliku ennetustöö arendamine ja kuritegude ennetamine läbi tulemuslikuma vangistus-ja kriminaalhoolduspoliitika ning otsustati moodustada nõukogu juurde kohaliku süüteoennetuse alatöörühm, mis koordineerib eri ministeeriumide ja riigiasutuste riskikäitumise ennetamise tegevusi kohalikul tasandil ja teeb süüteoennetuse nõukogule ettepanekuid kohaliku süüteoennetuse korraldamiseks haldusreformi kontekstis. Lisaks moodustatakse süüteoennetuse nõukogu alla vangistus- ja kriminaalhoolduspoliitika teemaline töörühm.
  4. Süüteoennetuse nõukogu soovitab noortele suunatud perevägivalla ennetamisel pilotiseerida Eesti koolides uut teaduspõhist ennetusprogrammi.
  1. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015-2020 sisu ja koostamise ajaplaani.
  2. Kuriteoennetuse Nõukogu otsustas anda 2015. aasta kuritegevuse ennetamise riiklik toetus kuni 10aastaste laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele. 
  3. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks Soome koolitulistamise juhtumitega tegelemise kogemused ja analüüsides toodud põhijäreldused.
  4. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks EMP ja Norra finantsmehhanismidest rahastavate programmide ülevaated ja otsustas, et programmi perioodi jooksul tehakse sarnaseid ülevaateid nõukogule korra aastas.
  1. Kuriteoennetuse Nõukogu otsustas 2014. aasta kuriteoennetuse riikliku eraldisega toetada ohvriabiteenuse raames pakutava psühholoogilise nõustamisteenuse kvaliteedi täiendamist, sh täiendkoolitust nõustamist läbi viivatele psühholoogidele.
  2. Kuriteoennetuse Nõukogu võtab oportuniteediga lõpetamisel määratud rahalise kohustuse sihtotstarbelise kasutamise analüüsi tulemused teadmiseks. Kui teemaga on edasi töötatud ja on uusi arenguid, siis tullakse sellega uuesti nõukogu ette.
  3. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks kuritegudest teatamise teemaliste uuringute tulemused ja arutles politsei kui kodanike poolt elluviidavate töömeetodite toimimise ja võimaliku parandamise üle.
  4. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks šokivangistuse ja kriminaalhoolduse, ennetähtaegse vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise analüüside tulemused.
  1. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks ülevaate perevägivalla analüüsidest, ülevaate perevägivalla juhtumite menetlemisest politseis ja pilootprojekti tutvustuse.
  2. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks ülevaate üldkasuliku töö kasutamisest ja selle tulemuslikkusest Eestis, samuti väärteo- ja kriminaalmenetluse hinnavahe analüüsi tulemused.
  3. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks ülevaate karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku revisjoniprotsessist ning ülevaate uue väärteomenetluse seadustiku põhipunktidest.
  4. Kuriteoennetuse Nõukogu otsustas, et 2013. aasta kuriteoennetuse eraldis jagatakse perevägivalla toimepanijatele mõeldud teenuste või programmide väljaarendamisele ja läbiviimisele.
  5. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks ülevaate Eesti politsei usaldusväärsusest rahvusvahelises võrdluses ning edastab analüüsi materjalid Sisekaitseakadeemiale.
  6. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks alaealiste mõjutusvahendite seaduse kontseptsiooni ning riskilaste kohtlemist puudutavad arengusuunad ning otsustas, et nõukogus arutatakse alaealiste õigusrikkujate mõjutusvahendite süsteemi arengute teemal siis, kui on valminud süsteemi analüüs ja kinnitatud on konkreetsemad arenguplaanid.
  7. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks ülevaate tugiisikuteenuse rahastamismudelist ning ootab septembriks ülevaadet projekti tegevustest ja tulemustest, et seda võtta aluseks 2013. a eelarve koostamisel.
  8. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks ülevaate õiguskuulekust mõjutavatest teguritest Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel.
  1. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks lastega töötamisega seotud piirangute analüüsi esialgsed järeldused.
  2. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks uuringu „Tervishoiusektori pettuste ja korruptsiooniriskide kaardistus“ tulemused.
  3. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks ülevaate perevägivalla vähendamisega seotud tegevustest.
  4. Kuriteoennetuse Nõukogu kiitis heaks vanglast vabanenute tugiisikuteenuse struktuuri ja arutab tugiisikuteenuse rahastamisskeemi järgmisel istungil.
  5. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks ülevaate koolide valmisoleku tõstmisest võimalike hädaolukordade korral.
  6. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks nõukogu koosseisu muudatused, kiitis heaks kodukorra ja samuti 2010. aasta tegevusaruande.
  7. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks riigikontrolli erikoolide ja alaealiste komisjonide auditi järeldused ja edastab istungil arutatud ettepanekud informatsiooniks haridus- ja teadusministeeriumi alaealiste õigusrikkujate kohtlemise küsimustega tegelevale töörühmale.
  8. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks vägivalla vähendamise arengukava 2010. a täitmise aruande.
  9. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks korrakaitseseadusega planeeritavad muudatused ja jätkab arutelu nõukogu ülesehituse ja ülesannete osas.

  1. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks varase märkamise ja sekkumise pilootprojekti tulemused ning soovitas info edastamiseks kasutada omavalitsusliitude kanaleid.
  2. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks eluaegsete kinnipeetavate ennetähtaegse vabanemise piirmäära analüüsi tulemused ning teema edasiseks arutamiseks kutsutakse Justiitsministeeriumi poolt kokku eraldiseisev ümarlaud.
  3. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks lepitusmenetluse analüüsi ja paarisuhtevägivalla uuringu tulemused.
  4. Kuriteoennetuse Nõukogu kiitis heaks Nõukogu 2008.a ja 2009.a tegevuse aruande ning võttis teadmiseks vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014, sh ka seonduvate arengukavade lõpparuanded ja korruptsioonivastase strateegia 2009. aasta täitmise aruande.
  5. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks retsidiivsuse ja alaealiste vägivallakuritegevuse uuringu tulemused ning ohvriuuringu lühiülevaate.
  1. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks, et kuues kohalikus omavalitsuses alustatakse ennetusalast pilootprojekti riskilaste varase märkamise ja sekkumise ning vabanenutele tugiisikusüsteemi loomisel.
  2. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks seksuaalkurjategijate kohtlemise ja ravi võimalused Eestis.
  3. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks lähenemiskeelu probleemid kriminaalmenetluses ning vahistatute uuringu tulemused.
  4. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks analüüsi „Üldkasuliku töö kohaldamise ja selle mõju retsidiivsusele“ ning karistus- ja kohtupraktika analüüsi tulemused.
  5. Kuriteoennetuse Nõukogu võtab koolikohustuse mittetäitjate sanktsioonisüsteemi analüüsi tulemused teadmiseks. Analüüsis pakutud lahenduste suunas liigutakse edasi. Kuriteoennetuse Nõukogu seisukoht on, et koolidirektoritele ei tohiks väärteo menetlemise õigust anda.
  6. Kuriteoennetuse Nõukogu otsustas, et inimkaubanduse, alaealiste arengukava ja korruptsioonivastase strateegia 2008. aasta aruande tutvustus võetakse teadmiseks.
  1. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks erikoolide uuringu tulemused ning ülevaate erikoolide kontseptsiooni edasiminekust ja edasisest tegevusest.
  2. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks koolikiusamise analüüsi tutvustuse.
  3. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks kinnipeetavate rehabilitatsiooni analüüsi ning projektplaani tutvustuse ja otsustas, et koostöös Tallinna linna, Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi vahel käivitatakse pilootprojekt kinnipeetavate rehabilitatsiooniks.
  4. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks ülevaate inimkaubanduse arengukavaga toimunust, samuti ülevaate alaealiste kuritegevuse vähendamise arengukava aastateks 2007-2009 edasiminekust ja alaealiste karistuspraktika analüüsist.
  5. Kuriteoennetuse Nõukogu otsustas, et nõukogu liikmed esitavad kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi koolikorralduse osakonnale oma seisukohad ja ettepanekud HTM-i erikoolide kontseptsiooni tööversioonile.
  6. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks ettekande väärteo ÜKT korraldamisest.
  1. Kuriteoennetuse Nõukogu soovitab suurematel omavalitsustel luua alaealiste komisjone, eelkõige Tartul, selleks et luua võimalus alternatiivsete mõjutusvahendite rakendamiseks ja seeläbi mõjutada alaealiste juhtumite kiiremat kohtueelset menetlemist.
  2. Kuriteoennetuse Nõukogu teeb justiits- ja siseministeeriumile ettepaneku analüüsida nii politsei kui ka kohalike omavalitsuste ametnike koolitamisvõimalusi kuriteoennetuse alal ning politsei eestvedajaks määramist kohaliku omavalitsuse tasandi ennetustöös.
  3. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks uuringu „Kuritegevuse taseme ja kinnipeetavate arvu seos“ tulemused.
  4. Justiitsminister esitab Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2003.a korralduse nr 484-k „Kuriteoennetuse Nõukogu koosseisu nimetamine“ muutmise eelnõu Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.
  5. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks uuringu „Alaealiste hälbiv käitumine Eestis“ tulemused ja jääb ootama eri riikide võrdlusanalüüsi ja koondtulemuste valmimist.
  6. Nn lastega töötamise keelu seaduse informatsioon võeti teadmiseks ja Kuriteoennetuse Nõukogu liikmed püüavad levitada võimalikult palju antud seaduse alast teavet, seda eelkõige kohalikele omavalitsustele.
  7. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks 2007. aastal toimuva kriminoloogia- ja karistusõigusalaste tudengitööde konkursi ja levitab võimalusel sellekohast informatsiooni.
  8. Kuriteoennetuse Nõukogu võttis teadmiseks uuringu „Korruptsioon Eestis 2006“ tulemused.
  1. Kuriteoennetuse Nõukogu on „Alaealiste kuritegevuse vähendamise arengukava aastateks 2007-2009“ teadmiseks võtnud ja üldjoontes heaks kiitnud.
  2. Kuriteoennetuse Nõukogu poolt pöördutakse haridus- ja teadusministeeriumi poole ettepanekuga kaaluda erikoolide diferentseerimist ja lähtudes diferentseerimisevajadusest tuleks otsustada, kas on mõistlik jätkata olemasolevate kolme kooli ehitamist, nagu seda on haridus- ja teadusministeeriumis planeeritud.
  3. Kuriteoennetuse Nõukogu teeb ettepaneku justiitsministeeriumile analüüsida erikoolidest lahkuvate noorte andmeid koondava andmekogu vajalikkust ja selle õiguslikku staatust.
  4. Kuriteoennetuse Nõukogu arutas joobes juhtimise teemat ja moodusti töörühm, mille eesmärgiks on konkreetsete meetmete väljatöötamine võitlemaks joobes juhtimise vastu, sh analüüsida roolijoodikute poolt põhjustatud õnnetusi, tekitatud vigastuste raskusastet ja ka joobes juhtide joobeastet õnnetuste põhjustamisel. Töörühma poolt pakuti välja järgmised järeldused:
    • joobes juhid on liikluses tõsine probleem, kuid liiklusohutuse üldine halb olukord ei ole põhjustatud ainult ja isegi mitte peamiselt roolijoodikute poolt;
    • joobes juhtide poolt tekitatud riskide ja ohtude maandamise tänane süsteem ei ole piisavalt hästi tööle hakanud;
    • justiitsministeerium koostöös siseministeeriumiga antud uuringu baasil hakkab võimalikult ruttu koostama konkreetseid seaduseelnõusid ja õigusaktide muudatusi;
    • politsei kasutab antud uuringut enda tegevustaktika kaasajastamiseks.
  1. Nõukogu võtab Sotsiaalministeeriumi narkomaania ennetamise riikliku tegevuskava selle aasta tegevuste ja ka HIV/AIDSI riikliku strateegia tutvustamise ettekandest saadud info teadmiseks ja Sotsiaalministeeriumil võtta teadmiseks Nõukogu poolt toodud ettepanekud. Sotsiaalministeeriumil edastada Nõukogule ülevaade „Narkomaania ennetamise riikliku strateegia aastani 2012“ ennetustegevustest, nende kuludest ning samuti programmi administratiivkuludest ja uuring „Narkomaania Eestis 2005“.
  2. Kinniti Kuriteoennetuse Nõukogu kodukord vastavalt esitatud eelnõule.
  1. Nõukogu on teadvustanud rehabilitatsiooniteenuse vajaduse vanglast vabanenud isikute osas ja proovitakse parandada rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavust. Samuti püütakse läbi analüüsida vanglast vabanenud isikute rehabilitatsiooni kuluefektiivsus ja võimalused ning selle põhjal suunata tähelepanu olulisemate probleemide lahendamisele.
  2. Nõukogu otsustas kiita heaks ministeeriumite „Kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2010“ kuue kuu tegevuste aruanded ning
    • kultuuriministeeriumil esitada Nõukogule täiendav informatsioon loodud mängu- ja spordiväljakute maakondliku statistika kohta;
    • tõsiselt kaaluda vajadust luua ministeeriumisse ametikoht, mille põhivastutuseks on kuriteoennetus ja sellega seonduvad küsimused haridussüsteemis.
  3. Haridus-ja teadusministeeriumil anda justiitsministeeriumile teada, millal ollakse valmis Nõukogule tutvustama koolivägivalla ennetamise tegevuskava mõõtindikaatoreid ja koolikeskkonnaga rahulolu uuringute kontseptsiooni.
  4. Juhtida sotsiaalministeeriumi tähelepanu sellele, et narkoennetuse finantseerimine on viimastel aastatel olnud ebapiisav ning sotsiaalministeeriumi osalus Euroopa Liidu narkovastases töös partnereid mitterahuldav.
  5. Edastada justiitsministeeriumi poolt ettevalmistatud märgukiri avaliku korra parema tagamise kohta Nõukogu nimel kõigile omavalitsustele.
  6. Järgmisel istungil tutvustab haridus- ja teadusminister mõõdikuid, mille alusel hakatakse hindama koolivägivalla ennetamise tulemuslikkust. Samuti töötab Haridus- ja Teadusministeerium järgmiseks istungiks välja koolikeskkonnaga rahulolu uuringute läbiviimise kontseptsiooni ning tutvustab seda nõukogu liikmetele.
  7. Nõukogu kiitis Sisekaitseakadeemias algava kuriteoennetuse täiendkoolitusprogrammi heaks ja tunnustas tegijaid võetud kohustuste osas.
  1. Kinnitati Kuriteoennetuse Nõukogu kodukord ja esmased tegevused kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2010 rakendamise suhtes:
    1. Justiitsministeerium: kriminaalpoliitika keskuse töö käivitamine; kriminaalmenetluse reformi ettevalmistamine ja prokuratuuri ettevalmistamine reformi läbiviimiseks; kriminaalmenetluse rakendusseaduse vastuvõtmine.
    2. Siseministeerium: uue juhtimissüsteemi käivitumine.
    3. Sotsiaalministeerium: aktiivse tööturumeetme laiendamine -kontseptsioon 01.05.2004 Global Fondi poolt eraldatud toetuste rakendamine; abitelefoni 1345 süsteemi käivitamine abivajavatele lastele.
    4. Haridus- ja Teadusministeerium: õpetajate vastutuse suurendamine ja individuaalse õppekava rakendamine probleemsete lastega tegelemiseks; koolivägivallaga tegevuskava rakendamine.
    5. Kultuuriministeerium: laste koolivaheaegade sisustamine, mänguväljakute ja spordiplatside rajamise toetamine, raamatukogude areng kultuuri ja sotsiaalkeskusteks.
  2. Koolivägivalla temaatikaga tegeletakse ning järgmisel istungil tutvustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koolivägivalla ennetamise käsiraamatut ning antud nähtusega võitlemise mõõdikuid.
  3. Justiitsministeeriumil tuleb korraldada nulltolerantsi doktriini tutvustamine kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele.
  4. Nõukogu kinnitas riikliku kriminaalpreventsiooni tegevuskava 2002. aasta aruande ja Kriminaalpreventsiooni Nõukogu aasta 2002. aasta tegevusaruande samuti.
  5. Rakvere kuritegevuse ennetamise komisjoni tööd ettekandena levitatakse ka teistele kohalikele omavalitsustele kui ühte head näidet kohaliku tasandi ennetustööst.
  6. Kriminaalpreventsiooni Nõukogu ettepanek Vabariigi Valitsusele on, et Sotsiaalministeerium koostöös Siseministeeriumiga ja Justiitsministeeriumiga olevate metoodikate põhjal töötab välja uurimisprogrammi vaesuse ja kuritegevuse omavahelistest seostest.

  1. Riiklik kriminaalpreventsiooni tegevuskava 2003 kiita heaks ning edastada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
  2. Kriminaalpreventsiooni Nõukogu soovitab Haridusministeeriumil kui sihtministeeriumil ja kõikidel asjaomastel institutsioonidel tegeleda koolivägivalla ja –kiusamise valdkonnaga edaspidi. Kõiki koolivägivalla ja-kiusamise juhtumeid tuleb põhjalikult analüüsida ning koheselt antud juhtumitele reageerida. Õpetajate ettevalmistus kõrgkoolides vajab täiendamist koolivägivalla ja –kiusamise problemaatikat arvestades.
  3. Kriminaalpreventsiooni Nõukogu soovitab Vabariigi Valitsusel toetada Sotsiaalministeeriumi poolt hallatava üleriigilise elektroonilise andmebaasi finantseerimist.
  4. Iga Kriminaalpreventsiooni Nõukogu liige annab oma panuse kriminaalpreventsiooni töö edendamisele ning üldsuse teavitamisel kriminaalpreventsiooni töö olemusest ja sisust.
  5. Kriminaalpreventsiooni Nõukogu liikmed osalevad külalistena Riigikogus eelnõu „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010“ arutusel.
  6. Kriminaalpreventsiooni Nõukogu soovitab Haridusministeeriumil luua eraldi struktuur kriminaalpreventsiooniga tegelemiseks ja samuti soovitab nõukogu Haridusministeeriumil luua koolides kontaktisikute võrk, kelle kaudu levitada narkomaania probleemi ennetamise teavet, vajalik vastutava metoodilise materjali väljatöötamine ning õpetajate koolitus.
  7. Soovitatakse Vabariigi Valitsusel toetada kohalike omavalitsuste foorumi läbiviimist teemal „Kuritegevuse ennetamise kogemuste vahetamine kohalike omavalitsuste poolt.
  8. Kriminaalpreventsiooni Nõukogu soovitab arvestada „Planeerimisseaduse“ arutamise juures turvalise elukeskkonna standardi nõudeid (standard - „Kuritegevuse ennetamine –Linnaplaneerimine ja arhitektuur“ Osa 2: Linnaplaneerimine ).
  9. Õiguskantsler on teinud ettepaneku järgmisel Kriminaalpreventsiooni Nõukogu istungil arutada koolivägivalla ja -kiusamisega seonduvat probleemi. Seoses sellega on oodatud Haridusministeeriumi ettekanne antud teemal.
  10. Soovitatakse Haridusministril esitada Vabariigi Valitsusele ettepaneku kriminaalpreventsioonialase õppesuuna avamiseks kõrgkoolis.
  11. Sügisesel istungil tutvustatakse Tartu kriminaalpreventsiooni arengukava, arutakse Riigikogus oleva arutluse eel karistuspoliitika suundade kujundamist ja samuti tutvustatakse korrakaitseseaduse eelnõu kontseptsiooni.
  12. Professor J. Sootakiga koostöös koostatakse vastav koolitusmaterjal korteriühistute juhtide koolitamiseks kuritegevuse ennetamise valdkonnas.
  13. Kriminaalpreventsiooni alane kuu peab laienema aastaringse kriminaalpreventsiooni ürituste kalendrile.
  14. Kriminaalpreventsiooni Nõukogu pooldab narkootikumidega kauplevate isikute karistuste karmistamist, samas ka narkomaani staatuse ümbervaatamisega (narkosõltlane on haige inimene, keda tuleks ravida).
  1. Kõik 4 ennetustöös osalevat ministeeriumi ja nende allasutused võtavad kuritegude ennetamise alases tegevuses 2002. aastal prioriteediks tegelemise noortega ja noorte õiguserikkumiste ennetamise. Ka meediaürituse Kriminaalpreventsiooni Kuu läbiviimisel lähtutakse antud prioriteedist.
  2. Justiitsministeeriumi Kriminaalhoolduse ja –preventsiooni talitus valmistab järgmiseks KPNi istungiks (märts) ette kavandi ja konkursitingimused kriminaalpreventsiooni õpiku loomiseks.
  3. Õpik peaks sisaldama ennetamise alaseid nõuandeid ja tegevusjuhiseid nii riikliku kui ka kohaliku tasandi institutsioonidele ja Eesti kogemust kriminaalpreventsiooniga tegelemisel.
  4. Järgmisel KPNi istungil (märts) teeb Haridusministeerium ettekande tulenevalt 2002. a prioriteedist ennetustegevusest. Ettekanne peaks sisaldama ka ülevaadet noorte õiguskasvatuse alasest õppest koolides. Kaasettekanded esitavad KOV-liitude esindaja, Kultuuri- ja Sotsiaalministeerium.
  5. 2002.a III KPNi istungil tuleb arutlusele karistusregistri temaatika.
  6. 2002.a alguse Valitsuskabineti istungiks valmistab Justiitsministeeriumi kriminaalhoolduse ja –preventsiooni talitus ette kavandi raamatu “Kuritegevus Eestis 1991 kuni 2001 – väljakutse demokraatlikule ühiskonnale” välja andmiseks ning finantseerimisvajaduse Vabariigi Valitsusele.
  7. Antud teos võiks sisaldada ka I Eesti Vabariigi aegset kuritegevuse statistikat.
  8. KPNi liikmed nõustuvad, et KPNi liikmeteks tuleks lisada Harju maakohtu esimees Sirje Õunpuu, Riigi peaprokurör Raivo Sepp, Politseiameti Korrakaitseosakonna politseidirektor Raivo Aeg ja Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Raul Rom. Võimalikult kiirelt esitatakse antud nimekiri Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
  9. 2002. a korraldavad Justiits- ja Siseministeerium kohalikele omavalitsustele kriminaalpreventsioonialase õppepäeva.
  10. KPN soovitab Vabariigi Valitsusele moodustada töörühm Riikliku korruptsiooni ennetamise programmi väljatöötamiseks.
  11. KPN teeb Vabariigi Valitsusele kabineti istungiks ettepaneku pöörata senisest suuremat tähelepanu kuritegude ennetamise alase tegevuse finantseerimisele ning võtta teadmiseks ennetustegevuses osalevate ministeeriumide 2002. aasta prioriteet: “Tegelemine noortega ja noorte õiguserikkumiste ennetamine”. Soovitus: kõikides kriminaalpreventsiooniga tegelevates ministeeriumides moodustada struktuuriüksus või luua ametikoht, kelle põhiülesanne oleks tegeleda kriminaalpreventiivse tööga.
  12. Otsustati Leivi Šer määrata omavalitsuste alltöögrupi eestvedajaks konsensuse alusel.
  13. Kriminaalpreventsiooni Nõukokku peaksid kuuluma ka Kultuuriministeeriumi esindajad ning samas peaks kindlasti istungitel kohal käima Sotsiaal- ja Haridusminister või vähemalt nende esindaja.
  14. Ida-Virumaa olukorraga tutvumiseks korraldatakse väljasõiduistung Ida-Virumaale ning seejärel esitatakse ettepanekud olukorra parandamiseks Vabariigi Valitsusele.
  15. Kuritegevuse uuringu põhjal tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanekud olukorra parandamiseks.

Viimati uuendatud 11.11.2021