Lapsesõbralik menetlus

Õigusmõistmises tuleb erilist tähelepanu pöörata lastele, keda võib menetlus, sobimatu ümbrus ja osalevate spetsialistide ebapiisav väljaõpe traumeerida.

Lastel on õigus olla ära kuulatud, saada teavet ning kaitset. Lapsi ei tohi diskrimineerida!

Õigus olla ära kuulatud

  • Õigus olla ära kuulatud ja avaldada arvamust on kohtumenetluses osalemiseks ülioluline.
  • Lapsega tegelevates asutustes peab olema turvaline ja sõbralik keskkond ning nende küsitlemiseks tuleb kasutada sobivaid meetodeid, et teha kindlaks lapse konkreetsed vajadused.
  • Tuleb arvestada lapse arengutaset, keelelist väljendusoskust ja tervislikku seisundit.
  • Lapsed tunnevad end turvalisemalt, kui on vähem ärakuulamisi ja juuresolijaid ning vaid üks koolitatud ärakuulaja. Nad saavad ka oma õigusi paremini kasutada ning anda usaldusväärsemaid, vähem mõjutatud ütlusi.
  • Lapsi kuulavad ära ainult koolitatud spetsialistid. Selleks tuleb spetsialistidele korraldada kursusi.
  • Kohtumenetluse kõigis etappides peaks olema lapsele toeks vanematest sõltumatu usaldusisik, eriti lapse teavitamiseks ja ärakuulamiseks ettevalmistamiseks.
  • Tasuta õigusabi, sealhulgas tasuta ja hõlpsasti kättesaadava seadusliku esindaja võimaldamine.
  • Lühendatud kohtumenetlus.
  • Eri valdkondade spetsialistide koostöö tugevdamine, et piirata laste küsitluste ja ärakuulamiste  koguarvu.
  • Kõigile kohtumenetlustes osalevatele spetsialistidele on koostatud selged ja lapsesõbralikud laste ärakuulamise eeskirjad ja suunised. 
  • Lapsesõbralike ruumide kasutamine laste ärakuulamisel.
Laps klotsidega mängimas

Õigus teabele


Kohtumenetluses osalevate laste õigus teabele on väga oluline. Mõistetaval hulgal ja konkreetne teave aitab vähendada laste ärevust, mida esmakordne kokkupuude heidutava kohtusüsteemiga tõenäoliselt tekitab.

Hästi informeeritud lapsed tunnevad iseenda ja kohtusüsteemi vastu suuremat usaldust ja kindlust. Nad tunnevad end siis turvalisemalt ja räägivad vabamalt, mis tähendab, et nende ütlusi arvestatakse rohkem ja nad saavad menetluses paremini osaleda.

  • Teavet tuleks kohandada vastavalt lapse vanusele, arengutasemele, taustale ja psühholoogilisele seisundile.
  • Vanemad ja last toetavad spetsialistid (sotsiaaltöötajad, seaduslikud esindajad) peaksid saama lastele koostatud teabematerjali, et nad oskaksid teavet lihtsas ja arusaadavas keeles edastada.
  • Kohustuslikud sammud – kuidas, millal, millest ja kes peab lapsi teavitama.
  • Õigus teabele kehtib juba enne kohtumenetluse algust, et teadvustada last õigusest olla teda mõjutavates küsimustes ära kuulatud.
  • Tugiteenused, eriti kannatanutele ja tunnistajatele:

- Laste ja nende vanemate teavitamine
- Laste ettevalmistamine kohtuistungiteks
- Kohtumenetlusele eelnevad käigud kohtusse, kodukülastused
- Tugi enne kohtumenetlust, selle ajal ja järel
- Lapse toetamise eest kogu kohtumenetluse jooksul ja selle järel peaks vastutama üks inimene.

  • Lapsesõbralik teave peab olema kättesaadav kõikidele kohtumenetlustes osalevatele lastele, et tagada nende võrdne kohtlemine.
  • Teabe edastamiseks peaks kasutama eri kanaleid ja vorme, näiteks brošüüre ja teabelehti, mis on avaldatud internetis ja trükistena.

Õigus kaitsele ja eraelu puutumatusele

Lapsed vajavad menetluses täielikuks osalemiseks ning uute traumade vältimiseks kaitsvat ja turvalist keskkonda. Lapsi tuleb kaitsta kättemaksu, ähvarduste ja uuesti ohvriks langemise eest. See on eriti oluline, kui laps on koduvägivalla või lähedaste hooldajate väärkohtlemise ohver.

  • Lapse eraelu puutumatus on suures ohus ka siis, kui ta puutub kokku kohtusüsteemiga, eriti kui juhtum köidab meedia tähelepanu.
  • Meedia ei tohiks avaldada laste ja nende perede isiklikke andmeid, sealhulgas nimesid, pilte ja aadresse.
  • Laste ärakuulamisel ja neilt tunnistuste võtmisel tuleks innustada videokaamera kasutamist. Sellisel juhul peaksid kohal viibima ainult juhtumiga vahetult seotud inimesed ja kogu lapse antud teavet tuleks käsitada konfidentsiaalsena.
  • Lastekaitse peab olema ühtne ning lähtuma lisaks laste üldisele erivajadusele ka muudest haavatavust suurendavatest teguritest, näiteks seksuaalse kuritarvitamise või koduvägivalla ohvriks langemisest või nende tegude pealtnägemisest, puudest või sisserändaja staatusest.
  • Tagada tuleb kõikide kohtumenetlustes osalevate laste kaitsmine võimalike uute traumade ja nende identiteedi väljaselgitamise eest menetluse eel, ajal ja järel.
  • Selline kaitse hõlmab videosalvestisi, mille kasutamine peaks olema kriminaalmenetlustes üldine tava ja tsiviilmenetlustes vabatahtlik. Kohandada tuleb ka korda, et piirata küsitluste arvu, reguleerida spetsialistide kohalolu, tagada juurdepääs tugiteenustele ja lapse tavalistele tugiisikutele kogu menetluse ajal ja järel.
  • Politseijaoskonnad, kohtumajad ja muud kohad, kus lapsi ära kuulatakse, peavad olema varustatud toimivate salvestusseadmetega ja spetsialiste tuleb koolitada neid kasutama.
  • Vältida tuleb nii lapse kokkupuudet kostjaga ärakuulamistel kui ka selle eel ja järel. Näiteks saab kasutada otsevideoühendust, vaheseina lapse varjamiseks kostja eest või eemaldada kostja lapse tunnistuse ajaks kohtusaalist. Lapsesõbralik keskkond peab olema tagatud kõikides menetlusetappides ning sobivad lapsesõbralikud ooteruumid ja eraldi sissepääsud kõigis kohtutes ja politseijaoskondades.
Laps pingil istumas

Õigus mittediskrimineerimisele

  • Lapsi tuleb kohelda kohtumenetluses võrdselt olenemata nende soost, rassist, nahavärvist, etnilisest või sotsiaalsest päritolust, geneetilistest omadustest, keelest, usutunnistusest või veendumustest, poliitilistest või muudest vaadetest, rahvusvähemusse kuulumisest, varalisest seisundist, sünnipärast, puudest, vanusest, seksuaalsest sättumusest, sooidentiteedist ja soolisest eneseväljendusest.
  • Tagama peab kõikide kohtumenetluses osalevate laste võrdse kohtlemise.
  • Lapse parimad huvid tuleb seada esikohale, nagu ütleb ÜRO lapse õiguste konventsioon.

Lapsele, lapsevanemale, spetsialistile

Viimati uuendatud 11.08.2023