Laste väärkohtlemine spordis

Spordis on omad ohud, millega võivad väärkohtlemise ohvriteks sattuda just lapsed. Väärkohtlemise peamised riskitegurid spordis on näiteks sagedasem füüsiline kontakt, suurem valu- ja vigastustaluvus, autoritaarsed liidrid ning ebavõrdsed võimusuhted sportlaste ja treenerite vahel, sobimatu seksuaalkäitumine, jagatud riietus- ja duširuumid jmt.

2020. aastal justiitsministeeriumi tellitud uuringust selgus, et elu jooksul on seksuaalse ahistamise või seksuaalvägivalla ohvriks internetis või väljaspool internetti langenud 45% 16–26-aastastest Eesti noortest.

Turvaline sport tähendab sellist sportlikku keskkonda, mida iseloomustavad lugupidamine, õiglus ja igasuguse tahtliku vägivalla puudumine sportlaste suhtes.

Laps ei pruugi väärkohtlemisest esialgu aru saada ning hiljem ei oska või julgeda ta alati sellest rääkida. Kui tekib kahtlus, et laps võib abi vajada, tasub helistada numbril 116 111.

Euroopas langeb umbes üks laps viiest seksuaalse vägivalla ohvriks.

  • Seksuaalset väärkohtlemist tuleb ette ka spordis.
  • Lastel on raske juhtunust rääkida.
  • Täiskasvanud peavad selle vaikuse murdma.

Lisainfo: www.lasteabi.ee 

Viimati uuendatud 12.11.2021