Nooresõbralik õigussüsteem

Nooresõbraliku õigussüsteemi projekti eesmärk on ennetada noorte õigusrikkumisi ning tagada alaealistele, kes õigusrikkumisi sooritanud on, vajalik tugi ja abi, et nad suudaks jätkata õiguskuulekat elu ega satuks vanglasse.

Projekti elluviimise periood oli 28.10.2019–30.04.2024. 

Projekti "Nooresõbralik õigussüsteem" eesmärgid:

  • Alaealiste kannatanute ja õigusrikkujatega töötavad erikoolituse saanud spetsialistid.
  • Kriminaaljustiitssüsteemi praktikute käsutuses on tööriistad, mille abil hinnata õigusrikkujate vajadusi ja määrata neile sellest lähtuvaid sekkumisi.
  • Välja on töötatud Eesti konteksti sobivad õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vahelise koostöö vormid ja mudelid, mis tagaksid alaealiste ja noorte õigeaegse jõudmise neile sobivatele teenustele.
  • Välja on töötatud ja kättesaadavaks tehtud alternatiivid trahvidele ja kinnisesse asutusse suunamisele.
  • Kogukonnas üles kerkinud sotsiaalsete probleemide lahendamisel kasutatakse taastava õiguse meetodeid ja vabatahtlike lepitajate abi.

Spetsialistide koolitamine

Alaealiste õigusrikkumised on sageli tunnistus sellest, et lapse elutingimused on ühel või teisel viisil keerulised. Sellel, kuidas kriminaaljustiitssüsteem noori kannatanuid või õigusrikkujaid kohtleb, võib olla väga suur mõju nende edasisele elukäigule.

Seetõttu peavad õigusrikkujatega töötavad spetsialistid oskama laste ja noortega suhelda nii, et see toetaks nende arengupotentsiaali ja ühiskonda taaslõimumist.
  
Kõik õigussüsteemis alaealistega kokku puutuvad spetsialistid peavad saama eraldi väljaõppe, mis peab olema süsteemne ja järjepidev. Ühtse koolitusprogrammi tulemusel tõusevad politseinike, prokuröride, lastekaitsetöötajate, kohtunike, kriminaalhooldajate, vanglatöötajate ja terapeutide võimekus ja oskused kohelda alaealisi õigusrikkujaid vastavalt nende eale, arengule ja vajadustele. 

SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse koolitusprogramm

Viiest moodulist koosnev koolitusprogramm kestis 2021. aasta septembrist 2022. aasta maini. Kaasaegsete oskuste, teadmiste ja hoiakute omandamine toimus üle Eesti nii individuaalselt kui grupis õppides. Laiaulatuslik programm andis piirkondlikele spetsilistidele võimaluse koos õppida, kogemusi vahetada ja noort ümbritsevat võrgustikku tugevdada. 


Lapsesõbralik menetlus 

Projekti käigus valmis lapsesõbraliku menetluse veebileht, kus on kogu vajalik info ja kontaktid lastele ja lapsevanematele, kes puutuvad kokku õigussüsteemiga. Samuti on ühte kohta koondatud teave lastega töötavatele spetsialistidele.

 

Joonas Sildre joonistus varjud koos küsimustega

Spetsialistide vaheliste koostöövõimaluste ja -mudelite arendamine

islandi mudel

Islandi mudel sai alguse Islandil 1990-ndate lõpus Youth in Europe programmist. See tugineb kogukonna enda panusele noorte riskikäitumise vähendamiseks. Mudeli aluseks on 15-16aastaste koolinoorte riskide ja elutingimuste kaardistamine ning nende alusel sobiliku kohaliku tasandi ennetustöö tegemine. 

Ennetustegevusse kaasatakse lapsevanemaid, koole, ametnikke ja kogukonda. Lastele pakutakse arendavaid vabaajategevusi, et vähendada keelatud ainete tarvitamist ja õigusrikkumisi.

Tallinnas veab Islandi mudelit eest Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, kes koos kaheksa linnaosa tervisedendajaga viib ellu erinevaid ennetustegevusi nii kooli, kui ka laiemalt kogukonna tasandil. 

Tallinna Sotsiaal- ja Terviseameti eelarve mudeli elluviimiseks oli 193 000 eurot. See sisaldas koolitusi, tegevuskavade elluviimist linnaosades, terviseedendajate osalemist Planet Youth konverentsil Islandil ja õppevisiiti Leetu parimate praktikate omandamiseks. Koos islandlaste ning Tallinna Ülikooliga viis amet läbi ka Tallinna koolinoorte küsitlusi.

Rohkem infot Islandi mudeli kohta leiab Planet Youthi kodulehelt. 

Meediakajastused

30.08.2018   Päästeliit "Kuidas Island oma noored narkost, alkost ja krimist päästis? 
05.04.2019   Õpetajate Leht "Islandi ennetusmudel"
05.01.2021   Pealinn "Abiks: Islandi kogemus kampades hulkumist aiatavd ennetada huviringid" 
12.04.2021   Pealinn "Kooli ja vanematega sõlmitud leping aitab noortel uimastitest ja peksmistest hoiduda"
12.04.2021   ERR "Laidi Surva: kogukonna tugi on koroonaajal veelgi olulisem" 
23.04.2021   ETV "Islandi ennetusmudel" 
18.04.2021   Kanal 2 "Kooli ja vanema leppest" alates 1:06  
9.06.2021     ERR "Laidi Surva ja Triin Vilms: Kelle roll on laste ja noorte toetamine?"

"Ringist välja"

„Ringist välja“ põhineb intensiivsel võrgustikutööl. Üldjuhul kasutatakse seda siis, kui noor on juba korduvalt õigusrikkumisi toime pannud, kuid tegelikkuses on seda võimalik kasutada ka tegude kordumise ennetamiseks. Oluline on noore enda valmisolek ja soov protsessis osalemiseks. 

Lisaks noorele endale on kaasatud ka tema pere või hooldajad ning erinevad spetsialistid nagu lastekaitsja, noorsoopolitsei, prokuratuur, treener, noorsootöötaja, sotsiaalpedagoog, kaasava hariduse spetsialist. Intensiivne töö noorega kestab ca 6 kuud, mille järel hinnatakse koos saavutatud tulemusi ja tähistatakse edusamme. 

Kui seni on noorega teinud aktiivselt tööd kogu võrgustik, siis pärast lõpetamist jääb ta KOV lastekaitsetöötaja vaatevälja, kes saab kaasa edasised soovitused. Kui nähakse vajadust „Ringist välja“ tööd pikendada, saab seda teha. Ka on võimalus hilisema tagasilanguse korral protsessi uuesti alustada. Siis tuleb tähelepanu pöörata sellele, miks ei olnud tulemused püsivad ja mis olid takistused. 

Ankur mudel

Ankur mudel on meetod politsei vaatevälja sattunud noorte toetamiseks. Selleks kutsutakse kokku spetsialistidest koosnev hindamismeeskond, kes noorega suheldes tema vajadused ja riskid ära kaardistavad ning noorele neist lähtuvaid teenuseid pakuvad.

Kaasatud spetsialistid on politsei, lastekaitsetöötaja, tervishoiutöötaja ja noorsootöötaja. Meeskond kohtub noorega probleemide tekkimisel võimalikult varajases staadiumis, et pakkuda talle ja tema perele igakülgset tuge. Ankru eesmärk on toetada sellise keskkonna loomist, kus noorte vajadused oleksid võimalikult hästi kaetud, et nad ei satuks kuritegelikule teele.

Ankur mudel toetab „Ringist välja“ võrgustikutöö elluviimist.

Meediakajastused

28.03.2019  Pärnu Postimees "Kampademure võivad lahendada tänavameeskond ja ankurmeeskond"
30.05.2019  Pärnu Postimees "Lauri ja Martti on jälle siin: tulete ehk enne, kui nad sõdima hakkavad"
28.08.2019  Pärnu Postimees "Iga probleemse noorega hakkab tegelema oma politseinik"
5.01.2021   Järva Teataja "Norra toel alustati mullu mitmeid tegevusi noorte õigusrikkumiste ennetamiseks"
6.04.2021   Sotsiaalikindlustusameti taskuhääling "Kuidas saada noor ringist välja?"
26.04.2021 Ajakiri Radar "Kogemus: karistamine ei kasvata"
20.09.2021 ERR "Annely Reile: karistamise asemel tuleks noori toetada"
 


 

Noorte õigusrikkumistele reageerimise alternatiivsete võimaluste arendamine

Taastava õiguse laiem kasutamine

Projekti eesmärk oli ohvriabi lepitusteenuse süsteemi uuendamine, et see põhineks taastava õiguse põhimõtetel.

  • Selleks tegime tööd noortega ja arendame vabatahtlike lepitajate süsteemi. Projekti käigus koolitati vähemalt 70 vabatahtlikku lepitajat, kes viivad aastas läbi vähemalt 100 lepitust.
  • November on taastava õiguse kuu, kus korraldame igal aastal erinevaid taastava õiguse mõtteviisi tutvustavaid sündmusi nii spetsialistidele kui ka avalikkusele. 

2023. aastal toimus taastava õiguse kuu käigus hulk põnevaid koolitusi, töötube ja muid tegevusi.

Vägivalla- ja kiusuennetus koolis 
  • Toetasime SA Kiusamisvaba Kooli laienemist vähemalt 26 uude kooli, millest 10 on venekeelsed koolid. Eesmärk oli aidata luua koolidel vägivalla- ja kiusamisvaba õhkkond ning toetada koolipersonali kiusamisjuhtumite professionaalsel lahendamisel. 
  • Projekti käigus tehti koolidele värbamis- ja infoüritusi, viiakse läbi koolide programmiga liitmise protseduurid, pakutakse pikaajalist tuge programmi kasutamiseks ning kohandati e-õppemänge, mida koolid ühe tööriistana kasutada saaksid. 
Kinniste lasteasutuste arendamine
  • Projekti eesmärk oli töötada välja alternatiivid sellele, et lapsi ei peaks vanglasse saatma ning pakkuda tuge ja ühtset ettevalmistust spetsialistidele, kes töötavad kinnistes lasteasutustes, kriminaalhoolduses või vanglas abivajavate lastega.
  • Lapsed ja noored, kellega vastavate asutuste spetsialistid töötavad, on sageli kogenud hooletusse jätmist, füüsilist ja vaimset väärkohtlemist. Sellise traumaga lapsed vajavad erilist kaitset ja hoolt. 
  • Projektiga loodi laste ja noortega töötavate spetsialistide baaskoolitussüsteem, mis aitab neil töös teadvustada laste kogetud traumat ja loob sellega turvalise pinnase laste arenguks ja küpse minapildi kujunemiseks.
  • Koolitatud personali toetamiseks loodi töönõustamissüsteem. See toetab iga töötaja arengut ja uute tõenduspõhiste sekkumisviiside kasutusele võtmist ning aitab tõsta teenuse kvaliteeti.
  • Projekti tegevused toetavad suure abivajadusega ja riskikäitumisega noortele suunatud teenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi loomist.
Haridus- ja Teadusministeerium ja Justiitsministeerium käivitasid noortekohtute mudeli pilootprojekti. See põhineb taastava õiguse printsiipidel.
Noortekohtu mudel

Noortekohtu mudel seisneb selles, et koolisisesed konfliktid saaksid koolis lahendatud ilma, et need peaksid jõudma politsei ja prokuratuuri vaatevälja. Mudel aitab ennetada noorte õigusrikkumisi ja lahendada noortevahelisi konflikte koolis efektiivselt, vähendades korduvrikkumisi. 

Justiitsministeerium käivitaskoos Haridus- ja Teadusministeeriumiga noortekohtute mudeli katseprojekti. See toimub Hollandi pikaaegse kogemuse eeskujul. 2023. aasta augustis toimus katseprojektis osalevate koolide ning poliitikakujundajate esimene kohtumine Haridus- ja Teadusministeeriumis, kus lepiti kokku noortekohtute mudeli esialgne raamistik ja visioon.

2023. aasta novembris ning 2024. aasta veebruaris toimus noortekohtute mudeli 4-päevane koolitus Hollandi koolitajate eestvedamisel, mis oli suunatud õpetajatele ja haridustöötajatele, kes on valmis noortekohtute mudeli oma koolis käivitama vaba- või valikaine käigus. 2024. aasta septembrist piloteerivad Eestis noortekohtute mudelit Kadrioru Saksa Gümnaasium ning Saaremaa Gümnaasium, mh on kaaspiloteerijad Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Ühisgümnaasium, Tõnismäe Riigigümnaasium, Kuristiku Gümnaasium, Elva ning Võru Gümnaasium. Kokku osalevad pilootprojektis 8 kooli ning piloteerimise koordinaatorid on Hanna Marii Ilves ja Mihkel Kõrbe.

Noortekohtute põhiprintsiibid:
  • kui anda noortele õiged tööriistad, saab neile õpetada konfliktide lahendamist ilma, et neisse tuleks ametivõime kaasata;

  • kui keegi on rikkunud teatud kokkulepet või normi, ei tarvitse teda kohe karistada. Selle asemel tasub mõista kahju, mida ta on inimesele ja kogukonnale tekitanud ja mõelda, kuidas ta saab kahju heastada;

  • noored saavad rohkem ära teha, kui anname neile enesekindluse ja ise toimetamiseks vahendid;

  • noortele saab anda konflikti lahendamiseks vahendid, koolitades neid spetsiaalselt selleks rolliks, mida neilt oodatakse.

Projekti partnerid

  • Prokuratuur – töö õigusrikkumisi sooritanud alaealiste ja noortega: õigete sekkumismeetmete valimine, teenustele suunamine või kohustuste määramine ja nende täitmise jälgimine; osalemine võrgustikutöös, et toetada juhtumikorraldust ja vähendada korduvkuritegevuse riski
  • Sotsiaalkindlustusamet – „Ringist välja“ sotsiaalprogrammi, taastava õiguse vabatahtlike süsteemi ja kinniste lasteasutuste spetsialistide koolitusprogrammi välja arendamine ja ellu viimine
  • Politsei- ja Piirivalveamet – politseiametnike koolitused, õppevisiidid ja noorte õigusrikkumistele reageerimiseks uute tööviiside arendamine
  • Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet – Islandi ennetusmudeli rakendamine Tallinnas, tervisedendajatele ja nende meeskondadele koolituste korraldamine 
  • Oslo politsei – Eesti kolleegide ja projekti elluviijate toetamine läbi nõustamise ja õppevisiitide korraldamise
  • Norra lepitusamet – Eesti kolleegide ja projekti elluviijate toetamine läbi õppevisiitide korraldamise ja seminaridel osalemise
  • Rakvere vald – sotsiaalsete oskuste programmi läbiviimine lastele ja noortele valla koolides ning kaasavad tegevused (vestlusringid) õpetajate ja lapsevanematega
  • Viimsi vald – ennetustegevused valla koolides koostöös lapsevanemate ning õpetajatega, heade tavade koostöö leppe elluviimine 1. klassides

Toimunud üritused

  • “Foorumetendus: Karistus!?” on teatrielamus, mille sihtgrupp on 8.–9. klassi noored. Näitlejad esitavad publikule Marta loo ja siis saavad vaatajad teha ettepanekuid, kuidas lugu nii muuta, et tegelane jõuaks paremate valikuteni.

    Esietendus toimus 16. veebruaril 2024 Tallinnas. Etendused toimuvad veebruarist märtsini 2024 Tallinnas, Jõhvis, Tartus ja Kuressaares. Rohkem teavet VAT teateri kodulehel. Vaata kajastust ERRis.

  • 5.-6. aprillil toimus konverents "Kes te koormatud olete. Kuidas toetada traumakogemusega noori?". Konverentsi keskseks teemaks oli traumakogemusega noorte mõistmine ja toetamine. Kahe päeva jooksul otsiti vastuseid küsimustele nagu: Mis on trauma? Kuidas jõuda traumakogemusega lapse ja nooreni? Kuidas mõista traumakogemusega noort? Millist tuge nad vajavad?. Konverents on järelvaadatav justiitsministeeriumi YouTube kanalil. Konverentsil arutelu all olnud teemadega saab lähemalt tutvuda ka siin
  • Esseekonkursi „Taastav õigus meie elus“ eesmärk oli innustada ja algatada arutelusid taastava õiguse üle Eesti noorte seas ning tunnustada parimaid esseekirjutajaid. Konkursile olid oodatud analüütilised esseed, mis arutlevad taastava õiguse kontseptsiooni üle ning kaaluvad selle rakendamise võimalusi enda elus, oma lähedaste elus või ühiskonnas laiemalt. Konkurss toimus 2023. aasta kevadel. Konkursil osalesid Eesti noored vanuses 14–19. Loe lähemalt esseekonkursi veebilehelt. Loe ka meediakajastust Peregeeniuses.

  • 01.12.2021 toimus taastava õiguse kuu raames veebikonverents "Milleks noortele taastav õigus?". Esinejad Eestis ja piiri tagant vaatasin teemale otsa erinevate nurkade alt, pannes meid kõiki mõtlema sellele, kuivõrd olulist rolli taastaval õigusel põhinev lähenemine võib mängida noori ümbritsevates keskkondades ja olukordades. Loodetavasti pakkus konverents mõtteainet ja ideid edasiseks neile, kes töötavad noortega haridussüsteemis, õiguskaitses, noorsootöös või puutuvad noortega kokku tavalise kaaslasena kogukonnas. Konverents on järelvaadatav justiitsministeeriumi YouTube'i kanalil.
  • 13.08.2021 toimus Arvamusfestivalil taastava õiguse näitemäng-arutelu „Konfliktide lahendamise keerukas kunst“, mis on järelvaadatav justiitsministeeriumi Facebooki lehel. 
  • 26.11.2020 toimus rahvusvaheline taastava õiguse konverents „Kelle õigus on taastav õigus?“, mis on järelevaadatav justiitsministeeriumi YouTube’i kanalil.
  • 1.10.2020 toimus projekti „Nooresõbraliku õigussüsteemi loomine“ avakonverents, mis on järelvaadatav justiitsministeeriumi YouTube’i kanalil.

Viimati uuendatud 27.05.2024