Ükski inimene ei pea tundma hirmu ahistamise, ähvardamise või vägivalla pärast. Tervise kahjustamise, kehavigastuste tekitamise, eraelu puutumatuse või muude isikuõiguste rikkumise puhul on igaühel õigus taotleda enda kaitseks lähenemiskeeldu.
Kohus saab lähenemiskeeldu määrata nii kriminaalmenetluses kui tsiviilkohtumenetluses
- Kriminaalmenetluses saab prokurör taotleda kannatanu nõusolekul ajutise lähenemiskeelu seadmist kohtult kogu menetluse ajaks.
- Kiiret sekkumist vajaval juhul saab prokurör kehtestada ajutise lähenemiskeelu oma määrusega ning sõltumata kannatanu nõusolekust. Prokuratuuri määrusega seatud lähenemiskeelu peab kinnitama kohus, arvestades kannatanu nõusolekut.
- Süüdimõistva kriminaalkohtuotsusega saab kohus lähenemiskeelu seada kuni kolmeks aastaks.
- Kriminaalmenetluses määratud ajutist lähenemiskeeldu ja süüdimõistva kohtuotsusega määratud lähenemiskeeldu saab kohaldada koos elektroonilise valvega.
- Tsiviilkohtumenetluses saab lähenemiskeeldu seada kohus kaitset vajava inimese taotlusel kuni kolmeks aastaks.
- Selleks, et kriminaalmenetluses kohtu seatud lähenemiskeelu kaitse kehtiks ka teises Euroopa Liidu liikmesriigis, saab kuriteoohver taotleda oma elukohajärgselt kohtult Euroopa lähenemiskeelu tunnistuse koostamist.
Lähenemiskeeluga saab keelata
- Kaitset vajavate inimestega suhtlemise. Näiteks võib keelata või piirata suhtlemist nii telefoni, sotsiaalmeedia kui ka muude suhtlusvahendite teel.
- Kaitset vajavatele inimestele lähenemise.
- Kohtu määratud paikades viibimise ja kohtadele lähenemise. Kui keelu saaja ja kaitset vajav inimene jagavad ühist eluaset, võib kohtul olla vajalik panna paika ka eluaseme kasutamise tingimused
Lähenemiskeelu rikkumine on karistatav
- Kui inimene rikub talle kriminaalmenetluses või tsiviilkohtumenetluses seatud lähenemiskeeldu korduvalt või põhjustab sellega ohu lähenemiskeeluga kaitstud inimese elule, tervisele või varale, siis võib kohus teda karistada rahatrahvi või kuni üheaastase vangistusega.
Viimati uuendatud 07.10.2021