Seksuaalne väärkohtlemine

Seksuaalvägivald on igasugune tahtevastane seksuaalvahekord või seksuaalvahekorda astumise katse, soovimatud seksuaalse alatooniga märkused või lähenemiskatsed või muul moel inimese seksuaalsuse vastu sunni abil ja ükskõik millises kohas (kodus, tööl või mujal) toime pandud teod, olenemata teo toimepanija ja ohvri suhtest (WHO, 2010). 

Seksuaalne väärkohtlemine

  • Lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mille sisust ta täielikult aru ei saa, millele ta ei ole võimeline adekvaatset nõusolekut andma ning mis astub üle seadustest või ühiskonna sotsiaalsetest normidest.
  • Seksuaalse väärkohtlemise ja vägivalla eesmärk on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamine. See on seksuaalse sisuga kontaktne või mittekontaktne tegevus.
  • Väärkohtleja võib olla nii täiskasvanu kui ka teine laps, kes on vanuse või arengutaseme tõttu lapsega vastutus-, usaldus- või võimusuhetes. 

Seksuaalne ahistamine

  • Teise inimese tahte vastane ja tema inimväärikust alandav kehaline seksuaalse iseloomuga tahtlik tegevus. 

Abi seksuaalvägivalla korral

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused

  • Pakuvad professionaalset ööpäevaringset abi seksuaalvägivalda kogenud inimestele.  
  • Siia võib igaüks tulla kas ise või koos saatjaga, mistahes kellaajal ja ilma saatekirjata. Ei ole oluline, kas politseisse on juba pöördutud, kavatsetakse pöörduda või ei soovita seda teha.  
  • Oodatud on nii naised kui mehed; lapsed, noored ja täiskasvanud, kes on kogenud seksuaalvägivalda või kahtlustavad seda.

Vaata videot, millist abi pakuvad seksuaalvägivalla kriisiabikeskused.

inimene istumas raamatukuhjal

Abi seksuaalse väärkohtlemise korral

Kui Sind on seksuaalselt ära kasutatud, on oluline, et annaksid juhtunust kellelegi teada ja saaksid abi. Räägi kellelegi endaga juhtunust! See võib olla hirmutav, aga see on esimene samm selleks, et saaksid paraneda.

Räägi täiskasvanule, keda Sa usaldad ja kellega tunned ennast mugavalt. Mõnikord võib see olla Su ema-isa või mõni teine sugulane, mõnikord õpetaja, nõustaja või ka sõbra vanem. Peamine on, et Sa usaldad seda inimest.

Lastemaja pakub tuge seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lastele. Lastemajad asuvad Tallinnas ja Tartus.

  • Lastemajas töötavad lapse heaolu nimel koos erinevad spetsialistid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog ja paljud teised. Lastemaja meeskond hindab lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda, viib läbi juhtumi lahendamiseks vajalikud uurimistoimingud ning pakub lapsele vajalikku abi.
  • Lastemaja poole võib pöörduda ka tavakodanik või spetsialist, kellele teeb muret lapse seksuaalne käitumine. Teenusele saab pöörduda lapsevanem või laps ise.
  • Lastemajaga saab ühendust on infotelefonil 5854 5498 E-N kell 8.00-17.00 ja R kell 8.00-15.30. Muudel aegadel saab pöörduda lasteabitelefoni poole numbril 116 111 või kirjutada info@lasteabi.ee. Hädaohu korral tuleb pöörduda politseisse 112. 

Kui tekib kahtlus, et laps võib abi vajada, tasub nõu küsimiseks helistada lasteabitelefoni numbril 116 111. Lisainfo: www.lasteabi.ee

Seksuaaltervis.ee veebis saab esitada küsimusi seksuaalsuse, tervise, lähedaste suhete, lastesaamise, rasestumisvastaste meetodite, sugulisel teel levivate haiguste teemadel. Sinu küsimustele vastavad naiste- ja meestearstid, seksuoloog, psühholoogid, sotsiaaltöötajad ja noortenõustajad Eesti Seksuaaltervise Liidust. Küsimuse korral, mis nõuab kiiret vastust, helista palun lähimasse noorte nõustamiskeskusesse!

Veebikonstaablid on internetis töötavad politseinikud. Nad vastavad inimeste interneti teel esitatud teadetele ja kirjadele ning koolitavad nii lapsi kui täiskasvanuid internetiturvalisuse teemadel. Veebikonstaablitega saab ühendust võtta nii erinevate portaalide kui ka e-kirja vahendusel. Mõned küsimused lahenevad ainult nõu andmisega, kuid on ka neid, mis edastatakse jaoskondadele informatsiooniks või menetlemiseks. Vanusepiire pole ning eelistatud on eesti-, inglise- või venekeelne kirjavahetus. Kirjadele vastatakse esimesel võimalusel või hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. 


 

Mida lapsele öelda ja kuidas teda aidata, kui arvad, et ta võib vajada abi?

  • Kõige olulisem on hetk, kui laps proovib rääkida, et temaga on midagi juhtunud.
  • Kui näed, et lapsel on mure, julgusta teda rääkima juhtunust oma sõnadega.
  • Kuula last tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest.
  • Ütle lapsele, et ta pole juhtunus süüdi.
  • Usu last. Sageli võib lapse väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver.
  • Lapsele tuleb teada anda, et sõbra väärkohtlemiset rääkimine ei too talle kaasa kiusu ega stigmatiseerimist (nt kõrvalejäämine võistlustelt, suhtumise muutus treeneritelt jms).

Seksuaalvägivalla ennetamine

Lastele ja noortele

Vaata videosid:


Lapsevanemale


Seksuaalkasvatus ei alga sõnadest või konkreetsetest meetoditest. See algab sellest, millised me ise inimeste ja vanematena oleme – millised on meie hoiakud ja väärtused ning suhtumine iseendasse ja lapsesse. Seksuaalkasvatuse teemal saate lugeda tarkvanem.ee temaatilisel lehel, kust leiab olulise info laste ja noorte kohta vanuserühmade kaupa. Lisaks on seal lugemiseks materjalid ning vaatamiseks temaatilised videod.

Tarkvanem.ee lehel on võimalik küsida nõu laste ja noorte seksuaalse arengu ja seksuaalkäitumise kohta. Samal lehel on näha teemade kaupa, milliseid küsimusi on esitanud teised vanemad ning kuidas neile on vastatud. Ka sellega tutvumisest võib teile palju abi olla. Enda küsimuse saad esitada anonüümselt tarkvanem.ee „Küsi nõu!“ aknas.

Siit leiab sel teemal materjale, millega tasub tutvuda:

Laste seksuaalne areng vanuses 0 kuni 18 aastat
„Mina olen enda oma“ (Juhani Püttsepp)
„Mina olen enda oma“ / Я ПРИНАДЛЕЖУ СЕБЕ (Юхани Пюттсепп)
„Mina olen enda oma“ audioraamat Lasteekraani veebikodus

Sotsiaalkindlustusameti lastemaja meeskond jagab kasulikke nõuandeid, kuidas rääkida lapsega seksist ja seksuaalsusest.
 

Noor paar vee ääres

Spetsialistile

Lipusüsteem


Eestis on võetud kasutusele laste seksuaalse käitumise hindamise ja juhendamise metoodika lipusüsteem.

  • Eesmärk on toetada kuni 18-aastaste laste ja noorte seksuaalset arengut ja turvalisust, kuna täiskasvanutel on tihti raske lastega seksuaalkäitumisest rääkida. Lipusüsteem aitab spetsialistidel toetada laste ja noorte eakohast ning turvalist seksuaalkäitumist.
  • Lipusüsteem sisaldab juhiseid, kuidas reageerida juhul, kui täiskasvanu märkab laste vahel sobimatut või lubamatut seksuaalkäitumist. Selle metoodika ning valminud juhendi tutvustamiseks korraldab sotsiaalkindlustusamet koolitusi spetsialistidele, kes puutuvad oma töös kokku laste ning noortega.
  • Belgia seksuaaltervise kompetentsikeskuses Sensoa väljatöötatud tõenduspõhine programm sisaldab nii laste seksuaalkäitumise hindamiskriteeriume kui eakohaseid seksuaalkäitumise arengu tabeleid: mis on normaalne, sobimatu ja lubamatu käitumine ning seda mitte ainult laste, vaid ka laste ja täiskasvanute vahel.
  • Vaata ka lipusüsteemi tutvutavat videolõiku.

Murebaromeeter
 

  • Selleks, et normatiivset, tähelepanuvajavat või kohest sekkumist vajavat seksuaalkäitumist ära tunda, on koostatud lapse mitte-eakohase seksuaalkäitumise baromeeter.
  • Murebaromeetri üldine eesmärk on ära hoida laste ja teismeliste seksuaalset kuritarvitamist ja väärkohtlemist laste ja teismeliste poolt ning vältida laste ja teismeliste probleemset seksuaalkäitumist. Murebaromeeter on juhis, mille järgi otsustada, kas lapse või teismelise käitumine peaks muret tekitama ja millal sekkuda.

Materjalid

jalgpall

Väärkohtlemine spordis

Spordis on omad ohud, mille tõttu võivad väärkohtlemise ohvriteks sattuda just lapsed. Väärkohtlemise peamised riskitegurid spordis on näiteks sagedasem füüsiline kontakt, suurem valu- ja vigastustaluvus, autoritaarsed liidrid ning ebavõrdsed võimusuhted sportlaste ja treenerite vahel, sobimatu seksuaalkäitumine, jagatud riietus- ja duširuumid jmt.

Riske aitab vähendada, kui on kokku lepitud

  • väljaspool trenniaega koosviibimise reeglid
  • nn usaldusisikud ehk mees- ja naissoost inimesed, kelle poole lapsed võivad mure korral pöörduda 
  • avatud suhtlus laste, treeneri ja klubi vahel: lapsed saavad teha ettepanekuid, neid kaasatakse trennikeskkonna paremaks muutmisel ja arendamisel – nii on neil julgus igal teemal täiskasvanutega suhelda, sh muredest rääkida
  • klubis on kokku lepitud, kuidas laste väärkohtlemise juhtumite korral toimitakse – kellele tuleb teatada, millised on aktsepteeritud käitumise ja suhete piirid – ning need on kõigile teada

Seksuaalne ahistamine ja väärkohtlemine võib toimuda laste vahel. Väärkohtlejaks võib olla treener. Laps või noor võib olla seksuaalset väärkohtlemise ohvriks langenud kodus, mõne lähedase või ka võõra poolt.

Uuringud
 

  • 2020. aastal valminud uuringust selgus, et 67% noorte hinnangul ei räägita nendega seksuaalse väärkohtlemise teemal piisavalt palju. Veerand noortest leidis, et nendega räägitakse sel teemal piisavalt.
  • Uuringust selgus, et elu jooksul on seksuaalse ahistamise või seksuaalvägivalla ohvriks internetis või väljaspool internetti langenud 45% 16–26-aastastest Eesti noortest.
  • Esimese juhtumi ajal on ohvri keskmine vanus 15,7 aastat.
  • Enim soovivad noored seksuaalse väärkohtlemise kohta saada infot koolist (49%) ning seal toimuvatest ennetusprogrammidest (40%). Neljandik lastest tahaks sel teemal rääkida oma vanematega. 

Viimati uuendatud 08.11.2021