Vägivallaennetuse tunnustusauhind

Arno Lauk töötab politseis alates 2016. aastast. Esmareageerija töös sai ta vägivalla märkamise oskuse. Igapäevaselt kodudes vägivalla all kannatavate laste ja täiskasvanute olukordi nähes leidis ta, et tagajärgede leevendamise kõrval tuleb süsteemselt tegeleda ka vägivalla ennetusega. Nii on ta uurinud paarisuhtevägivalda kogenud naiste kokkupuudet Eesti kriminaalõigussüsteemiga, mida tegi Pärnu Naiste Tugikeskuse poole pöördunud abivajajate kaudu. Patrullitöö kõrval hakkas Arno juhendama abipolitseinikke ja politseikadette ning organiseerima koolitusi, et suurendada kolleegide teadlikkust lähisuhtevägivallast. Samuti on ta pidanud oluliseks tõstatada seda teemat laiema ühiskonna jaoks muu hulgas meedia kaudu. Arno peab oluliseks teha Eesti ühiskonnas kõik selleks, et vägivalda ennetada, lahendada juhtumeid ohvrisõbralikult ja õiglaselt ning pakkuda vägivalla vähendamisel tuge nii siin kui ka sealpool koduust.

Kaire Talviste on psühhoterapeut, kes on pidanud vajalikuks kirjutada artikleid ohvrite märkamisest, toetamisest ja nende taasohvristamise vältimisest. Samuti on ta kirjutanud nt raamatu „Arukalt lahku“ neile, kes soovivad vägivaldsest suhtest lahkuda. Naistevastase vägivalla ohvreid ning alaealistest seksuaalvägivalla ohvreid on ta abistanud teraapias, mis on aidanud ohvritel traumade järel elus uuesti jalule tõusta, leida endas jõu ning iseseisvalt eluga edasi liikuda. Kaire on oma töös proaktiivne, traumateadlik, kannatanukeskne ja toetav ning peab oluliseks võrgustikutööd. Tema teadmised sotsiaalpedagoogikast, lastekaitsest, kliinilisest psühholoogiast ja arengupsühholoogiast on aidanud vägivalla ohvreid asjatundlikult toetada. Lisaks korraldab ta koolitusi lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud ametnikele ja seisab selle eest, et ametnikud läheneksid nii kannatanutele kui ka vägivallatsejatele ühetaoliselt sõltumata sellest, millises Eesti paigas on juhtum aset leidnud. Lisaks teistele on Kaire olnud väärtuslik koostööpartner paljudele kohalikele omavalitsustele, naiste tugikeskustele ja sotsiaalkindlustusametile eelkõige ohvrite toetamisel vägivaldsest suhtest väljumisel. Tunnustame Kairet ka individuaalse töö eest perevägivalla ohvritega, aga ka perede ja paaridega.

Lea Voltri on sotsiaalpedagoog, kes on aastaid teinud tööd nii vägivalla ennetajana kui ka ohvrite abistajana. Aastatepikkuses igapäevatöös tuleb esile tema julgus, siirus ja tahe päriselt aidata. Nii on ta teinud päevatööd, vabatahtlikku tööd ja koostööd pea kõikide selle valdkonna abiorganisatsioonidega Tartumaal, teiste seas näiteks Naiste Tugi- ja Teabekeskusega, lastemajaga, politseiga, Tartu Laste Turvakoduga ja lastekaitseteenistusega. Muu hulgas tegutseb ta Maarjamaa Hariduskolleegiumi kinnise lasteasutuse teenuses, aga ka noorte kriminaalhooldajatega vanglas Ida-Virumaal. Ka tegutseb ta riskigruppi kuuluvate ja erivajadusega noorte sotsiaaltöötaja teenuse osutaja ning perenõustajana. Üks olulisemaid teeneid kogu Eestile on Lea Voltri aktiivne ja valdavalt vabatahtlik tegevus laste seksuaalvägivalla ennetamiseks. Selleks on ta üle 20 aasta teinud Eesti koolides, lasteaedades ja mujalgi rahvusvaheliselt väljatöötatud teaduspõhise programmi (CAP) koolitusi, mille võiks läbida igal laps ja täiskasvanu. See on ääretult oluline ja tänuväärne töö, kuna sageli lapsed ise ei räägi, mis nendega on juhtunud.

Kati Arumäe on vägivallaennetusse panustanud üle 20 aasta. Enamiku sellest on ta töötanud politseinikuna, vastutades muu hulgas lähisuhtevägivalla ennetamise, tõkestamise ning ohvrite abistamise valdkondade arendamise eest nii Politsei- ja Piirivalveameti sees kui ka selle esindajana vägivallaennetuse võrgustikes. Kui Kati politseis nende teemadega alustas, ei olnud Eestis veel täpset arusaama, kuidas lähisuhtevägivalda tõkestada ning kuidas saaks politsei koostöös sotsiaalvaldkonnaga seda tõhusalt teha. Kati kirglik ja järjepidev suunamine on olnud oluline panus lähisuhtevägivalla tõkestamiseks sellisel tasemel, nagu seda politseis ja asutuste vahelises koostöös praegu tehakse. Kati tarkus, põhjalikkus ja argumenteeritud ettepanekud aitasid kaasa valdkonda põhjalikult ümber kujundava uue ohvriabi seaduse loomisele. Praegu töötab ta vägivallast loobumise tugiliini juhina. Ta on väsimatu koolitaja ning uute lahenduste väljamõtleja. Partnerid teistest asutustest näevad Katis väärtuslikku mõttekaaslast, kelle tegevus aitab kaasa turvalisema ühiskonna loomisele.

Anu Leps on vägivalla ennetamise ning inimkaubanduse tõkestamise valdkonnas töötanud pikka aega. Selles töös on ta panustanud kogu südamega, tegutsedes nii vägivalla-alase teadlikkuse suurendajana, vägivallaohvrite abistamise parandajana ning vägivallatsejatele tähelepanu suunajana. Inimkaubanduse ennetamise võrgustiku tööd juhib Anu haaravalt, tuues kokku ministeeriume, jõustruktuure, ohvriabi ja kodanikuühendusi. Tänu temale on Eestis olnud võimalik teha mitu olulise mõjuga ennetavat ja ohvreid toetavat tegevust väisrahastuse toel, milleks muidu poleks vahendeid leidunud. Lisaks koostööle ekspertidele töötab Anu ka noortega, panustades nii tuleviku väärtusruumi. Anu esindab Eestit mitmes rahvusvahelises vägivalla ennetamisega tegelevas võrgustikus, jagades nii Eesti kogemusi välismaale ning tuues teiste kogemusi Eestisse. Vägivallaennetajatele on Anu usaldusväärne ja abivalmis kolleeg. Tema peale võib alati kindel olla, kuna lahenduste ja võimaluste leidmine on talle omane. Selline hoiak on vägivalla ennetamiseks ja ohvrite kaitseks ülioluline.

Mari Puniste on naistevastase vägivalla ohvreid toetanud alates 2013. aastast toonases Tartu naiste tugikeskuses. 2019. aastast on ta pühendunud projektide juhtimisele, mis on suunatud vägivalla ennetamisele, spetsialistide teadlikkuse suurendamisele ohvrite abistamisel ning teadlikkuse suurendamisele ka ühiskonnas. Mari on algatanud ja edukalt korraldanud mitu uuenduslikku ja olulist projekti – näiteks ohvritega kokku puutuvate spetsialistide traumateadliku toetamise koolitused, kübervägivalla teemaliste koolituste ja töövahendite arendamine koolinoortele ning gümnaasiumi- ja ametikooli noortele mõeldud seksuaalset ahistamist ennetavad koolitused. Tema juhtimisel on koolitatud sadu Eesti spetsialiste, nende seas sotsiaaltöötajaid, politseinikke, õpetajaid, meditsiinitöötajaid ja teisi vägivallaga esmatasandil kokku puutuvaid spetsialiste. Samuti on ta edukas rahvusvahelise võrgustiku looja, kelle abil on Eestisse jõudnud palju väärtuslikke teadmisi jagavaid väliseksperte. Mari koordineerimisel koostatud materjalid spetsialistidele on kõigile kättesaadavad veebilehel naistetugi.ee. Vägivalla vastu seisab ta aktiivselt ka kohalikus kogukonnas – nii pöördutakse tema poole nõu ja abi saamiseks nii poes, turul, lasteaias kui ka matkarajal. Naiste Tugi- ja Teabekeskuse naiskonnas on Mari juhtinud organisatsiooni finantsvõimekuse suurendamise algatusi. See on aidanud jätkuda laste jaoks olulise psühholoogilise toe andmist ligi 10 aastat.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus on olnud meie ühiskonnas noorte sporditurvalisuse eestkõneleja ja suunanäitaja. Nad on pööranud suurt tähelepanu füüsilisele ja vaimsele väärkohtlemisele noortespordis. Sihtasutuse eestvõttel on kahel viimatisel aastal noorsportlaste turvalisema spordikultuuri arendamiseks ellu kutsutud mitu algatust, mida Eestis pole varem tehtud. Näiteks töötati välja spordipersonali käitumisjuhend ning juhend ja juhis noorte väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks. Samuti töötati välja õppekava „Turvalise ja üksteise arengut toetava keskkonna tagamine spordis“ ning tehti koolitusi vägivallaennetuse ja sporditurvalisuse tagamiseks. Valmis ka vihjeleht „Spordivalvur“, kus saab spordis kehtestatud reeglite rikkumistest sihtasutusele turvaliselt teada anda. Sihtasutuse pingutuste tulemusel on paranenud teadlikkus turvalisest spordikultuurist, mille tõttu oskab üha suurem hulk inimesi märgata ja sekkuda noorte kaitseks. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse tunnustamine annab ühiskonnale selge sõnumi, et noorte vaimne ja füüsiline väärkohtlemine pole ka spordis aktsepteeritav.

Margus Veem on psühholoog, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile. Ta on üks väheseid selle eriala spetsialiste Eestis. Ühtlasi on ta juhtinud tähelepanu, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias. Ta on nõustaja, kes keskendub psühhoteraapias just ülemäärase seksuaalenergia suunamise viisidele ja võimaluste leidmisele. Margus Veemi sõnul on seksuaalkurjategijail väga oluline saada karistuste kõrval ka vajalikku ravi. Oma sihipärase tegevusega on Margus Veem märkimisväärselt panustanud vägivallaennetusse Eestis.

Kait Sinisalu tunnustatakse tema pikaajalise empaatilise töö eest keeruliste, sh seksuaalvägivalda kogenud klientidega, seda nii individuaaltööna kui tugigruppides. Kait on teinud tänuväärset tööd ka vägivallaennetuse teemadel avaliku arvamuse kujundajana, selgitades järjekindlalt, et on oluline eristada tavatülisid ja konflikte tõeliselt vägivaldsest käitumismustrist ning vägivaldsele käitumisele tuleb selgelt ja üheselt vastu seista.

Ardo Ranne on Põhja politseiprefektuuri inimkaubanduse teemavaldkonna ekspert, kes on alati orienteeritud operatiivsele koostööle. Ardol on ajalooline mälu, kuidas inimkaubanduse vastast võitlust Eestis alustati, kuidas lõpetati Eestis bordellide tegutsemine, millised väljakutsed on tulnud vastu võtta, et avastada inimkaubanduse kuritegusid praegusel ajal ning kuidas seda kõike teha väikese meeskonnaga. Ta on kindlameelselt tekitanud võimalusi ja ehitanud meeskonda, et tegeleda kupeldamise vastase võitlusega. Tema eesmärk on, et inimõigused oleksid tagatud ning ei väärkoheldaks naisi, kes on Eestisse saabunud mujalt või on siit pärit. Ardo töö tulemusena on politseis kasutusel head tehnoloogilised lahendused, millega saab hoida silm peal seksuaalteenuste müügi pakkumistel Eestis. Ta jagab oma teadmisi ka uutele politseinikele ning juhendab abipolitseinikke.

Reimo Raivet on pikaaegne politseiametnik, kes seisab kindlameelselt selle eest, et kõik, kes haavatavatele inimestele, eelkõige lastele, liiga teevad, saavad õiglase ja vajaliku karistuse ning võimaluse tehtust õppida. Ta on vahel inimestele ka viimaseks õlekõrreks sõna otseses mõttes. Reimo eestvedamisel on Põhja prefektuuri loodud mõjusate menetlejate grupp, kes teevad palju ja südamega ning suhtuvad keerulistesse juhtumitesse empaatia ning austusega.

Eda Mölderil on pikaaegne kogemus kannatanutega töötamisel. Ta on nõustanud inimesi nii kriisitelefoni kaudu, kui vedanud visalt eest tugiteenuseid inimestele, kes on olnud prostitutsiooni kaasatud. See on valdkond, kuhu uusi tegijaid ei ole aastatega juurde tulnud. Tänaseks on head toimivad tööliinid olemas ja tugikeskus mitte ainult Tallinnas vaid ka Pärnus, Jõhvis ja Tartus. Lisaks aktiivsele Eestis tegutsemisele on Eda mitmete rahvusvaheliste koostööprojekti eestvedaja naistevastase vägivalla ja inimkaubanduse teemadel. Ta on üks väheseid eksperte, kellel on niivõrd suur kogemus töös prostitutsiooni kaasatud naistega ja kes on alati avatud ka meedias sel teemal kõnelema ja ühiskonnas teadlikkust tõstma.

Karoli Põllumäe on töötanud Ida- Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaigas selle asutamisest ehk 2006. aastast saati. Selle ajaga on ta sügavuti ja südamega panustanud naistevastase vägivalla ennetusse ning ohvrite abistamisesse. Tugikeskuses on tal mitu kandvat rolli. Ta vastab ööpäevaringsele tugikeskuse telefonile, millel osutab esmast kriisinõustamist. Ta on alati soe kontakt kriisisituatsioonis olevale naisele või koostööparterile, kes pöördub tugikeskusesse nõu saamiseks. Samuti teeb ta tugikeskusesse pöördujatega juhtumipõhist ja pikaajalist tööd. Selleks, et olla professionaalsem, on ta aastate jooksul ennast täiendanud ka võlanõustaja erialal, et abistada ohvreid veelgi mitmekülgsemalt. Nõustamistööle lisaks tõstab ta teadlikkust lähisuhtevägivallast kohalikes koolides ja kogukonnas ning tutvustab tugikeskuse teenust erinevates koostöövõrgustikes. 

Airi Mitendorfi eestvedamisel viidi ellu Pärnu pilootprojekt, millest sai alguse tugevam koostöö lähisuhtevägivalla ohvrite kaitseks. Üle vaadati nii toimepanijate käitumisele tähelepanu pööramise praktika kui ka see, mil viisil võrgustikud koos töötavad, omavahel infot jagavad ning ohvrikeskselt juhtumeid lahendavad. Airi juhtis tähelepanu ja lõi aluse tänasele tihedale koostööle ministeeriumite ja nende rakendusasutuste vahel, mida täna kutsutakse lähisuhtevägivalla ekspertgrupiks. Ta on oma hooliva tähelepanu ja professionaalse suunamisega oluliselt toetanud ka seksuaalvägivalda kogenutele pakutavate teenuste arenguhüppeid ning kõrge riskiga lähisuhtevägivalda kogenute nimel tehtavat MARAC koostööd. 

Andra Sild on koondanud enda ümber meeskonna prokuröridest, kes on vankumatud, kui küsimus puudutab laste väärkohtlemist, naiste peksmist ja ärakasutamist või muud vägivalda. Nad julgevad riiklike süüdistajatena puudutada karistusnormide ülemisi piire ja neid kohtu ees põhjendada. Seda kõike eesmärgiga panna pahategijaid vastutama ja kaitsta neid, kes abi vajavad. Andra on inimesena empaatiline, tasakaalukas ja arvestav. Alati hea koostööpartner, kes püüab praktilise kogemuse kaudu voolida ka õigusloomet  nii, et menetlused oleks kõiki osapooli arvestavad.

Vaike Kuke töö ja tegevus on põhiliselt olnud seotud haridus-; sotsiaal-; noorsoo- ja lastekaitse valdkondadega. Ta on olnud mitmete ühiskonnas oluliste projektide algataja ja edendaja, mis on suunatud erivajadustega inimeste, alaealiste õigusrikkujate või lapsena seksuaalse väärkohtlemist kogenud täiskasvanute toetamiseks. Vaike Kukk algatas jalgrattasõiduprojekti "NationWide Survivors’ Empowerment - Engagement, Support, Togetherness", mille abil püüdis tõmmata tähelepanu lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist kogenud täiskasvanute ehk ellujääjate vajadustele. Lisaks tõlkis ta eesti keelde raamatu, mis on abiks lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist kogenuile ning on algatanud mitmeid arutelusid seksuaalvägivallaga seotud teemadel, juhtinud tähelepanu valdkonna kitsaskohadele ja võimalikele arengutele ning jaganud oma teadmisi ja kogemusi laiemas ringis.

Roman Krõlov on aastaid teinud nõustamistööd erinevate vägivallaga seotud osapooltega ja olnud MTÜ Eluliini kauaaegne nõustaja prostitutsiooni kaasatutele ja inimkaubanduse ohvritele. Koos politsei, ohvriabi ja prokuratuuriga alustas ta sotsiaalkindlustusametis 2020. aasta sügisel pilootprojekti, kus vesteldi esmakordselt lähisuhtevägivallas kahtlustatavana kinni peetud või üle kuulatud inimestega, et motiveerida neid edaspidi vägivaldsest käitumisest loobuda. Eesmärk oli vägivalda kasutanud inimeste kohene nõustamine peale vägivalla toimepanemist. Harjumaal võeti selline teenus hästi vastu: 70% olid nõus vestluses osalema ning enamike vägivalda kasutanud inimestega saavutati kontakt. Kuigi projekt on ametlikult lõppenud, on sellised vestlused saanud politsei ja Roman Krõlovi igapäevatöö osaks ja täna nõustab Roman vägivallast loobujaid sotsiaalkindlustusameti nõuandeliini teel.

Toomas Liiva on Lõuna-Eesti prokurör, kes on oma töös proaktiivne, traumateadlik, kannatanukeskne ja võrgustikutööle orienteeritud. Toomas Liiva on andnud erilise panuse prokuratuuri esindamises elu- ja terviseohtlike lähisuhtevägivalla juhtumite ekspertgruppides ehk MARAC-ides. Lõuna-Eesti MARAC-id on Toomas Liivat iseloomustanud kui prokuröri, kes nihestab kannatanu kaitseks julgelt piire, loob kannatanukeskseid pretsedente, töötab empaatiliselt, professionaalselt ja väsimatult.

Karin Talviste töötab prokuratuuris 2015. aastast ning on menetlenud nii lähisuhtevägivalla kui alaealiste kriminaalasju. 2019. aastal asus ta riigiprokuröri ametikohale, kus ta kannatanute, sealhulgas alaealiste kannatanute parem kaitse tagamiseks, aga ka lähisuhtevägivalla kuritegude menetluspraktika ja -põhimõtete ühtlustamiseks aktiivselt tegutseb. Tema teadmised seadusandluses ja erinevatele võimalustele orienteeritus on aidanud lahendada seni lahendamatuna tunduvaid õiguslikke probleeme ning ta on eestvedaja paljudes tegevustes, mis aitavad lähisuhtevägivalla juhtumite menetlemisele üle Eesti süsteemsemalt läheneda ning uusi vägivallajuhtumeid ennetada. Näiteks korraldab ta lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud prokuröride ümarlauda ja seisab selle eest, et prokurörid kohtleksid nii kannatanuid kui vägivallatsejaid ühetaoliselt, sõltumata sellest, kus Eesti paigas juhtum aset leiab. Karin on aktiivne võrgustiku partner, keda iseloomustab soov muutusi ellu kutsuda ja samuti on ta alati valmis kaasa mõtlema ja ühistesse koostöistesse tegemistesse oma õla ja energia alla panema.

Hannaliisa Uusmal on hea sotsiaalne närv. Vägivalla teema pälvib tähelepanu nii tema loomingus, era- kui tööalastes ettevõtmistes. Hannaliisa on sotsiaalkindlustusametis kindla käega vedanud 2016. aastast Ühendkuningriigis väljatöötatud ja Soomes laialt kasutatava MARAC mudeli (Multi-Agency Risk Assessment Conferences) võrgustikutöö laiendamise projekti, millega tuvastatakse kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitme asutuse spetsialistide koostöös. Hannaliisa töö MARACi kasutuselevõtus on olnud viljakas, tema töö tulemusena on 2020. aasta seisuga Eestis kokku 19 MARACi tuumikrühma, igas maakonnas vähemalt üks. Seni on MARACi töövorm end edukalt tõestanud – ükski MARACis lahendatud juhtum ei ole lõppenud raskete tagajärgedega. Lisaks paneb Hannaliisa õla alla juba mitmel järjestikusel suvel Triigi Filharmoonias toimuvatele vägivallaalase teadlikkuse tõstmisele suunatud erinäitustele (ARM, Neuroosiaia kuninganna) ning on toonud kuulajateni temaatilisi ööülikooli salvestusi. Ta jõuab omal tagasihoidlikul, kuid mõjusal moel inimesteni ja tema abiga on usutavasti Eesti naiste varjupaigad saanud juurde nii ühekordseid kui loodetavasti ka püsitoetajaid.

Pille Tsopp-Pagan juhib Eesti vanimat naiste varjupaika Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskust. Ta on lähenenud lähisuhtevägivalla probleemide lahendamisele ulatuslikult ning laiahaardeliselt. Lisaks sellele, et naiste tugikeskuse teenust pakutakse nii Tartumaal kui Põlvamaal, on Pille Tsopp-Pagan algatanud ning lõpule viinud mitmeid rahvusvahelisi projekte, mis on osutanud tähelepanu erinevatele kitsaskohtadele ja toonud välja sihtgrupid, kellele tuleks vägivalla ennetuses rohkem tähelepanu juhtida (nt MAROW projekt eakatele, CYBERSAFE projekt kübervägivallast, MARISSA projekt sõltuvusprobleemidega naistele jne). Pille Tsopp-Pagan toonud Eestisse olulist infot Euroopa tasandil toimuvast ning on vahendanud ka Eestis toimuvat Euroopasse, kuna ta omab kogemust ja teadmisi rahvusvahelistest lähenemistest, ta valiti 2019. aastal Women Against Violence Europe organisatsiooni presidendiks ja täna jätkab asepresidendina.

OÜ Verge Eesti eestvedajad Martin Kallavus ja Airiin Demir on viinud vägivalla ennetuse uuele tasandile, just konfliktsetes olukordades inimlikkuse ja märkamise vaates. Nad teavad, et oskus ennetada konflikte ja saada hakkama agressiivse käitumisega on vajalik igale professionaalile, kes puutub oma töös kokku inimestega. Sestap kasutavad nad oma töös Verge meetodit, mis on välja töötatud Norras 1992. aastal ning jõudis nende kaudu Eestisse 2012. aastal. Tegemist on vaimse ja füüsilise vägivalla ennetuse ja sekkumise metoodikaga, mis tugineb kõigi osapoolte õiguste ja turvalisuse igakülgsele arvestamisele. Verge meetodikat on võimalik kasutada kõigis organisatsioonides ja valdkondades, kus on oluline heade suhete hoidmine nagu koolides, lasteaedades, haiglates, sotsiaalhoolekande asutustes, kiirabis, turvatöös. Meetodist ning sihtgruppide kogemustest on võimalik lähemalt lugeda Verge kodulehelt.

Eero Epner on tuntud kui vaba sulega kirjutaja, kes oma tundliku meele ja närviga oskab märgata probleeme ühiskonnas. Olgu tema toodeteks siis teatrilavastused, seriaalid, lood Levilas, Ekspressis või mujal, kas ühiskonnakriitilistel või sootuks kunstipärasematel teemadel. Eero kirjutab nii, et ükskõikseks ei jääda. Sa kuuled tema ridu oma peas ja tunned emotsiooni oma kehas. Eelmisel aastal perevägivallateemalise looga “Sest nad saavad” murdis Eero läbi vägivalla toimumisega tekkivast vaikimise müürist ja tõi lugeja ette hetked kohtumistest paarikümne psühholoogi, juristi, prokuröri, õpetaja, terapeudi, lastepsühholoogi ja ametnikuga, kes avasid tõeukse kohutava vägivalla kohta Eesti kodudes. Eero loost sai Ekspressi kōigi aegade loetuim lugu, mis levib edasi selle avaldamisest saati. Eero oskab puudutada meie sotsiaalset närvi ning innustada meid temaga sarnaselt rääkima ausalt ja julgelt lähisuhtevägivallast ühiskonnas. Eero on oma tööga andnud paljudele oskuse näha abivajajat.

Kärt Anvelt on oma ajakirjanikuaja jooksul käsitlenud sügavuti mitmeid köitvaid päevakajalisi teemasid ja teeb seda veelgi. Bonnieri autasu ajakirjanduses Kärdil juba on, kuid silmade avatuna hoidmise eest vägivalla teemadel, tunnustame teda täna vägivallaennetuse autasuga. Kärt on just viimasel aastal näppe klaviatuuril palju klõbistanud selleks, et tuua Eesti inimesele lähemale ja talle teha arusaadavaks vägivalla osakaal ja sügavus meie ühiskonnas, olgu selleks lastevastane vägivald, perevägivald või inimkaubandus. Kärdi lood on hinnangutevabad ja ohvreid toetavad ning need lood tekivad meeldivas ja konstruktiivses koostöös loosse sisu andvate inimestega. Kärdil on tundlikku närvi, et otsekoheselt kirjutada artikleid nt seksuaalvägivalla all kannatavatest lastest, kuid ikka ja jälle sõnumiga - märkage ja hoolige. Vägivalla puhul ei saa jääda kõrvalseisjaks ja seljakeerajaks ning seda sõnumit ei väsi Kärt rõhutamast. Meie asi on seda kuulda võtta ja selle järgi tegutseda.

Marianne Ubaleht ja Mikk Pärnits on hoolivad noored. Nad ei ole kõrvalseisjad ega pööra pead kui olukord raskeks ja keeruliseks läheb. Seda näitas nende algatusel instagramis loodud ja levima hakanud kampaania „See pole okei“. See kampaania on mitmetahuline veebipõhine algatus seksuaalse ahistamise ning naisevastase vägivalla vastu võitlemiseks läbi ahistamiste avalikustamise ning ohvrite julgustamise, näiteks jagatakse lehel postitustena kuvatõmmiseid ahistavatest, häirivatest ja ähvardavatest sõnumitest, samuti ajutiste postitustena kogemuslugusid tänaval, ühistranspordis või mujal kogetud ahistamisest, kusjuures paljud kogemuslugude jagajad on alaealised. Lisaks antakse nõuandeid ja julgustusi ahistamisele vastu seismisest ning sellest teada andmisest, seda ka koostöös veebipolitseiga. „See pole okei“ kampaania paistab silma, on noortepärane ja kaasahaarav ning oma levikus on ta jõudnud ligi 12 000 eestimaalaseni, mis tähendab, et ta kõnetab. Mikk ja Marianne näitavad, et vägivald on lubamatu ja see väärib tunnustust.

Anna Markina on Eesti oma kriminoloog ja aastaid on ta end pühendanud eelkõige noorte õigusrikkumiste ja inimkaubanduse valdkondade uurimisele ja lisaks on ta igati aktiivne projektimeister. Annal on alati mõni huvitav välisprojekt käsil, millele raha leidmine ja nende töös hoidmine tal õnnestub, kusjuures kõrvaltvaatajale tundub, et kõik see korraldus toimib Annal mängleva kergusega. Anna nimi on paljudel TÜ õigusteaduskonna poolt avaldatud trükistel ja samuti mitmetel juhistel, mis räägivad alaealiste õigusrikkumistest, ohvritest ja inimkaubandusest. Anna harib inimesi, iga päev ja omal tagasihoidlikul, kuid järjekindlal moel. Usutavasti on Anna oma õpilaste lemmik Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kuna ta küsib õpilaste arvamusi, kaasab neid ja aitab neil leida huvitavat eneseteostust. Anna ajab järjekindlalt oma rida ja on paljudele oma sihikindlusega ja valdkonnateadmisega eeskujuks ning suunanäitajaks.

Rita Kaasik on võimsa koostöötahtega kohaliku piirkonna võrgustiku haldur. Ta ei tunne terminit "ei saa", kuid väga hästi terminit "ikka saab". Rita töötab Jõgeva maakonnas ohvriabi töötajana, kuid tema kriisiajal arvutiekraanil ja telefoni otsas tavapärasest tööajast pikemale veninud töötunnid, ei ole erandiks, vaid Rita alati valmis omast vabast ajast ja tahtest kodust välja tulema ning aitama abivjavajat omapoolse jõu ja nõuga. Rita harib pidevalt noori, mh käib lastelaagrites rääkimas vägivallast, et anda noortele edasi teave ja oskused, kuidas vägivalla olukordi ära tunda ja neis olukordades toime tulla ning abi leida. Noored, keda Rita on aidanud, saavad parema tuleviku. Nagu ka teised abivajajad Jõgevamaal.

Sirle Blumbergil on selge kõigiga suhtlemise keel, ta on sarmikas lektor ning suunanäitaja, usaldusväärne partner vägivalla teemadega töötavatele spetsialistidele. Sirle on koostööle orienteeritud ja uudsete, arendamisjulgust nõudvate koostöövõimaluste leidmisel ja elluviimisel, oskab ta panna end teise inimese kingadesse ja näha tema vaadet. See omakorda loob hea konstruktiivse koostoime õhkkonna. Sirle on 2000ndate algusest panustanud vägivallaennetuse teemasse kodanikuühenduse MTÜ Living For Tomorrow kaudu, viimastel aastatel jätkub tema tee Sotsiaalkindlustusametis, kus ta alustas koroonaviiruse aegadel uue taskuhäälingu sarjaga. Sirle on seisnud aastaid inimkaubanduse nõustamise ja abistamise telefoniliini 6607 320 toimimise taga, pakkudes abi tuhandetele inimestele nii väikese meeskonna eestvedajana kui üksinda. Sirle on aitaja, sõna otseses mõttes. Ta suhtleb igapäevaselt klientidega, nii silmast silma kui telefoni teel ja püüab parimaid lahendusi nii Eestis hätta sattunud välismaalastele kui meie kodanikele kodu- kui välismaal. Sirle on ühes intervjuus öelnud : „Nii kaua, kuni me põleme selles töös, nii kaua on seda tööd mõtet teha. Tööpõld on suur ja abivajajaid jätkub. Adrenaliin on seda tööd tehes suur." See mõte on temalt ja temast.

Kristiina Luht on pikaaegne avaliku sektori poliitika ja praktika kujundaja vägivallaennetuse teemadel. Kristiina panuseks on Eestis inimkaubanduse teema esmakordne tõstatamine ja sotsiaalvaldkonnas eestvedamine tänaseni. Tänu Kristiina tööle on meil aina parem ohvriabi korraldus ning seisame riigina naistevastase vägivalla pidurdamise eest. Kristiina ei ole emotsioonitu ja kabinetivaikuses töötav ametnik, vaid on särav koolitaja, arvamuse avaldaja ja tegus muutuste juht. Kristiina on hooliv ja hea koostöötahtega kolleeg, kelle hinnangul peaks peale ohvriabi pöörama rohkem tähelepanu vägivalla ennetamisele ja kindlasti ka vägivallatsejatega tegelemisele. Kristiina on öelnud: "Oma panuse saab anda igaüks, kasvõi kutsuda kolleegi või tuttavat korrale. Me ei pea olema kangelased, et sekkuda, sellest võib kasvõi mõelda nii, et "mul on endal nii lihtsam, ma ei pea selle pärast muretsema". Meie kõikide võimuses on ennetada vägivalda ja ohvritele tuge pakkuda."

Haini Ilonen töötab Pärnu naiste varjupaigas: kunagi ta elas seal abi vajajana, nüüd aga toimetab aktiivselt kogemusnõustajana. Ta on muutnud oma kogemuse, julguse ja avalike esinemistega väga paljude inimeste elu, teavitanud ühiskonda lähisuhtevägivalla probleemist ning andnud paljudele oskuse näha abivajajat.

Elle Karm on pühendunud prokurör, kes juhib menetlust enamikus Lääne-Virumaa kriminaalasjades, kus mureks perevägivald ja laste poolt või vastu pandud kuriteod. Selliste ülesannetega prokuröre on Eestis teisigi, kuid Elle plussid on varasem kogemus politseiuurijana, erakordselt tugev võrgustikutöö oma piirkonnas, nõudlikkus kolleegide vastu ja uuenduslikud töömeetodid. Eelkõige püüab Elle leida peredele parimaid lahendusi sotsiaalprogrammide abil. Tänu talle saavad ka vägivallatsejad meeste tugirühmas teraapilist abi, et sellest käitumismustrist vabaneda.

Anne Klaar on kannatanute abistaja ja võrgustikutöö keskpunkt Põlvamaal. Anne eestvedamisel alustati 2016. aastal just Põlvas MARACi koostöömudeliga, mis on mõeldud rasket vägivalda kogenud täiskasvanutele ja lastele. See andis indu ka teistele ja loodetavasti toimib mudel 2019. aasta lõpul juba kõikides maakondades. Anne on aktiivne võrgustikuhoidja ning igapäevase töö kõrval on ta alati oodatud lektor infopäevadel, seminaridel ja koolitustel nii Põlvamaal kui ka mujal.

Laura Mallene kirjutab vägivallast tihti ja teravalt – nii, nagu see on. Ta käsitleb paljusid vägivallateemasid ja teeb seda erilise tundlikkusega, millega ta suudab näidata vägivalda ohvri silme läbi. Laurale on väga tähtsad kannatanu huvid ning ta jälgib hoolega, et tema lood ei teeks kannatanule kahju. Aktiivse spordihuvilisena seisab Laura aktiivselt ka selle eest, et ühiskond pööraks tähelepanu laste väärkohtlemise ennetamisele sporditegevustes.

Merle Purre seisab noorte vaimse tervise eest. Ta on koolitaja ning noorte vaimse tervise liikumise eestvedaja. Kuusalu keskkoolis on Merle õpetanud nii noori kui ka lapsevanemaid ja õpetajaid. Pärast neid koolitusi oskasid noored otsida kontakti tugispetsialistidega ja paljud lapsevanemad hakkasid tundma huvi psühholoogiteenuse vastu.

Sirje Reisberg on pühendunud ja kogenud politseinik, kes tegeleb Lääne-Harju piirkonna lähisuhtevägivalla juhtumitega. Ta jälgib ja korrastab juhtumeid andmebaasis, edastab infot juhtumite kohta piirkonnapolitseile ja märgukirju omavalitsusele, peab riskiperede arvestust, tundes oma piirkonnas peaaegu kõiki peresid, kus on kogetud lähisuhtevägivalda.

2017. aasta sügisel algas Pärnu linnas lähisuhtevägivalla projekt, et 3-4 kuu jooksul jälgida perevägivallaga kokku puutuvate asutuste tegevust ja koostööd ning katsetada uusi lahendusi. Loodud süsteemne rollijaotus ja selge tööstruktuur aitasid tublisti kaasa perevägivalla ohvrite paremale kohtlemisele Pärnus ning projekti algatanud ministeeriumid said mõtteainet, kuidas viia Pärnust saadud uuenduslik kogemus edasi üle Eesti. Tunnustame vaprat ja koostöötahtelist meeskonda, kuhu kuulusid Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonnast Üllar Kütt, Lääne ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnast Gardi Anderson, ohvriabi lääne piirkonnast Reelika Ruubel ja kriisitelefoni juurest Anne Jegorova, Pärnu naiste tugikeskusest Margo Orupõld, Pärnu linna lastekaitseosakonnast Irene Peterson ning Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnast Jaanika Hein.

Iris Pettai töö sisuks on uurida lähisuhtevägivalda läbi filosoofiliste ja sotsioloogiliste vaatenurkade. Iris paneb tänuväärsele tööle ka ise käed külge ning oma teaduslike uurimistöödele tuginedes on ta loonud uusi tööriistu, olgu nendeks siis koolitused, infolehed politseile või Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna magistrantidele samateemaline õppeprogramm. Iris on aidanud välja arvutada selle, mis maksab Eesti riigile perevägivald.

Kunstnik Flo Kasearu annab värvi ja uut hingamist naistele, kel on oma vägivallakogemus. Ta pöörab tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele Eesti ühiskonnas läbi kunsti võimaluste. Tema perfomance „Privaatsuse sooviavalduse ilmestamine“ tõi lavale Pärnu naiste tugikeskuses varju otsinud naiste kohtulood nende endi esitluses. Flo Kasearu on oma uudsete algatuste, tegevuste ja suhtumisega muutnud paljude inimeste elu ning andnud paljudele oskuse näha abivajajat ning abivajajale oskuse näha enda tugevusi ning uusi võimalusi.

SA Kiusamisvaba Kool levitab 2012. aastast Eestis teadus- ja tõenduspõhist kiusamise vähendamise programmi KiVa. Neis koolides, kus KiVa programm moodustab püsiva osa kooli kiusamisvastasest tööst, saame täna rääkida kiusamiskäitumise vähenemisest. KiVa kaudu luuakse kooli keskkond, kus kiusamisel kohta ei ole ja kiusamisejuhtumid saavad adekvaatse reaktsiooni.

Kui laps näeb perevägivalda pealt või on ise kannatanuks, aitavad teda Põhja-Tallinna politsei piirkonnagrupi noorsoo- ja piirkonnapolitseinikud, kes hoolivad sellest, et kodudes vägivalla toimumisele järgnevad konkreetsed osapoolte-vahelised kokkulepped ning et neis kodudes midagi muutub. Nende tööks on vägivallajuhtumite järgsed kontrollid ja vajadusel kogu tugisüsteemi ülesehitamine. Tunnustuse pälvisid Põhja-Tallinna politsei piirkonnagrupi liikmed Uudo Sepa, Vitali Matvejev, Õnne Merilo, Laura Metsallik, Hendrik Mikson, Sille Roosimaa, Karin Sirp ja Tiit Toomepuu.

Riigi peaprokurör Lavly Perling kaitseb ja julgustab karmides kodustes oludes elavaid lapsi, kes on teatanud vägivallast enda ja teiste pereliikmete vastu. Selleks pani Lavly aluse algatusele „Julge laps“, samuti on ta projekti „Vägivallatu pere“ patroon. Lavly seisab õiguskaitseasutustes selle eest, et kannatanuid tõepoolest abistataks ja kaitstaks. Tema julged ja otsekohesed küsimused sunnivad igaüht mõtlema, mida saaksime ise kogukonna ja riigina rohkem teha, et vägivalda oleks vähem.

Margo Orupõllu eestvedamisel loodi möödunud aastal esimene naiste tugikeskus Saaremaale, ühtlasi juhatab ta Pärnu naiste tugikeskust. Margo on käivitanud naiste tugirühmad, kogemusnõustamise, naiste- ja lastelaagrid. Teda iseloomustab loov suhtumine ennetustöösse ja avalikkuse harimine lähisuhtevägivalla teemal. Oma positiivse meele, koostöövalmiduse ja uuenduslike lahendustega on ta aidanud paljudel ohvritel saada tagasi eneseusu, kindluse ja tuleviku.

Lastepsühholoog Mariana Saksniit tegeleb suure pühendumusega nii seksuaalselt väärkoheldud kui ka koduvägivalda pealt näinud lastega, samuti panustab ta Tartu naiste tugi- ja teabekeskuse töösse. Mariana näeb asju, mida teised lastega kokku puutuvad spetsialistid alati ei märka ning ta oskab leida võimalusi, kuidas lapse probleeme lahendada. Sellega on Mariana aidanud päästa laste elusid. Ühtlasi on ta innustava koolitajana jaganud oma teadmisi väga erinevate valdkondade inimestele.

Aktiivse ja kohusetundliku kogukonnaliikme Merili Monesi puhul tunnustati tema soovi vabatahtlikuna tugevdada kodukoha turvatunnet ja kaasata sellesse ka naabreid. Merili on liitunud naabrivalve, naiskodukaitse ja vabatahtliku päästetööga.

Merle Albrant on naistevastasele vägivallale spetsialiseerunud jurist, kes kaitseb vägivalla all kannatanud naiste huve kohtus ning abistab naisi ja nende lapsi naiste tugikeskustes üle Eesti: Lääne-Virumaal, Võrumaal, Valgamaal, Viljandimaal, Järvamaal ja Tallinnas. Tema pühendumus ja omakasupüüdmatu abistamine on päästnud palju naisi vägivallast. Nagu ütles üks Merlelt tuge saanud inimene: „Ta on alati olemas, olenemata nädalapäevast ja kellaajast!“