Kokkuleppes on määratud 14 vägivallaennetuse tegevussuunda. Kokkulepe ei hõlma täielikku loetelu vägivallaennetuse tegevustest. Fookuses on tegevussuunad, mis vajavad endiselt suuremat tähelepanu või on seni rohkem varju jäänud või kus ei ole toimunud oodatud edasiminekut. Tegevussuunad hõlmavad eri ennetustasandeid.
Vägivallaennetuse kokkuleppe tegevussuunad
- Vägivalda taunivad hoiakud ja normid ning vägivallateadlikkus
- Vägivallaennetus haridusasutustes, noorsootöös ja huvihariduses
- Vägivalda taunivad normid ja hoiakud ning vägivallateadlikkus
- Perevägivalla ennetamine ja vähendamine
- Eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine
- Vägivallaennetus digimaailmas
- Inimkaubanduse ennetamine
- Seksuaalvägivalla ennetamine
- Spetsialistide vägivallateadlikkus ja sekkumisoskused
- Ohvrisõbralik menetlus
- Vägivallaohvrite kaitse ja tugi
- Vägivallast loobumise toetamine
- Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate suurem roll vägivallaennetuses
- Vägivallaennetuse poliitika mõju uurimine
1. Vägivalda taunivad hoiakud, normid ning teadlikkus
Selleks et inimesed oleksid vägivallast ja taasohvristumisest teadlikumad,
suhtuksid vägivalda taunivamalt, julgeksid vägivallast teatada ja abi otsida,
tuleb avalikkusele järjekindlalt, aktiivselt ja täpselt selgitada vägivalla olemust ja
põhjusi ning selle ärahoidmise võimalusi.
Loe tegevuste koha lähemalt vägivallaennetuse kokkuleppest lk 14-15.
2. Vägivallaennetus haridusasutustes, noorsootöös, huvihariduses
Haridusasutustel ja noorsootöötajatel ning huviharidust ja -tegevust pakkuvatel organisatsioonidel on vägivalla ennetuses suur roll, kuna nad jõuavad paljude lasteni ja neil on võimalus õpetada lastele juba varakult vägivaldset käitumist vältima.
Loe lähemalt vägivallaennetuse kokkuleppest lk 16.
3. Vägivallaprobleemidega laste ja noorte toetamine
Vägivallaennetus peab algama laste ja perede toetamisest ning lapsevanemate vanemlike oskuste arendamisest, sotsiaalsete
oskuste õpetamisest, laste positiivse koolielu, noorsootöö ja huvitegevuse mitmekesistamisest ja kättesaadavuse parandamisest.
Loe lähemalt vägivallaennetuse kokkuleppest lk 18-19.
4. Perevägivalla ennetamine ja vähendamine
Perevägivald ja naistevastane vägivald on olnud juba pikemat aega suure tähelepanu all ja kuigi on näha positiivseid märke, tuleb
selle teemaga tegelda järjepidevalt, sest inimesed ei oska alati vägivalda ära tunda ja abi otsida. Perevägivald puudutab kõiki pereliikmeid.
Loe lähemalt vägivallaennetuse kokkuleppest lk 20-21.
5. Eakatevastase vägivalla ennetamine ja märkamine
Eakad võivad sattuda vägivalla ohvriks nii kodus, hoolekandeasutuses, haiglas, ametiasutuses kui ka veebis ja avalikus ruumis. Eakatevastast vägivalda on vaja rohkem teadvustada, tagada ohvrite kaitse ja hinnata, kas olemasolevad teenused vastavad vanemaealiste vajadustele.
Loe lähemalt vägivallaennetuse kokkuleppest lk 22.
6. Vägivallaennetus digimaailmas
Digimaailm ja tehnoloogia areng on toonud kaasa uue vägivallaliigi, mis ähvardab kannatanut olenemata vägivallatseja füüsilisest asukohast. Kuigi Eesti laste digiohutuse teadmised on head, tuleb internetis suhtlemise ja turvalise käitumise oskuste arendamisele rohkem tähelepanu pöörata.
Loe lähemalt vägivallaennetuse kokkuleppest lk 24.
7. Inimkaubanduse ennetamine
Inimkaubanduse juhtumeid märgatakse ja neisse sekkutakse vähe, sestap on vaja tõsta teadlikkust sellest kuriteost. Näiteks on vaja paremini tuvastada inimkaubanduse tunnustega tööalast ekspluateerimist ning kasvatada ettevõtjate ja töötajate teadlikkust
inimkaubanduse ohtudest.
Loe lähemalt vägivallaennetuse kokkuleppest lk 26-27.
8. Seksuaalvägivalla ennetamine
Seksuaalkuritegudest politsei teavitamine on viimase kümne aastaga kahekordistunud. Samas ei teata enamik seksuaalvägivalla ohvreid endiselt juhtunust ega otsi abi. Loodud on uusi teenuseid, kuid abi peab jõudma rohkemate inimesteni. Juhtumite uurimine ja tagajärgedega tegelemine peab olema pidev, professionaalne ja toimuma eri asutuste koostöös.
Loe lähemalt vägivallaennetuse kokkuleppest lk 28.
9. Spetsialistide teadlikkus vägivallast ja oskus sekkuda
Spetsialistidel on oluline roll vägivalla märkamisel ja sellele reageerimisel, mistõttu peavad neil olema head teadmised ja oskused vägivalda ära tunda, juhtumitele reageerida ja neid lahendada. Selleks tuleb spetsialiste koolitada ja anda neile vajalikud oskused ning tööriistad.
Loe lähemalt vägivallaennetuse kokkuleppest lk 30.
10. Ohvrisõbralik menetlus
Ohvrite sõbralik kohtlemine on üks kriminaalpoliitika prioriteetidest. Menetlusasutused peavad pakkuma ohvrile rohkem tuge, arendama sõbralikku suhtlemisoskust ning tutvustama paremini ohvri õigusi. Menetlus on vaid üks osa ohvri probleemide lahendamisest.
Loe lähemalt vägivallaennetuse kokkuleppest lk 32.
11. Vägivallaohvrite kaitse ja tugi
Ohvri toetamine peab lähtuma tema individuaalsetest vajadustest ja soodustama tema toimetulekut. Pakutavad teenused peavad olema kvaliteetsed ja kättesaadavad kõigile abivajavatele, olenemata ohvriks langemise kohast ja vägivalla liigist.
Loe lähemalt vägivallaennetuse kokkuleppest lk 34-35.
12. Vägivallast loobumise toetamine
Vägivalla vähendamiseks peab vägivallatseja võtma ka ise rohkem vastutust oma vägivaldse käitumise eest ning astuma samme vägivallast loobumiseks. Selleks vajab ta professionaalset nõu ja juhendamist.
Loe lähemalt vägivallaennetuse kokkuleppest lk 36.
13. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate suurem roll
Füüsilise vägivalla ohver pöördub abistavatest asutustest sagedamini tervishoiuteenuse osutaja poole – enamasti vägivallast tingitud psühholoogiliste kaebuste või vigastuste tõttu. Tervishoiuasutuste roll vägivallaennetuses tuleb täpsemalt kokku leppida ja selgemalt määratleda.
Loe lähemalt vägivallaennetuse kokkuleppest lk 38.
14. Vägivallaennetuse poliitika mõju uurimine
Selleks, et mõista paremini eri vägivallaliikide olemust, hinnata vägivalla ohvriks langemise trende ning seda, kuidas ja kelle puhul sekkuda ning paremini vägivalda ennetada ja sellele reageerida, on vaja on andmeid ja uuringuid. Andmete roll vägivallaennetuses peab suurenema.
Loe lähemalt vägivallaennetuse kokkuleppest lk 40.
Viimati uuendatud 10.01.2022