Vanglast vabanenute jätkutugi

Jätkutugi on taasühiskonnastamise protsess, mis toimub vabatahtlikkuse alusel vanglakaristuse kandmise järgselt. Selleks, et soodustada kuritegevusest hoidumist, peab kogukonda naasmine olema läbimõeldud, planeeritud, konstruktiivne ja vabanenut toetav.

Vanglast vabanenute retsidiivsust ja vangistusjärgset toimetulekut mõjutavad eelkõige 7 faktorit:

  • eluase
  • haridus, koolitus ja tööhõive
  • tervis
  • narkootikumid ja alkohol
  • sissetulek, sotsiaaltoetused ja võlad
  • lapsed ja pere ning
  • suhtumine, mõtteviis ja käitumine

Probleemiks loetakse ka vabanenute kehva vaimset tervist. Samuti puuduvad vabanenutel tihti toetavad sotsiaalsed suhted ning igapäevaelu korraldamise oskused.

Elukoha olemasolu on üks tähtsaimaid tegureid, mis vanglajärgset toimetulekut mõjutab, sageli takistavad aga võlad ja töökoha puudumine iseseisvalt eluruumi üürimist. Uuringud näitavad seoseid kodutuse, kuritegevuse ja vangistuse vahel. Kinnipeetavad, kellel vanglast vabanedes puudub kindel elukoht, satuvad kuni 6 korda tõenäolisemalt uuesti kinnipidamisasutusse. Majutuse olemasolu võib retsidiivsust vähendada kuni viiendiku võrra, sest pakub stabiilsust, mis võimaldab keskenduda kuritegeliku käitumise muutmisele ja toetavate teenuste kasutamisele. Kuigi elukoht üksi ei taga kuritegudest hoidumist, on tegemist vajadusega, mille rahuldamine tagab suurema edu muude riskide maandamisel.

Vanglast vabanenute hoidumiseks uutest kuritegudest pakuvad riik ja kohalikud omavalitsused erinevaid teenuseid. Samas vabanenud ei oska alati oma abivajadust adekvaatselt hinnata ega ole motiveeritud teenuseosutajate pakutavaid teenuseid taotlema, sest neil puudub oskus või harjumus probleemide lahendamiseks ametiasutuste poole pöörduda. Vabanenute suutmatus kohaneda eluga vabaduses, nende ebapiisav hõivatus ja positiivsete sotsiaalsete sidemete puudumine toovad kaasa uute kuritegude toimepanemise. 

Jätkutoe pakkumisel on oluline tähelepanu pöörata haavatavatele sihtrühmadele, sh puuetega inimesed ja alaealised. Samuti tuleb silmas pidada naiste ja meeste võimalikke erinevusi vajadustes, sh peresuhete hoidmisel ja taastamisel ning pärast vangistust alaealiste lastega uuesti kontakti loomisel. 

Kogukonnas läbiviidavad tegevused aitavad parandada vabanemisjärgset toimetulekut ja kuritegudest hoidumist.  Tegevused peavad olema suunatud:

  • oskuste parandamisele ja töövõimaluste leidmisele
  • motiveerimisele ning toetavatele sotsiaal-, tervishoiuteenustele  
  • haridusele


 

Vanglast vabanenute jätkutugi

Jätkutoe eesmärk on suurendada vanglast vabanenute osalust tööturul, tööturu- ja sotsiaalteenustel ning seeläbi vähendada vanglast vabanejate retsidiivsust. Jätkutoe abil  parandatakse vanglast vabanenute sotsiaalset kaasatust ja võimalusi iseseisvaks toimetulekuks. 
 
Eesmärgid numbrites:

  • 75% tugiteenusel olnud vanglast vabanenuist on siirdunud tööturule
  • 30% tugiteenusel olnud vanglast vabanenuist on saanud tööle
  • 70% tugiteenusel olnud vanglast vabanenuist ei ole pärast vanglast vabanemist aasta jooksul kahtlustatavana üle kuulatud

Jätkutugi koosneb kahest teenusest:

  • tugiisikuteenus 
  • nõustamisteenustega ajutine majutusteenus
märkmik ja pastapliiats

Tugiisikuteenuse eesmärk on pakkuda vanglast vabanejale tuge ühiskonda integreerumisel. Tugiisiku olemasolu muudab naasmise vabadusse sujuvamaks ning turvalisemaks.

Kontakt tugiisiku ja kinnipeetava vahel luuakse enne vanglast vabanemist ning see jätkub vabanemise järgselt.

Vanglas keskendutakse vabaneja vajaduste kaardistamisele ja tema ettevalmistamisele.

Vanglast vabanemisel alustatakse tegevusplaani elluviimist. Kõigi tegevuste eesmärgiks on vabaneja toetamine uutest kuritegudest hoidumisel, sotsiaalsete oskuste (taas)õppimisel ja tööturule naasmisel.

Tugiisik teeb koostööd vajalike piirkondlike asutustega, majutusteenuse pakkujate ja vangla töötajatega. Tugiisikuteenuse kestvus on kuni 18 kuud.

Tugiisikuteenust pakuvad üle Eesti MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus.

Majutusteenuse eesmärk on pakkuda ajutist majutusvõimalust vanglast vabanenule, kellel elukoht puudub või see ei ole vabanemiseks sobilik.

Majutusüksus ei ole üksnes koht ajutiseks peatumiseks. Üksuses töötav personal pakub mitmeid toetavaid tegevusi, mis aitavad vanglast vabanenul end ühiskonda paremini sulandada. Võimaldatakse sotsiaal- ja võlanõustamist, psühholoogi konsultatsioone, kohapealset tööd ja muid toetavaid tegevusi.

Igale vabanenule koostatakse tegevusplaan, mis sisaldab vajalike tegevuste loetelu ja nende saavutamise kokkuvõtet.

Majutusteenuse kestvus on kuni 6 kuud, võimaluse korral on võimalik ka teenuse pikendamine veel kuni 6 kuuks. 

Majutusteenust pakuvad MTÜ Elav Israel Kongregatsioon, MTÜ Töömaja, MTÜ Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond ja MTÜ Valge Eesti. 

Elav Israel Kongregatsioon

  • Asub Tallinnas aadressil Männiku tee 108C
  • Majutuskeskustes on 2-4 kohalised toad, üldkasutatavad dušši- ja tualettruumid ning töö- ja õpperuumid.
  • Toitlustamine kolm korda päevas, pesu pesemiseks saab kasutada pesumasinat.
  • Toimuvad grupi- ja individuaalnõustamised, nädalavahetused on sisustatud sportlike- ja ühistegevustega ning isikliku ajaga.
  • Naissoost vabanenutele on ette nähtud eraldi tuba.
Elav Israel Kongregatsioon

Majutuskeskuse Elav Israel sisekord

Töömaja

  • Asub Raplamaal Ahekõnnu külas, Tallinnast 80 km, Pärnust 65 km ja Paidest 55 km kaugusel.
  • Majutab kuni 8 inimest, 1-2 kohalised toad, ühiskasutatav köök, elutuba ja saun.
  • Toimuvad regulaarsed nõustamissessioonid ja grupitööd koostöös Töötukassa, võlanõustajate, kriminaalhooldajate, psühholoogide ja sotsiaalosakondadega.
  • Tööpäevadel toimub praktiline töö, mis on osa rehabilitatsiooniprotsessist. Tasu ei ole ette nähtud.
  • Pärast 12-kuulist rehabilitatsiooni on võimalus kasutada Töömaja jätkumajutust Järvakandis. Lisateave https://toomaja.ee/
Töömaja

Uus Põlvkond

  • Pakub vanglast vabanenutele majutusteenust Jõhvis alates juulist 2019.
  • Majutamiseks on kasutuses kaks maja. Üldjuhul viibib teenuse saaja esimesed 3-6 kuud kinnisemal režiimil majas Jõhvis ning seejärel suundub avatumale režiimile majja Edise külas (u 5 km Jõhvist).
  • Esimestel kuudel toetatakse ja nõustatakse teenuse saajat igapäevaselt, mistõttu tema iseseisev liikumine ja asjaajamine on piiratum (toimub üldjuhul koos tugiisikuga). Avatud režiim tähendab eelkõige, et teenuse saaja saab iseseisvalt asjaajamisega ja tööl käimisega hakkama ning puudub vajadus tema igapäevaseks toetamiseks.  
  • Jõhvi majas on 2-5 kohalised ja Edise küla majas 2-3 kohalised toad.
  • Majades on igapäevaeluks kõik vajalikud tingimused: üldkasutatavad dušši- ja tualettruumid ja tööruumid. Süüakse kolm korda päevas üheskoos söögiruumis, pesu pesemiseks saab kasutada pesumasinat. 
  • Toimuvad grupi- ja individuaalnõustamised. Nädalavahetused on sisustatud sportliku tegevusega, aga ka saunas käimise ja puhkamisega. 
  • Naissoost vabanenutele on ettenähtud eraldi toad ja teenus on rohkem nende vajadusi arvestav.
Uus Põlvkond maja väljast

Valge Eesti

  • Pakub vanglast vabanenutele majutusteenust Tartus alates detsembrist 2019.  
  • Majutuskeskuses on elamiseks neli korterit, milles on 2-3 kohalised toad, lisaks üldkasutatav dušši- ja tualettruum (korterites ei ole eraldi dušši- ega tualettruumi).
  • Toidu valmistamiseks on üldkasutatav köök koos vajaliku tehnikaga, pesu pesemiseks saab kasutada pesumasinat.
  • Teenuse kestel toimuvad grupi- ja individuaalnõustamised.
  • Naissoost vabanenutele on ettenähtud eraldi korter ja teenus on rohkem nende vajadusi arvestav.
Valge Eesti maja

Materjalid

 

Viimati uuendatud 27.03.2024