Kuriteoohvrite kaitse Eestis

Kuriteoohvrite kaitse projekt on ellu kutsutud justiitsministeeriumi, Victim Support Europe’i ja Euroopa Liidu koostöös ning kestab kaks aastat (2021-2023). Projekti eesmärk on pakkuda Eesti kuriteoohvritele paremat kaitset.

Justiitsministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, tervishoiusektor ja muud sidusrühmad töötavad projekti käigus koos välja:

  • spetsiaalsed vahendid kuriteoohvri vajaduste hindamiseks, ühelt teenuselt teisele suunamiseks, ohvrite paremaks informeerimiseks;
  • protsessid, et tagada kuriteoohvritele kaitse ja pakkuda neile senisest paremini tuge.

Projekt koosneb kuuest sammust:

  1. kogukonna vajaduste hindamine;
  2. sidusrühmade konsulteerimine;
  3. ettepanekud vahendite kohta;
  4. spetsialistide koolitamine;
  5. vahendite kasutuselevõtt;
  6. hindamine.

    Projekti eesmärgid:

    • parandada arusaamist sellest, mis on hetkel kuriteoohvritele nii menetluse jooksul, sellele eelnevalt kui menetluse väliselt pakutavas toes ja teenustes puudu;
    • suurendada sidusrühmade teadmisi üksteise suutlikkusest pakkuda kuriteoohvritele teenuseid ja tuge;
    • parandada teabe edastamist kuriteoohvritele ning teha kuritoeohvrite soovid nähtavamaks;
    • suurendada sidusrühmade arusaamist kuriteoohvrite vajaduste kohta;
    • parandada tugiteenustele suunamist;
    • parandada kuriteoohvrite kogemusi ja rahulolu kuriteo ohvriks langemisest taastumisel;
    • suurendada ühiskonna teadlikkust kuriteoohvrite õiguste ja neile kättesaadavate teenuste kohta.

    Tegevused

      Täpsemalt saavutatakse projekti tulemused järgmiste tegevuste kaudu:

      • kogukonna vajaduste hindamine;
      • olemasolevate ohvreid abistavate teenuste kaardistamine;
      • sidusrühmade parimate praktikate seminarid ja arutelud;
      • töövahendite väljatöötamine individuaalsete kaitsevajaduste hindamiseks, suunamiseks ning vajaliku informatsiooni jagamiseks;
      • tervishoiu, õiguskaitse ja sotsiaalteenuste spetsialistide koolitamine;
      • turundustegevused ning teabevahendite väljatöötamine teadlikkuse tõstmiseks nii teenusepakkujate seas kui ka kogukonnas;

      Kuriteoohvrite kaitse projekti rahastatakse EL struktuurireformi tugiprogrammist.

      Neli kätt üksteist hoidmas
      Tegevusjuhend meditsiinitöötajatele: tegutsemine kokkupuutel võimalik ohvriga

      Tegevusjuhend annab tervishoiutöötajatele kuue sammuga juhised, kuidas võimaliku ohvriga kokkupuutel talle läheneda. Juhend on valminud nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Juhendis on toodud viited, kuidas ja kelle poole saab täiskasvanud või alaealisi ohvreid abi saamiseks edasi suunata. Samuti on sinna lisatud abi andjate ja tugiteenuste võrgustiku kontaktid.

      laadi juhend alla eesti keeles


      Tervishoiutöötajatel on enda rollist ja usaldusest tulenev vastutus aidata patsiente, kes võivad olla vägivalla või muud liiki kuritegude ohvrid. Ohvreid märgates ja aidates saab muu hulgas ennetada nii lühi- kui ka pikaajalisi tervisekahjusid.

      Selleks, et võimalikku ohvrit märgata, kuulata, pakkuda esmast inimlikku tuge või suunata abi saama ning aidata taastada tema turvatunnet, ei pea tervishoiutöötaja olema vägivallaekspert. Esmase abi andjaga kohtumise kogemusest sõltub aga sageli see, kuidas võimalik ohver edasi tegutseb – kas ta julgeb küsida abi, pöörduda õiguskaitseasutuste ning tugiteenuste poole ning otsida nõnda väljapääsu näiteks vägivaldsest lähisuhtest või mitte.

      Projekti pilootpiirkond

      „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“ on pilootprojekt, mis viiakse ellu Ida- ja Lääne-Virumaal. Ühes Eesti piirkonnas tegevusi piloteerides on võimalik teha projekti üle hõlpsamat järelevalvet, viia projekt ellu õigeaegselt ja täpsemalt. Samuti aitab pilootpiirkonnas tegevuste elluviimine projekti töörühmal selle meetmeid perioodi lõpus hinnata ning soovitada parandusi üleriigilise kasutuselevõtu jaoks.

      Ühes piirkonnas läbi viidud projekti tulemustest õpitut on võimalik hiljem kohandatult üleriigiliselt kasutusele võtta.

      Kõigil, kes soovivad, on võimalik saada osa projekti käigust. Samuti jagatakse võimalusel projekti käigus piloteeritud ideid ja väljatöötatud praktikaid kogu Eestis.

      Pilootpiirkonna projektipartnerid

      • Ida prefektuur (Jõhvi, Narva ja Rakvere politseijaoskond)
      • Viru Ringkonnaprokuratuur
      • Viru maakohus
      • Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi Ida piirkond
      • Ida-Viru Keskhaigla, Narva Haigla, Rakvere Haigla
      • Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Omavalitsuste liit
      • Teised organisatsioonid

      VAATA LISAKS
       

      Projektijuhtimine

      Projekti igapäevase toimimise ja rakendamise tagab Victim Support Europe'i projekti tiim ning projekti üldise rakendamise jaoks vajalike suuniste jaoks on moodustatud juhtrühm.  

      Juhtrühm koosneb Victim Support Europe’i asedirektorist, projektijuhist,  justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi ja prokuratuuri esindajatest ning Euroopa Komisjoni esindajast. Juhtrühm teeb otsused projektiga seotud põhiaspektide kohta – tegevussuundade, projekti rakendamiseks vajalike fookuste seadmise ning muu vajaliku kinnitamise kohta.

      Juhtrühma toetab ekspertide rühm, mis on ajutine nõuandekogu, kuhu kuuluvad Euroopa ja ülemaailmsed eksperdid mitmesugustest projektiga seotud valdkondadest ning mis esitab seisukohti ja ettepanekuid projektivahendite arendamise ja meetmete rakendamise kohta.

      Projekti juhib üleeuroopaline kuriteoohvreid kaitsev katusorganisatsioon Victim Support Europe. Organisatsioonil on 58 liiget 28 riigist, mis pakuvad igal aastal ühiselt tuge enam kui 2 miljonile kuriteoohvrile.

      Projektijuhtide kontaktid:

      Antonio De Martin
      projektijuht Brüsselis
      Victim Support Europe
      [email protected]

      Liis Allmäe
      projektijuht Eestis
      Victim Support Europe

      [email protected]

      Victim Support Europe logo
      Projekti logo (pääsuke ja kiri AREV)
      EL struktuurfondi logo

      Viimati uuendatud 08.03.2023