Miinimumelatis

Riigikogu võttis 8. detsembril 2021 vastu perekonnaseaduse muudatused, mis jõustusid 1. jaanuaril 2022. 

Elatiskalkulaator

Elatiskalkulaatori abil saavad vanemad ise arvutada, millise elatise summa kohus nende puhul suure tõenäosusega minimaalselt välja mõistaks.

Oluline on seejuures aga silmas pidada, et elatiskalkulaatori abil saadud summa, isegi kui arvutamisel kasutatakse kohustatud vanema tegelikku sissetulekut, ei pruugi olla see summa, mille kohus tegelikult välja mõistab. Kalkulaator on mõeldud vaid abistavaks tööriistaks summade arvutamisel.

Kohus võtab konkreetsele lapsele elatise suurust kindlaks määrates esmajoones arvesse lapse tegelikke vajadusi, mida kalkulaatoris kuidagi kajastada ei saa. Kalkulaatoris on elatise arvutamisel aluseks võetud statistiline lapse keskmine ülalpidamiskulu, kuid kui konkreetse lapse tegelikud vajadused on sellest suuremad ja vanema varaline olukord võimaldab elatist suuremas summas maksta, siis mõistab kohus ka elatise välja suuremana.

Juba jõustunud kohtulahendid

1. jaanuaril jõustunud uus elatise arvutamise valem, mille kohta kalkulaator on tehtud, puudutab vaid neid elatise asju, milles puudub varasem kohtulahend või notariaalne kokkulepe elatise summa kohta.

Ainus varasemaid elatise asju puudutav muudatus uuest aastast on see, et kui kohus on elatise kindlaks määranud poole miinimumpalgana või seadusjärgse miinimumelatisena (sõltub kohtuotsuse sõnastusest), siis see summa alates järgmisest aastast enam ei suurene vaid jääb 2021. aasta tasemele (292 eurot kuus ühe lapse kohta).

Kui elatis on juba kohtu poolt välja mõistetud või notariaalses kokkuleppes fikseeritud, siis need summad uuest aastast ei muutu. Rakendussäte ei kohaldu ka olukordadele, kus elatise summa on küll seotud töötasu alammääraga, kuid väiksemas või suuremas ulatuses kui 50% (näiteks on välja mõistetud igakuine elatise summa 25% töötasu alammäärast).

Kui laps või üks vanematest selle summaga ei nõustu, siis on võimalik pöörduda kohtusse elatise summa vähendamiseks, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kohtumenetluses ei lähtu aga kohus mitte üksnes kalkulaatori tulemusest, vaid võtab arvesse kõiki asjaolusid tervikuna.

Kuidas hakkab toimima uus lahendus?

  • Baassumma 209,2 eurot. Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa, mis on ümardatud kahekümne euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks on uuringu aluseks olnud algandmed juba mõnevõrra vananenud. Seda korrigeeritakse igal aastal vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. 
  • Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2021. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot.
  • Elatist saavate laste arv samas peres. Arvestades võimalust kulusid veidi koondada mitme lapse korraga kasvatamisel (mööbli, riiete, mänguasjade korduvkasutus jms), on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
  • Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.
  •  Lapse jagatud elukoht. Kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.

Pane tähele!

Enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendite summad automaatselt ei vähene.

Kui kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist senise miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, siis see summa n-ö külmutatakse 2021. aasta tasemel (292 eurot kuus) ja töötasu alammäära edasisel suurenemisel elatise summa sellest tulenevalt enam ei suurene.

Rakendussäte puudutab seega vaid elatise lahendeid, milles on elatis välja mõistetud alampalgaga seotud muutuva suurusena, mitte fikseeritud summana. Kui eelnõu uuest aastast ei jõustuks, siis oleks esimesest jaanuarist alates uus miinimumelatise summa hetkel kehtivate sätete järgi 327 eurot ühe lapse kohta kuus, sest tõuseb alampalk. 

Kui laps või üks vanematest selle summaga ei nõustu, siis on võimalik pöörduda kohtusse elatise summa vähendamiseks, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kohtumenetluses ei lähtu aga kohus mitte üksnes kalkulaatori tulemusest, vaid võtab arvesse kõiki asjaolusid tervikuna.

Ka alternatiivse lahenduse puhul, kui rakendussättega oleks varasemalt välja mõistetud summasid vähendatud nende külmutamise asemel, oleks sarnane või suurem hulk kohtuvaidlusi garanteeritud. Sellisel juhul oleks kohtusse pöördunud aga elatise saajad (lapsed), kes on teatud summaga või elustandardiga juba harjunud. Lisaks toodi kohtutäiturite poolt välja, et summade automaatne vähendamine oleks äärmiselt problemaatiline täitemenetluse seisukohalt.

Erandid

Kohus võib miinimumelatise summat suurendada ja mõjuval põhjusel ka vähendada. 

Seaduses tood valemi abil arvutatud miinimumelatist võib suurendada: 

  • lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest;
  • kummagi vanema sissetulekust;
  • lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel.

Kui kohustatud vanema sissetulek on keskmisest suurem, siis võib lisada elatise baassummale näiteks 3% kohustatud vanema tegelikust sissetulekust keskmise brutokuupalga asemel.

Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks juhul, kui mõistetakse välja miinimumelatis, elatist saava lapsega võrreldes varaliselt vähem kindlustatuks.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17  nentinud, et kuna mõjuv põhjus on seaduses toodud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus mõista välja miinimumelatisest väiksem elatis. Riigikohtu hinnangul tuleb mõjuvat põhjust hinnates arvestada esmajoones sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada. Teisisõnu peavad lapse igapäevased vajadused olema rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud ka juhul, kui makstakse miinimumelatisest väiksemat elatist. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.

Miks muudetakse miinimumelatise maksmise korda?

  • Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär ei kajasta lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka.
  • Töötasu alammäära kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgniku staatusesse sattunud, kuna miinimumelatise (hetkel 292 eurot ühe lapse kohta kuus) maksmine käib neile üle jõu.
  • Järgmisel aastal tõuseb alampalk 70 eurot, seega siis oleks uus miinimumelatise summa järgmisel aastal 327 eurot ühe lapse kohta kuus. Tartu Ülikooli 2020. aasta alguses valminud uuringu  kohaselt on tegelik lapse keskmine ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 180 eurot kuus ehk peaaegu poole väiksem.
  • Enamasti mõistab kohus elatise välja nö miinimumsummas, kuid selle summa ebamõistliku suuruse tõttu tuleb üha sagedamini ette ka algselt erandina planeeritud elatise vähendamist alla miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on elatisvaidluste lahendamine kohtus muutunud keerukaks, tuues pooltele sageli kaasa suured õigusabikulud ja ajakulu.
  • Paindlikum süsteem peaks viima õiglasema lahenduseni ja seega võiks ka seniste võlglaste lapsed päriselt hakata neile välja mõistetud elatist saama.
Lapse vajaduspõhine miinimumelatis: uuringu lõpparuanne

Kuidas jõuti uue lahenduseni?

  • Miinimumelatise eelnõu koostamine on olnud pikk protsess läbi erinevate valitsuskoalitsioonide, mille käigus on erinevad huvirühmad algusest peale olnud aktiivselt kaasatud. Nende arvamused on olnud vastandlikud ulatuses, mis ei võimalda mõlema poole seisukohta täielikult arvestada. Tuli teha valikuid, pakutud eelnõu on kompromiss.
  • 2018. aasta suve alguses valmis elatiseteemaline seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsus. Eesmärk oli algatada laiem arutelu elatise suuruse üle ning saada tagasisidet asutustelt, isikutelt ja huvirühmadelt. Saime rohkesti tagasisidet.
  • 2018. aasta sügisel arutati lahendusvariante ümarlaual. Osalesid peale justiitsministeeriumi veel sotsiaalministeeriumi, õiguskantsleri kantselei, kohtute, sotsiaalkindlustusameti ja asjassepuutuvate organisatsioonide esindajad.
  • 2020. aasta algul valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuring, mille alusel hakati eelnõud koostama.  Uuring tõi välja, et elatise suurust tuleks arvutada valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid.
  • Eelnõu on läbinud kaks kooskõlastusringi, mõlemal korral on kohtutud ka ümarlaua formaadis huvirühmade esindajatega.
  • Enne eelnõu valitsusse saatmist saatis justiitsminister huvirühmadele kirja, kus selgitab võimalikku kompromissi.

Viimati uuendatud 01.04.2022