Projektid välisvahenditest

Siin lehel saad tutvuda välisvahenditest ellu viidud projektidega.

Projektid välisvahenditest

Kaasrahastanud Euroopa Liit, Siseministeerium

Sisejulgeolekufondi (ISF) meetme 3.3 „Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ kaasrahastatud projekt „Raske peitkuritegevuse ennetamine“ koosneb kahest alategevusest: korruptsiooniennetus ja inimkaubanduse ennetamine.

  • Korruptsiooniennetuse projekti käigus keskendutakse kolme sihtrühma korruptsiooniuuringu läbiviimisele, õiguskaitse spetsialistide koolitamisele (õppereisidele) ning rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomisele ning arendamisele.
  • Inimkaubanduse ennetamise projekti raames keskendutakse Eesti gümnaasiumiealistest noorte ja koolitajate koolitamisele õpilaste koolitamiseks inimkaubanduse teemadel, samuti keskendutakse õiguskaitseasutuste teenistujate pädevuse tõstmisele inimkaubanduse juhtumite uurimisel ning viiakse läbi tööalastest õigustest teadlikkuse tõstmise alaseid ennetustegevusi (kampaaniad, sotsiaalmeedia jm) Eestisse tulevatele välistöötajatele.

Projekti korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus on Siseministeerium. Projekti elluviija on Justiitsministeerium. Projekti partnerid on Sotsiaalkindlustusamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.10.2022 – 31.08.2029. Projekti eelarve on kokku 510 000 eurot, millest 75% on ISF toetus ja 25% riiklik kaasfinantseering. Toetuse andmise tingimused on kättesaadavad Siseministeeriumi kodulehel. Lisainfot projekti kohta saab projektijuhilt Külvi Noor aadressil [email protected].

Sisejulgeolekufondi (ISF) meetme 3.3 „Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ kaasrahastatud projekti „Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused“ käigus koolitatakse õiguskaitseasutuste (kohtud ja prokuratuur) töötajaid.

Projekti käigus toimuvad järgmised tegevused:

a) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tehisintellekti ning digitõendite ja arvutikuritegevuse alase e-kursuse väljatöötamine ning vajaduspõhine uuendamine ja rakendamine kogu projektiperioodi vältel;
b) iga-aastaste koolituste läbiviimine terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise või rasket ja organiseeritud kuritegevust käsitlevatel aktuaalteemadel;
c) õppevisiitide ja õpikodade korraldamine ning väliskoolitustel osalemine tõhustamaks õiguskaitseasutuste piiriülest koostööd ja teabevahetust ning edendamaks parimate praktikate vahetust võitluses raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevusega.

Projekti korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus on Siseministeerium. Projekti elluviija on Justiitsministeerium. Projekti partnerid on Riigikohus ja Riigiprokuratuur. Kõiki tegevusi viivad läbi projekti partnerid. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2022 – 31.12.2027. Projekti eelarve on kokku 300 000 eurot, millest 75% on ISF toetus ja 25% riiklik kaasfinantseering. Toetuse andmise tingimused on kättesaadavad Siseministeeriumi kodulehel. Lisainfot projekti kohta saab välisvahendite koordinaatorilt Annika Leevand aadressil [email protected].

Sisejulgeolekufondi (ISF) meetme nr 3.4 „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ kaasrahastatud projekti „Kohtuekspertiisi laboriseadmete soetamine“ abil suurendatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi võimekust raske ja organiseeritud ning terrorismiga seotud kuritegude menetlemisel ja nende avastamisel.

  • Projekti vahenditest hangitakse seadmed lõhkeainete ja pürotehniliste segude avastamiseks ja koostisainete tuvastamiseks, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tuvastamiseks ning kuriteo toimepannud isikute identifitseerimiseks biomeetriliste tunnuste kaudu.

Projekti korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus on Siseministeerium. Projekti elluviija on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2022 – 31.12.2023. Projekti eelarve on kokku 700 000 eurot, millest 75% on ISF toetus ja 25% riiklik kaasfinantseering. Toetuse andmise tingimused on kättesaadavad Siseministeeriumi kodulehel. Lisainfot projekti kohta saab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktorilt Ivar Pritsilt aadressil [email protected].  

Sisejulgeolekufondi (ISF) erimeetme projekti ISF/2022/SA/3.3.1/002 THB „Koostöövõime arendamine inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks Eestis“ raames tegeletakse teadlikkuse tõstmisega inimkaubandusest, seda nii juhtumitega tegelevate asutuste, kuid ka laiema võimalike reageerijate ringi seas (nt vabaühendused, kohalikud omavalitsused, noorteorganisatsioonid).

  • Projektist toetatakse koolituste korraldamist ja juhiste koostamist, mis toetavad teabevahetust, koostöö tõhustamist ning oskuste suurendamist. Projektiga tekib juurde spetsialiste ja abistajaid, kes oskavad inimkaubanduse märke näha, suunata juhtumeid menetlusse ja abistada kannatanuid võimalikult varases järgus.

Projekti tingimused on kokku lepitud Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi vahelises toetuslepingus. Projekti korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus on Siseministeerium. Projekti elluviija on Justiitsministeerium. Projekti partnerid on MTÜ Mondo ja Sisekaitseakadeemia. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 – 31.12.2025. Projekti eelarve on kokku 484 521 eurot, millest 90% on ISF toetus ja 10% riiklik kaasfinantseering. Lisainfot projekti kohta saab projektijuhilt Külvi Noor aadressil [email protected].

Käimasolevad projektid

Iceland, Liechtenstein, Norway Grants. Norway Grants.

Norra 2014.–2021. aasta finantsmehhanismist rahastatud programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames rakendatakse projekti „Nooresõbralik õigussüsteem“. Programmi viivad Eestis ellu juhtivpartnerina sotsiaalministeerium ning justiitsministeerium, haridus- ja teadusministeerium ja kultuuriministeerium, noortele suunatud projekti viib ellu justiitsministeerium. Projekti eesmärk on ennetada noorte õigusrikkumisi ning tagada alaealistele, kes õigusrikkumisi sooritanud on, vajalik tugi ja abi, et nad suudaks jätkata õiguskuulekat elu ega satuks vanglasse. Projekt keskendub neljale tegevussuunale: spetsialistide koolitamine, spetsialistide vaheliste koostöövõimaluste ja -mudelite arendamine, noorte õigusrikkumistele reageerimise alternatiivsete võimaluste arendamine ja kinniste lasteasutuste teenuse arendamine. Projekti partneriteks on Prokuratuur, Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Oslo politsei ja Norra lepitusamet. Projekti eelarve on 4 704 982 eurot ning projekti elluviimise periood on 28.10.2019—30.04.2023.

Täpsemalt loe "Nooresõbraliku õigussüsteemi" alalehelt

Lisainfot projekti kohta saab projektijuhilt Laidi Surva e-posti aadressil [email protected].

Lõpetatud projektid

Norway Grants. EEA Grants.

  1. Norra 2009 – 2014. aasta finantsmehhanismist rahastatud programmi „Rahvatervis“ raames rakendati projekti „Nakkushaiguste ennetamise ja ravisüsteemi tugevdamine vanglates“. Programmi elluviija oli Sotsiaalministeerium, projekti viis ellu Justiitsministeerium. Projekti eesmärk oli vähendada nakkushaiguste levikut ja parandada ravivõimalusi vanglates, sh suurendada personali teadmisi. Projekti toetussumma oli 800 000 eurot, sh Norra toetus 680 000 eurot. Projekti viidi ellu 2013. aasta maist kuni detsembrini 2015. Lisainfot rahvatervise programmi kohta leiab Sotsiaalministeeriumi võrgukodust või e-posti aadressil [email protected]
  2. Eesti Noorsootöö Keskuse koordineeritud programmi „Riskilapsed ja noored“ raames viis Justiitsministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga ellu projekti „Riskilaste ja ­noorte tugisüsteemi väljaarendamine”. Projektiga sooviti luua tulemuslik tugisüsteem, milles hinnatakse mitmekülgselt riskilaste ja -noorte probleeme, pakutakse tõhusaid teenuseid ja ühispädevusi sotsiaalhoolekande, haridusliku toe ja kuritegevuse ennetamise valdkonnas. Projekti eesmärk oli töötada välja valdkondade ülene riiklik tugisüsteem, et vähendada lapsi ja noori mõjutavaid riskitegureid ning suurendada kaitsetegureid. Projekti eelarve oli 2 663 016 eurot, millest 1 538 024 eurot oli Justiitsministeeriumi tegevuste elluviimiseks. Projekt kestis 2013. aasta juunist kuni aprillini 2016. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressil [email protected].
  3. Eesti Noorsootöö Keskuse koordineeritud programmi „Riskilapsed ja ­noored“ raames viis Justiitsministeerium ellu kaht taotlusvooru: „Jätkutugi vanglast või erikoolist vabanenud noortele“ ja „Kogukondlik kuriteoennetus“. Jätkutoega kaasnesid pikaajalised tegevused, mis aitaks luua, taastada ja säilitada vanglast või erikoolist vabanenud noorte suhteid oma sõprade ja perekonnaga. Avatud taotlusvooru raames toetati projekte, mille eesmärk oli pakkuda vastavaid teenuseid. Kuriteoennetuse taotlusvooru raames said toetust projektid, mille eesmärk oli viia ellu kohalikke kogukondlikke kuriteoennetuslikke algatusi, et edendada ühiskoostöö võrgustikke, suurendada spetsialistide ja kodanikeühenduste teadmisi ja oskusi ning arendada haldusvõimekust strateegilise kuriteoennetuse elluviimiseks. Vanglast või erikoolist vabanenud noorte jätkutoe taotlusvoorule eraldati 474 650 eurot ja kogukondliku kuriteoennetuse taotlusvoorule 295 146 eurot. Lisainfot riskilapsed ja noored programmi kohta leiate noorsootöö keskuse veebilehelt. Lisainfot Justiitsministeeriumi poolt koordineeritud taotlusvoorude kohta saab e-posti aadressil [email protected]
     

Eesti-Šveitsi koostööprogramm

  1. Projekti „Uimastisõltlastest süüdimõistetute ravi ja rehabilitatsioon“ eesmärk oli luua integreeritud ja toimiv uimastiprobleemidega isikutele mõeldud ravi ja rehabilitatsiooni süsteem ning osutada ravi ja rehabilitatsiooni süüdimõistetud uimastiprobleemidega isikutele, kelle vangistus on asendatud ravi või rehabilitatsiooniga. Projekti administreeris Justiitsministeerium. Peamised partnerid olid Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut. Koostööpartnerite hulka kuulusid ka Prokuratuur, vanglad, kriminaalhooldusosakonnad ja Eesti Psühhiaatrite Selts. Projekti kogumaksumus oli 1 117 647 Šveitsi franki, sh toetuse summa 950 000 Šveitsi franki. Projekti viidi ellu 2011. aasta augustist kuni detsembrini 2015. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt [email protected]
  2. Koostöös Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga viis Justiitsministeerium ellu projekti „Meetmed piiride kindlustamiseks – kohtuekspertiisi ja kohtueelse menetluse suutlikkuse tõstmine ennetamaks kuritegevust ja tõstmaks hädaolukordadele reageerimise suutlikkust“. Infot projekti kohta saab kohtuekspertiisi instituudist
  3. Projekti „Vahistatute kaugülekuulamine“ käigus varustati enamik Eesti kohtumajasid tänapäevaste videokonverentsisüsteemidega. Eesmärk oli tõhustada kohtute tööd ning vähendada eelkõige kinnipeetavate, aga ka teiste kohtuistungi poolte transpordikulusid. Politsei- ja Piirivalveameti arestikambrite juurde paigaldati seadmed, mille kaudu kinnipeetavad saavad kiiresti ja operatiivselt osaleda kohtuistungitel. Justiitsministeerium viis projekti ellu koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega perioodil 2012. aasta veebruarist kuni juulini 2013. Projekti kogumaksumus oli 647 059 Šveitsi franki, millest välistoetus 550 000 Šveitsi franki. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressil [email protected].

Euroopa Liidu lipp.

  1. Justiitsministeerium viis Euroopa Komisjoni kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise (ISEC) programmi raames ellu projekti „Kannatanu toetamine kriminaalmenetluses: inimkaubanduse vastu võitlemise koolitus kriminaalõigussüsteemi praktikutele“. Projektil oli mitu partnerit Eestist, Lätist, Leedust, Rootsist ja Bulgaariast. Projekt oli mõeldud politseiametnikele, prokuröridele ning kohtunikele, kaudselt ka võimalikele inimkaubanduse ja perevägivalla ohvritele. Projekti eesmärk oli suurendada spetsialistide teadmisi, kuidas ohvreid kriminaalmenetluses paremini kohelda ning kaitsta inimkaubanduse ja perevägivalla ohvreid. Selleks töötati välja koolitusprogramm, korraldati koolitusi, töötubasid ja õppevisiite. Samuti koostati ohvrite infovoldik ja juhised spetsialistidele. Projekt kestis 2013. aasta detsembrist kuni 2015. aasta detsembrini. Projekti kogueelarve oli 168 000 eurot, millest riigi kaasfinantseering oli 16 825 eurot. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt [email protected].
  2. Euroopa Komisjon rahastas ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmist PROGRESS projekti „Kasvatades vägivallavaba põlvkonda” noortele mõeldud koolitusi ning meediakampaaniat. Projekt keskendus mõlemast soost noortele, et vältida nende sattumist vägivallamustrisse, et nad ei võtaks omaks ohvri ega vägivallatseja rolli. Projekti partnerid olid Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ning Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (ANK). Projekti raames korraldati koolitusi, interaktiivseid seminare maakondades, meediakampaania ning 2015. aastal ka rahvusvaheline konverents. Projekt kestis 2014. aasta jaanuarist kuni juunini 2015. Projekti kogueelarve oli 226 360 eurot, sellest Eesti kaasfinantseering 46 000 eurot. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt [email protected]
  3. Septembris 2014 algas Justiitsministeeriumi eestvedamisel ning Euroopa Komisjoni kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise programmi (ISEC) toel projekt „Korruptsiooni vähendamine: keskendumine erasektori korruptsioonile“. Projekti eesmärgid: koguda infot erasektori korruptsiooni kohta, arendada korruptsioonioonivastase poliitika elluviimist ning parandada õiguskaitseorganite võimekust korruptsioonikuritegude uurimisel. Samuti oli eesmärgiks suurendada ettevõtjate teadlikkust korruptsiooni ilmnemisest erasektoris ning tugevdada motivatsiooni ja valmisolekut selle vastu tegutseda. Projekti raames korraldati sotsioloogiline uuring Eesti ja Taani ettevõtjate hulgas, toimusid õppereisid õiguskaitse praktikutele. Projekt kulmineerus 2015. aasta lõpus Eestis toimuva rahvusvahelise korruptsiooniteemalise konverentsiga. Projekt kestis poolteist aastat ning lisaks Justiitsministeeriumile oli kaasatud kaksteist Eesti ja välismaist partnerit. Projekti kogueelarve oli 296 067 eurot, millest 10% ehk 29 607 eurot moodustas riiklik kaasfinantseering. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressil [email protected].  
  4. Euroopa Komisjon rahastas ajavahemikul 01.10.2015 – 30.09.2016 Justiitsministeeriumi juhitud e-Justice’i testamendiregistrite liidestamise projekti („Further developments in the area of interconnection of registers of wills“ JUST/2014/JACC/AG/E-JU/6966). Projekti raames analüüsiti võimalusi tõhustada piiriülest pärimismenetlust infotehnoloogiliste vahendite abil. Peamise teemana keskenduti Euroopa Liidu kodanike testamentide elektroonilisele registreerimisele ning testamendi olemasolu fakti ja testamendi koopia edastamisele. Teema on äärmiselt oluline selleks, et tänapäeva globaalses ühiskonnas tagada Euroopa Liidu kodanike viimase tahte täitmine olenemata tema sünni-, elu- või töökohariigist. Projektis selgusid õiguslikud ja tehnilised takistused, mis ei võimalda õigustatud huvi korral kodanikul, tema esindajal või notaril teisest liikmesriigist teabele juurde pääseda. Tehtu põhjal koostati soovitused nii poliitilise kui ka tehnilise koosvõime ja info kättesaadavuse parandamiseks. Soovituste kohaselt tuleks selleks otstarbeks võimalikult suures ulatuses kasutada Euroopa e-õiguskeskonna portaali  kui ühtset kontaktpunkti Euroopa Liidu kodanikele ja õiguspraktikutele. Nimetatud portaali jaoks loodi koos Euroopa Komisjoniga Euroopa pärimistunnistuse ja selle avalduse dünaamilised veebis täidetavad vormid, mis lihtsustavad vormi täitmise ja tulevikus ka edastamise protsessi. Kui Euroopa pärimistunnistuse ja selle avalduse vormid on kodanikele kättesaadavad, siis tehniliste arenduste väljatöötamine, mis võimaldaksid kiiremat ja lihtsamat juurdepääsu testamendiga seotud teabele, oleks selle projekti jätkutegevusteks. Projekt viidi ellu koostöös Euroopa testamendiregistrite võrgustiku ühingu (ENRWA), Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu, Eesti Notarite Koja ning Euroopa Liidu liikmesriikidega, kellest projekti panustasid Leedu, Ungari, Itaalia, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka ja Austria, kuid vastavas Euroopa Liidu Nõukogu e-Justice’i ekspertrühma töös osalesid 20 liikmesriigi esindajad. Projekti kogumaksumus oli 194 742 eurot, millest 80% hüvitas Euroopa Komisjon ning 20% oli partnerite omafinantseering.
    Projekti raames koostati: uuring (754.3 KB), soovituste dokument (157.9 KB) ning lõpparuanne (511.5 KB).
    Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressil [email protected].
  5. Euroopa Liidu kriminaalõiguse programmis (JPEN) rakendati veebruarist 2011 kuni maini 2013 projekti „Kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste andmekogu”. Projekti eesmärk oli parandada süüdimõistetud isikute identifitseerimist karistusregistris, luues paberivaba infovahetuse vanglate infosüsteemiga. Euroopa Komisjon toetas projekti 422 251 euroga, Justiitsministeeriumi omafinantseering oli 180 965 eurot. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt [email protected].
  6. Justiitsministeerium viis koos Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusega ellu Euroopa Komisjoni tsiviilõiguse programmist (JCIV) rahastatud rahvusvahelist projekti „Piiriülese täitemenetluse infosüsteemi arendamine“ („Cross-Border Enforcement Proceeding Tool“, JUST/2011/JCIV/AG/3384). Projekti olid kaasatud rahvusvaheline kohtutäiturite liit, Leedu kohtutäiturite koda ja Läti kohtutäiturite koda. Projekti viidi ellu veebruarist 2013 – veebruar 2015. Projekti eesmärk oli tõhustada kohtutäiturite tööprotsesse, luues Euroopa kodanikele ja ettevõtetele uus täisdigitaalne täitemenetluse infosüsteem ja mitmekeelne piiriülene avalik kasutajaliides, mis võimaldab menetlusprotsessi alustada, jälgida menetluskulgu ning saata ja arhiveerida menetluse dokumente kohtuorganitele või kohtutäituritele teises Euroopa riigis. Projekti kogueelarve oli 1 438 442,10 eurot, millest 80% ehk 1 150 751,10 eurot hüvitas Euroopa Komisjon ning 287 691 eurot panustasid projekti partnerid. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt [email protected]
  7. Euroopa Komisjon rahastas tsiviilõiguse programmist e-päringute analüüsiprojekti („Creating a unified environment for citizens to enquire personal data. Analysis project“, JUST/2012/JCIV/AG/3383). Projekti eesmärk oli koostada analüüs õiguslike ja tehniliste lahenduste kohta, et luua infotehnoloogiline keskkond, mille vahendusel saaksid inimesed pärida enda kohta käivaid ning justiitsvaldkonna andmekogudes ja registrites töödeldavaid isikuandmeid. Koos partneritega riigi infosüsteemide ametist, Leedu justiitsministeeriumist ja Leedu andmekaitseinspektsioonist analüüsiti võimalust muuta lahendus rahvusvaheliseks (Eesti-Leedu ja Leedu-Eesti suunal). Projekti viidi ellu 2013. aasta märtsist kuni 2014. aasta septembrini. Projekti kogumaksumus oli 144 742,50 eurot, millest Euroopa Komisjoni toetus 115 792,50 eurot. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressil [email protected].
     
ESF+ logo

Käimasolevad projektid

1. Justiitsministeeriumi vanglate osakond viib ellu Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist+ kaasrahastatava meetme „Karistuste täideviimise korraldamine“ projekti „Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“ tegevusi.

Projektist toetatakse järgmisi tegevusi:

1.    riigikeele õpe;
2.    lõimumistegevused.

Toetuse andmise eesmärk on eesti keele õppe kaudu luua erineva emakeele ja kultuuritaustaga kinnipeetavatele pärast vanglast vabanemist paremad võimalused toime tulemiseks nii asjaajamisel riigiga kui enda töö ja isiklikus elus. Lõimumistegevuste kaudu soovitakse tõsta sihtrühma teadlikkust Eesti ühiskonnakorraldusest ja Euroopa Liidust toimimisest arendades sealhulgas lõimumismetoodikate kasutamist vanglateenistuses. Tegevuse tulemusel paraneb vanglast vabanenute taasühiskonnastumine ja seaduskuulekus, kuna tegevuste läbi tõuseb nende konkurentsivõime tööturul ja haridusvaldkonnas, paraneb keeleoskus ja suureneb sidusus ühiskonnaga. Vangla lõimumistegevustes osalemise tulemusena kasvab kinnipeetavate teadlikkus Eesti riigist, ühiskonnast, kultuurist, ajaloost, keelest jne. Ühtlasi aitab see kaasa vangistusest vabanemisel sujuvamale suhtlemisele kogukonnaga. 

Projekti eelarve on 2 528 571 eurot, millest 70% on ESF+ toetus ja 30% on riiklik kaasfinantseering. Projekti rakendusasutus on Justiitsministeerium ja rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. Projektijuhiks on Emma Bachmann, [email protected]

2. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond viib ellu ka Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist+ kaasrahastatava meetme „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“ projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ tegevusi.

Projektis toetatakse järgmisi tegevusi:

  1. iseseisvumist ja õiguskuulekust toetavad sekkumised kogukonnas;
  2. tööturule sisenemise toetamine;
  3. taasühiskonnastamist toetavad sekkumised;
  4. kriminaaljustiitsüsteemi arendamine;
  5. sekkumiste hindamine;
  6. kommunikatsioon.


Toetuse andmise eesmärk on soodustada ja edendada õigusrikkumistaustaga noorte osalust ühiskonnaelus, toetada nende iseseisvat toimetulekut, jõudmist õppetegevusse ja tööturule ning seal püsimist, et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist ja õigusrikkumistaustaga noorte retsidiivsust. Plaanitud tegevuste tulemusel pakutakse noortele õigusrikkujatele vajaduspõhiseid sekkumisi ning tegeletakse süsteemsemalt valdkonnaga kokkupuutuvate sihtrühmade ja spetsialistidega parandades tegevustega noorte konkurentsivõimet ja ennetades uute õigusrikkumiste toimepanemist.

Projekti eelarve on 9 512 470 eurot, millest 70% on ESF+ toetus ja 30% on riiklik kaasfinantseering. Projekti rakendusasutus on Justiitsministeerium ja rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. Projektijuhtideks on Laidi Surva (tiimijuht) [email protected], Stanislav Solodov [email protected], Peter Gornischeff [email protected] ja Terje Smitt [email protected].

Loe projekti kohta lähemalt siit.

3. Justiitsministeerium viib perioodil 01.01.2020 – 31.12.2023 ellu projekti „Vanglast vabanenute jätkutugi“.

Projektijuht Stanislav Solodov, [email protected]. Loe projekti kohta täpsemalt.

Lõpetatud projektid

  1. Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatavaid projekte „Õiguse revisjon“ ja „Õigusloome arendamine“ viis justiitsministeerium ellu prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tulemuste saavutamiseks“ raames. Tegevuste eesmärk oli arukas õigusloome kodifitseeritud valdkondades ja kvaliteetsem õigusloome kujundamine. Projekti „Õiguse revisjon“ käigus jätkas justiitsministeerium õiguse asjakohastamise ja korrastamisega, mida alustati programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames, kuid mida ei jõutud kõikides vajalikes valdkondades lõpuni viia. Iga kodifitseerimisprojekt sisaldas aruka õigusloome tegevusi – lihtsustamine, ELi õiguse rakendamise analüüs, alternatiivide kaalumine, mõjude analüüs ja huvirühmade kaasamine. Projekti „Õigusloome arendamine“ käigus korraldati koolitusi õigusloomejuristidele (2021. aastast Õigusloome Akadeemia nime all), tegeldi õigusloomejuristide järelkasvu arendamisega ning õppereiside ja konverentside korraldamisega ning Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ja rakendamise analüüside tellimisega.
    Projektide rakendusasutus oli riigikantselei ja rakendusüksus rahandusministeerium.
    Projekt „Õiguse revisjon“ kestis 01.04.2014–31.12.2022. 
    Projekt „Õigusloome arendamine“ kestis 01.05.2014–31.12.2021 (õigusloomejuristide koolitused) ja 01.01.2015–31.12.2021 (õppereisid, konverentsid, 2019. a lõppes järelkasvuprogramm) ja 01.06.2021-31.12.2022 (Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ja rakendamise analüüsid).
    Projektide eelarve: projekti „Õiguse revisjon“ eelarve on 1 420 449,47 eurot (85% Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond, 15% riiklik kaasfinantseering) ja projekti „Õigusloome arendamine“ eelarve on 402 029 eurot (õigusloomejuristide koolitused ja õppereisid/konverentsid: 85% Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond, ülejäänu jagunes riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu vahel; Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine ja rakendamise analüüsid: 85% Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond + riiklik kaasfinantseering, 15% mitteabikõlblik omafinantseering.)
    Projektijuht: Annika Leevand, [email protected]
    Loe täpsemalt revisjonide kohta. 
  2. Justiitsministeerium viis ellu Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatud projekti „PRIS – uus prokuratuuri infosüsteem“. Projekti tulemusel saavutati ühtne ja läbimõeldud avalike teenuste korraldus kohtueelses menetluses, mis hõlmab nii uurimisasutusi, prokuratuuri kui ka kohtusüsteemi ning olukord, kus avalike teenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia nutikale kasutamisele tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum. Projekti eesmärk oli toetada kriminaalmenetluse tõhustamist läbi toimiva ja tõhusa infosüsteemi, et seeläbi hoida kokku kulusid kriminaalmenetlusele ning saavutada olemasolevate menetlusressursside säästlikum kasutus.
    Eraldatud toetuse summa: 500 000 eurot. Projekti elluviimise aeg: 20.06.2016 – 19.06.2018. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt [email protected].
  3. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakond rakendas Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavat programmi „Parema õigusloome arendamine“. Programmi eesmärk oli kodifitseerida sotsiaal-, keskkonna-, majandushalduse, ehituse ja planeerimise, väärteomenetluse ja karistusõiguse valdkonna õigusaktid ning kujundada õigusaktide mõjude analüüsi süsteem. Programmi kogumaht oli 2 769 056 eurot, millest 2 630 603 eurot moodustas tõukefondide (Euroopa Sotsiaalfond) toetus ja 138 453 eurot ministeeriumi omafinantseering. Programmi viidi ellu perioodil 2007 kuni september 2014. Lisainfot programmi kohta saab e-posti aadressilt [email protected].
  4. Euroopa Sotsiaalfond rahastas 2011. aasta maist kuni 2013. aasta juunini Justiitsministeeriumi ellu viidud projekti „Kogukonnapõhine kuriteoennetus ja vanglast vabanenute tugiisikuteenus Põhjamaades”. Projekti kogueelarve oli 34 708,60 eurot. Projekti kaasati partnerid Justiits-, Haridus- ja Sotsiaalministeeriumist, Eesti Noorsootöö Keskusest, Politsei- ja Piirivalveametist, omavalitsustest (Mäetaguse, Rapla ja Kose vallavalitsus ning Viljandi ja Rakvere linnavalitsus) ning kodanikuühendustest (Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut) ja katusorganisatsioonidest (Eesti Linnade Liit). Projekti raames toimusid õppevisiidid Rootsi (2012), Norrasse (2012) ja Taani (2013), kus tutvuti kuriteoennetuslike praktikate ja rehabilitatsiooniteenustega. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt [email protected].
  5. Justiitsministeerium viis ellu Euroopa Sotsiaalfondi rahastatavat Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ tegevust 2.2.3 „Tugiteenus vanglast vabanejatele“. Tugiteenuse eesmärk oli suurendada vanglast vabanejate osalust tööturul, tööturu- ja sotsiaalteenustel ning hariduses, samuti vähendada vanglast vabanejate retsidiivsust. Vanglast vabanejate tugiteenuse abil paraneb nende sotsiaalne kaasatus ja toimetulekuvõimalused. Tugiteenus hõlmab tugiisikuteenuse ja vajaduse korral nõustamisteenustega ajutise majutusteenuse pakkumist vanglast vabanejatele. Toetuse andmise tingimuste „Tugiteenus vanglast vabanejatele“ abikõlblikkuse periood oli 1.03.2014 – 31.05.2020 ja tegevuste kogumaht 1 824 956 eurot. Lisainfot toetuse andmise tingimuste kohta saab e-posti aadressilt [email protected]

Euroopa Liit. Euroopa Regionaalarengu Fond. Eesti tuleviku heaks.

Valminud uuringud:

  1. Õigusrikkujatele suunatud mobiilsete vaimse tervise alaste sekkumiste analüüs ja esialgne prototüüpimine. Eelarve 70 000 eurot (sh ERF toetus 42 000 eurot).

  2. Noorte õigusrikkujate uuring: hindamine, reageerimine ja kohtlemine. Eelarve 105 000 eurot (sh ERF toetus 60 000 eurot).

  3. Kuriteoohvrite kohtlemise ja kaitse uuring. Eelarve 50 000 eurot (sh ERF toetus 25 000 eurot).

  4. Hariduse valdkonna korruptsiooniriskide ja pettuste uuring. Eelarve 40 000 eurot (sh ERF toetus 20 00 eurot).

  5. Raskete kuritegude toimepanijate retsidiivsusriski hindamisvahendi valiidsuse uuring. Eelarve 38 000 eurot (sh ERF toetus 19 000 eurot).

  6. Tõsiste käitumuslike probleemidega laste ja noorte ning nendele suunatud sekkumiste uuring. Eelarve: 25 000 eurot (sh ERF toetus 12 500 eurot).

  7. Alkoholist põhjustatud tervisehäirete ja käitumisriskide vähendamine: alkoholi ja alkoholi surrogaatide tarvitamise tagajärjel tekkivate ainevahetusproduktide (metaboliitide) uuring. Eelarve 150 000 eurot (sh ERF toetus 75 000 eurot).

  8. Õigusrikkujate vaimse tervise uuring. Eelarve 37 288 eurot (sh ERF toetus 18 644 eurot).

  9. Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring. Eelarve 20 000 eurot (sh ERF toetus 10 000 eurot). Laste miinimumelatise analüüs. Eelarve 50 000 eurot (sh ERF toetus 25 000 eurot).
     

Justiitsministeerium koos Tallinna Ülikooliga osales 2020-2021 inimkaubanduse teemalises Läänemeremaade nõukogu ja Rootsi Instituudi koostööprojektis THALIA, mis viidi läbi koostöös Södertöni Ülikooliga. THALIA projekt on mõeldud ajakirjandusala haridusele ja inimkaubanduse ennetamisele, keskendudes kolmele põhitegevusele:

  1. meediatudengite hariminine inimkaubanduse teemal,
  2. meedia- jt seotud erialade tudengite loovtööde konkurss inimkaubanduse teemal,
  3. meediaõppejõudude rahvusvahelised inimkaubanduse teemalised koolitused. 

Tudengite harimist viidi Tallinna Ülikoolis läbi meediatudengitele mõeldud seminaride ja ELU projekti „Inimkaubandus meedias“ läbiviimise. ELU projekti kaudu valmisid meedia jt erialade tudengite koostööprojektid, mis kirjeldavad erinevate meediumite kasutamise kaudu inimkaubanduse olemust, ohte ja noorte kokkupuute võimalust ja need on leitavaid Tallinna Ülikooli veebikanalis LUNA.

Üks noorte töödest jõudis ka projekti lõpukonverentsile ja saavutas riikidevahelises võistluses auhinnalise koha. 

Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt [email protected]

Loe täiendavalt inimkaubanduse alalehelt.

Viimati uuendatud 25.10.2023