Tänu riikide kokkulepetele on võimalik tunnustada vastastikku kohtuotsuseid, teha teises riigis protsessitoiminguid (anda kätte dokumente, koguda tõendeid, legaliseerida välisriigis antud dokumentide ) ja lahendada teise riigi kaasabil mitmesuguseid õigusküsimusi.
See, missugusele justiitsasutusele on antud rahvusvahelise suhtlemise pädevus, oleneb riigi seadustest ja rahvusvahelistest kokkulepetest (konventsioonid, õigusabilepingud, EL-i õigusaktid).
Tavaliselt määratakse rahvusvahelise kokkuleppe raames üks asutus, mis koordineerib õigusabi osutamist. Enamasti on selleks justiitsministeerium, kuid seda funktsiooni võib täita ka näiteks riigiprokuratuur või mõni teine justiitsasutus.
Eestis on rahvusvahelise õiguskoostöö korraldamine justiitsministeeriumi pädevuses. Sellega tegeleb kriminaalpoliitika osakonna rahvusvahelise justiitskoostöö talitus.
Rahvusvaheline õiguskoostöö hõlmab tsiviil- ja kriminaalasju.
Koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades
Rahvusvahelist suhtlemist tsiviil-asjades reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid, konventsioonid ja õigusabilepingud.
Õiguskoostöö tsiviilasjades hõlmab kolme prioriteetset valdkonda:
- kohtuotsuste vastastikune tunnustamine
- protsessiõiguse ühtlustamine
- õigusabi
Koostöö üldeesmärk on luua toimiv õiguskoostöö võrk, kus on tagatud tõhus juurdepääs õigusemõistmisele ja õigusabile.
Koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades võimaldab järgmisi toiminguid teise riigi territooriumil:
- dokumentide kätteandmine
- tõendite kogumine
- kohtuotsuste tunnustamine
- rahvusvaheliste lapseröövide menetlemine
- muud tsiviilõiguse küsimused
Viimati uuendatud 09.11.2021