Tunnustused

Justiitsministeerium annab välja Vabaduse Tammepärja aumärki, kodanikujulguse aumärki ja vägivallaennetuse tunnustusauhinda.

Vabaduse Tammepärja aumärk

Vabaduse Tammepärja aumärgiga tunnustatakse inimesi, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasiandmisel, vabadusvõitluses ning relvastatud ja relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamisel.

Aumärgi kandidaadid

Aumärgi kandidaate saavad esitada kõik üksikisikud ja organisatsioonid, sh vabaühendused, riigi- ja omavalitsusasutused ning ettevõtted. Justiitsminister teeb ettepaneku esitada aumärgi kandidaate ka kaitseväele, kaitseministeeriumile, kaitseväe peastaabile, kaitseliidule, vabadusvõitlejate liidule, Memento liidule, Murtud Rukkilille ühendusele, endiste metsavendade liidule, vastupanuvõitluse ja vastupanuliikumise mälestusliidule, reservohvitseride kogule ja eruohvitseride kogule.

Ühe isiku või organisatsiooni esitatavate kandidaatide arv ei ole piiratud.

Kandidaadi esitamise ettepanek peab sisaldama:

  • kandidaadi ees- ja perekonnanime
  • põhjendust, millised on olnud kandidaadi teened
  • kandidaadi kontaktandmeid
  • kandidaadi esitanud isiku või isikute kontaktandmeid

Aumärgi annetamine

Aumärgi annetamiseks moodustas justiitsminister komisjoni, kuhu kuuluvad esimehena justiitsministeeriumi kantsler ja liikmetena Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestusliidu, Eesti Memento liidu, Eesti vabadusvõitlejate liidu, eruohvitseride kogu, endiste metsavendade liidu ja reservohvitseride kogu esindajad. Komisjon esitab justiitsministrile oma ettepanekud.

Vabaduse Tammepärja aumärgid

Aumärgi kirjeldus

Vabaduse Tammepärja aumärk on kahest hõbedasest tammeoksast moodustatud pärg, mille kõrgus on 42 mm, laius 40 mm; pärg on rõngaga kinnitatud 35 mm laiuse muareesiidist lindi külge. Tumesinise põhivärvusega (PMS 294) lindi servadel on 2 mm laiused sinised (PMS 299), mustad ja valged triibud.

Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid

Eevi Laula

Eevi Laula on alates 1998. aastast Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse liige ja büroo juhataja. Kõigi nende aastate jooksul on ta hoidnud korras nii ühingu asjaajamise, arhiivi kui ka hoolitsenud selle eest, et vabadusvõitlejaid tähtpäevade puhul, aga ka ajaloolaste mälestusraamatutes õigesti meeles peetaks.

Rando Kuustik

Jakob Westholmi Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja, direktori ning vilistlasena hoiab ta au sees Jakob Westholmi pärandit ja mälestust, arendab edasi laiapõhjalist riigikaitse suunda ning on paistnud silma Eesti lipukultuuri väärtustamise ning õpilaste isamaalise kasvatusega.

Merike Jürjo

Merike Jürjo on andnud ajaloolasena suure panuse lähiajaloo talletamisse ning loonud laiemat teadmist ühiskonnas riigikaitse valdkonna propageerimiseks. Kõik tema tehtu on samm-sammult jäädvustanud Kaitseliidus tegutsenud vabatahtlike tegevust, esitlenud ajalugu inimesekeskselt ja väärtuspõhiselt ning koondanud ajalugu mitmetesse raamatutesse.

Andre Lilleleht

Andre Lilleleht on kauaaegne Eesti Reservohvitseride Kogu esimees ning Eesti sõjameeste mälestuse hoidmisesse üks enim panustanud reservohvitsere. Südamest saadetud pingutusega on tema eestvedamisel hoitud aus reservohvitseride tseremooniaid, mis on seotud Eesti eest võidelnud ja meie seast lahkunud sõjameeste mälestamisega.

Elle Lees

Elle Lees on Konstantin Pätsi Muuseumi asutajaliige ja pikaaegne tegevjuht. Samuti ka Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu, Eesti Genealoogia Seltsi, Järvamaalaste Seltsi jt aktiivne liige ning aktiivselt tegelenud Eesti riigivanemate ja teiste omariikluse tegelaste mälestuse hoidmise, kogumise ja tutvustamisega.

Urmas Reinsalu

Urmas Reinsalu on vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuste jäädvustamise tugev propageerija. Tema toetaval kaasabil on teoks saanud mitmed suurprojektid, näiteks valminud on kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel, tema toetaval kaasabil valmis metsavendade ja nende toetajate mälestusmonument Eesti kodu kompleksis Mõnistes ning ta on aktiivne mälestusteenistustel ja meile olulistel üritustel kõneleja.

Oluline on märkida, et Urmas Reinsalu oli siis Eesti Vabariigi justiitsminister, kui tema poole pöörduti ettepanekuga töötada välja EV 100. aastapäevaks aumärk Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise võitlejatele ja mälestuste hoidjatele. Urmas Reinsalu kiitis mõtte heaks ja täna saame öelda, et Vabaduse Tammepärja aumärgi projekt on igati jätkusuutlik.

Urmas Selirand

Urmas Selirand on endine Hiiumaa Muuseumi direktor, nüüd üks Hiiumaa militaarmuuseumi eestvedajatest ja aktiivne kaitseliitlane. Ta on giid, kes tutvustab aastas sadadele inimestele Hiiumaa militaarajalugu ja pärandi ning olnud Tohvri patareide ajalootalgute eestvedajatest.

Ivika Maidre

Ivika Maidre on Teise Maailmasõja mälestuse hoidja ja edasiandja. Ta on juhtinud Vaivara Sinimägede Muuseumi rajamise projekti, olnud üks muuseumi sisu loojatest, tänane muuseumi hing ja lugude jutustaja nii eesti kui ka võõrkeeltes. Lisaks on Ivika Maidre andnud aastate jooksul oma panuse Sinimägede lahinguvälja korrastamisse ning on olnud mitmesuguste ajalootaustaga ürituste korraldaja ning infotrükiste autor.

Oleg Sesk-Harmut

Oleg Sesk-Harmut on Eesti Vabadusvõitlejate Ida-Virumaa Ühenduse üks vähestest elusolevatest sõjast osavõtjatest. Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväe abiteenistusse ning osales rindel Leningradi all, kus teenis välja raudristi. 1944. a. Kingisepa all langes ta vangi, aga tal õnnestus põgeneda. Oleg osales Narva ja Krivasoo lahingutes, sügisel viidi ta Saksamaale õppelaagrisse. Opole all murdis väeosa kotist välja, aga peagi langes ta teistkordselt vangi ning oli laagris Vorkutas. 1946.a. toodi Oleg Sillamäele ja 1949.a. aastal töölaagrisse Metskülla, kust vabanes ilma, et oleks viidud Siberisse.

Ülo Pärn

Ülo Pärn on andnud suure panuse Jõgeva maleva tegevuse jäädvustamisel ja tegelenud aktiivselt maleva ajaloo uurimisega. Ta on koostanud neli mahukat raamatut Jõgevamaa Kaitseliidust. Kuigi Ülo tervis ei ole enam kõige parem, külastab ta maleva staapi endiselt ja leiab ikka mõne teema, mida uurida ning mille kohta märkmeid teha.

Rünno Savir

Rünno Savir tegeleb alates 2017. aastast aktiivselt Põltsamaa vallast ja selle lähiümbrusest pärit Vabadussõjas langenute ja Vabaduse Risti kavaleride  haudade ülesotsimise ja nende korrastamisega. Põltsamaa vallas on korrastatud juba viis kalmistut. Hetkel on Rünno võtnud endale eesmärgiks korrastada endise Puurmani valla territooriumil asuva Kursi kalmistul asuvad Vabadussõjas langenute ja Vabaduse Risti kavaleride haud.

Vello Laprik                                  

Vello Laprik on Kaitseliidu Järva maleva Türi üksikkompanii, Türi III rühma III jao pealik. Ta on oma olemuse ja käitumisega eeskujuks nii noortele kui vanadele, tehes oma toredate naljalugude või lihtsalt tragi olemisega kaaslastele tuju heaks ja paneb noored oma selga sirgu ajama. Vello on tõsihingeline Eesti patrioot.

Uno Aan

Uno Aan on kauaaegne spordi-, haridus-,  kultuuri- ja sotsiaaltöö edendaja Järva maakonnas. Kultuurijuhi ja koduloolasena on Uno Aan aastakümnete jooksul talletanud ja tutvustanud kodukihelkonna Koeru minevikulugu. Ta on kodupaiga muuseumi algataja ning tema eestvedamisel on jäädvustatud vabadusvõitluse ning repressioonide lugu Koeru kihelkonnas.

Ivari Rahula

Ivari Rahula on aastate jooksul oma vaba aega ja tahet panustanud Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustamise toetamisele. Tema tõhusal kaasabil toimus Läänemaal suursuguselt korraldatud ja ülemaailmselt kajastatud suurpõgenemise mälestusmärgi avamine Puise rannal 19. septembril 2020. Tema eestvedamisel on aastaid korraldatud sündmusi ja laagreid Läänemaa koolinoortele riigikaitse teemadel.

Villu Jahilo

Villu Jahilo tegutseb siiani aktiivselt Ilumäe koguduse juures ning koondab aja jooksul koostatud materjale ja lindistusi. Tema eestvedamisel taastati 1988. aastal Ilumäe vabadussõja mälestussammas, ta on aastate vältel uurinud ja kirja pannud ümbruskonna metsavendade lood ja koos Jaan Kruusvalliga kirjutanud raamatu "Mets on vend", mis räägib metsavendlusest Palmse vallas ja ümbruses. 79-aastasena asutas ta oma koduõuele külamuuseumi, mille eesmärk on koguda ja säilitada Palmse mõisa külade kultuuripärandit.

Margus Kalda

Margus Kalda on Eesti Reservohvitseride Kogu liige, pikaaegne Kirde osakonna esimees. Ta on aastaid osalenud Eesti Leegioni Veteranide Virumaa klubis toetajaliikmena ning hoiab innukalt vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestust ja annab seda edasi tulevastele põlvedele. Marguse tegevus on olnud teistele eeskujuks ning tema panus vabatahtlikku riigikaitsesse, selle arengusse ja mälestuste hoidmisele on olnud tähelepanuväärne.

Aadu Jõgiaas

Aadu Jõgiaas on vabadusvõitleja, kes oli 1991. aastal Eesti Vabariigi valitsuse salajase töögrupi liige, Toompea Lossis asunud salajase sidekeskuse rajaja ja juht, Eesti Piirivalve Sideteenistuse esimene ülem ning on kaitseliitlane aprillist 1990. Ta on üks neist, kelle tegevuse tulemusena peatati 21. augustil 1991. Tallinna Teletorni vallutamisele asunud dessantsoomukite rünnak. Talle on omistatud ka Tallinna aukodaniku tiitel ning ta on Kaitseliidu Tallinna Maleva Toompea malevkonna, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu, Eesti Piirivalveohvitseride ja Eruohvitseride Kogu jt organisatsioonide liige. 

Urmas Esna

Urmas Esna on Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu, Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi ja Kaitseliidu aktiivne liige. Ta on osalenud pika aja jooksul Teise maailmasõja sõjahaudade otsimis- ja uurimisekspeditsioonidel ning sadade sõjameeste säilmete identifitseerimistel ja ümbermatmistel lahingupaikadest kalmistutele nii Eestis kui Lätis. Samuti on ta osalenud vabadusvõitlejate mälestuste ja arhiiviandmete kogumisel.

Isabella Maripuu

Isabella Maripuu on aktiivne Memento Liidu liige, kelle kaasalöömisel on teoks saanud mälestuspäevad Pärnus ja Tori Sõjameeste Mälestuskirikus. Ta on olnud Pärnu leinapargi eest seisja ja ehitustööde aktiivne järelevalvaja. Kogub ja arhiveerib repressioonidega seotud mälestusi, mille põhjal on avaldanud mitmeid artikleid. Ta kuulub Eesti Lipu Seltsi ning on Punase Risti liige.

Aare Hindremäe

Aare Hindremäe on kaitseliitlane alates 1990. aastast. Ta on aktiivselt kajastanud Kaitseliidu, vabadusvõitlejate ja metsavendluse tegevust meedias ning jäädvustanud sündmusi fotodele ja videotele. Ta on 2014. aastal välja antud raamatu “Lau küla lood” idee autor ja üks kaasautoritest, 2018. aastal ilmunud raamatu “Ingliste sõnas ja pildis” koostaja ja autor ning “Kaitseliidu Rapla malev 30” raamatu autor. Hetkel on tal käsil Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise ajaloo uurimine ja kaante vahele koondamine.

Peep Ummalas

Peep Ummelas on olnud aktiivne kaitseliitlane alates 1994. aastast. Ta on alati valmis panustama Kaitseliitu, annab meelsasti oma oskusi ja teadmisi edasi teistele kaitseliitlastele ning osaleb kohalike maakaitsepäevade korraldamisel. Ta on Eesti Eruohvitseride Kogu ja Rapla Vabadusvõitlejate Ühenduse liige.

Mart Puusepp

Mart Puusepp on kaitseliitlane alates 1990. aastast. Männiku lasketiirus on tema eestvedamisel üles pandud püsiekspositsioonid Eesti laskespordi ajaloost ning näitus eestlastele antud autasudest erinevate riikide sõjavägedes Teise maailmasõja ajal. Koos Vabariigi Presidendi kantseleiga korraldab ta maakondades näituseid kaasaegsetest riiklikest, ametkondlikest ja ühiskondlike organisatsioonide aumärkidest. Ta on Admiral Johan Pitka Relvavendade Seltsi Põhja-Eesti juhatuse esimees, Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse juhatuse asendusliige ja Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse liige.

Asta Salumaa

Asta Salumaa küüditati lapsena 1941. aastal Kirovi oblastisse. Andeka lapsena mängis ta Siberis näitemängudes ja hoidis inimeste meeleolu üleval lauludega. Ka praegu esineb ta represseeritute kokkutulekutel Siberis sündinud lauludega. Ta on kirjutanud Siberi mälestustest raamatu: „Midagi igavest pole olemas“, mis on üks hingeminevamaid teoseid sellest raskest perioodist.

Eha Kaljuvee

Eha Kaljuvee kogub küüditamisaja mälestusi ning organiseerib represseeritute tegevusi. Samuti nõustab ja abistab ta teisi represseerituid.

Ivar Sibul

Ivar Sibul on vabatahtlikuna pikema aja vältel propageerinud ja arendanud riigikaitselisi eesmärke ja vabadusvõitluse mälestuste hoidmist Tartus ja Lõuna-Eestis. Ta on pühendunud ja aktiivne kaitseliitlane alates 1993. aastast. Ta kuulub Kaitseliidu Vanematekogusse ja Keskkogusse. Ta on olnud Tartu maleva juhatuse liige ja pealiku abi ning Tartu Akadeemilise malevkonna juhatuse liige, Eesti Reservohvitseride Kogu Lõuna osakonna ja Tartu piirkonna esimees. Ta on koostanud ja toimetanud Kaitseliidu ajaloo mälestustega seotud raamatuid. Loonud, edendanud ja hoidnud välissuhteid Soome reservohvitseridega.

Andu Uus

Andu Uus on alates 1988. aastast panustanud Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisse. Ta on osalenud vabadusvõitluses ja relvastatud ning relvastamata vastupanuliikumises. Ta on üks Kaitseliidu taasloojatest ning kuulus Äksis asuva Vabadussõja mälestussamba taastajate hulka. Andu Uus lõi ja veab tänaseni eest Tabivere muuseumi, kus toimuvad regulaarselt Eesti vabadusvõitlust ja ajalugu, aga ka moodsaid julgeolekuteemasid tutvustavad üritused nii koolinoortele kui täiskasvanutele. Ta on püstitanud Tabiverre mälestussamba Kaitseliidu ülemale kindralmajor Johannes Rasmaale ja soomusrongide divisjoni ülemale kolonel Karl Partsile. Teda on tunnustatud mitmete Kaitseliidu teenetemärkidega.

Hilja Karjus

Hilja Karjus on represseeritu ning üks esimesi Siberisse saadetud inimeste kokkutulekute organiseerijaid 1974. aastal. Ta kogub ka küüditatute mälestusi.

Harry ja Maia Rebane

Harry ja Maia Rebane on abielupaar, kes on koos tegelenud metsavendluse mälestuse põlistamisega Viljandimaal. Nende eestvedamisel paigaldati 1997. aastal Viljandi Pärnu maantee kalmistule hukatud metsavendade matmispaika mälestuskivi. Nad on mälestuskivi aastakümneid regulaarselt hooldanud. 

Lenno Lüüs

Lenno Lüüs kujundas ja arendas Rõuge vallas Mõnistes metsavenna teemaraja, millega tähistati Rõuge-Viitina piirkonna metsavendade elu ja tegevust ning tutvustatakse laiemalt metsavendluse tahku meie ajaloos. Rajale on paigutatud viis nimelist istepinki, mis on pühendatud hukkunud metsavendadele.

Ülo Isberg

Ülo Isberg on esimene väliseestlane, kes lõpetas vabatahtlike reservohvitseride kursuse Lahingukoolis ja sai Eesti kaitseväe lipniku auastme. Ta on olnud aktiivne kaitseväelane ja kaitseliitlane. Alates 2001. aastast on ta Eesti reservohvitseride kogu liige ning väliseesti osakonna algataja. Alates 2002. aastast kuni tänaseni on ta Kanada Eesti Ohvitseridekogu esimees. Ta on aidanud organiseerida kolonelleitnant Ülo Tamre fondi, millest kaitsevägi ja Kaitseliit said kumbki 30 000 eurot, et igal aastal premeerida parimat Kõrgema sõjakooli lõpetajat, parimat Lahingukooli lõpetajat, aasta kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat. Ta kuulub ka Toronto Eesti Seltsi ja Sõjaveteranite Liitu Kanadas. Samuti on ta Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige.

Indrek Grabbi

Indrek Grabbi on väliseestlane, kes töötab alates enda saabumisest USA-st 2016. aastal heategevuslikus korras Tondi Sõjakooli Ajalooklubis. Ta osales aastatel 2017-2019 aktiivselt Tondi Sõjakooli Memoriaali püstitamisel. Praegu osaleb ta projektis, millega taotletakse Vene Föderatsioonilt Vabadussõjas osalenud ja NKVD-s hukatud 659 Eesti ohvitseri rehabiliteerimist.

Laur Sits 

Laur Sits on represseeritu, kes tegeleb süstemaatiliselt küüditamisaja mälestuste kogumise ja talletamisega. Ta on Murtud Rukkilille ühingu aktiivne liige, represseeritute ühisürituste korraldustoimkonna liige ja ühingu toetaja.

Heino Tina 

Heino Tina on represseeritute tegevuste üks eestvedajatest ja koordinaatoritest, küüditamisaja mälestuste ning esemete koguja ja talletaja. Ta on Murtud Rukkilille ühingu tegus ja aktiivne liige, samuti ürituste korraldustoimkonna liige.

Aleksander Kalamats 

Aleksander Kalamats osales Eesti kaitselahingutes Narva rindel, lahingute lõpus sai haavata. Ta oli Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse asutajaliige ning osales aktiivselt kõikidel Lasnamäe piirkonna koosolekutel ja üritustel.

Kahjuks ei ole Aleksander Kalamatsi enam meiega. Tema aumärk anti üle lähedastele.

Erich Lillioja 

Erich Lillioja osales Eesti kaitselahingutes Narva rindel. Lahingute lõppedes varjas ennast metsavennana Eestimaa metsades, hiljem oli sundkorras tööpataljonis Tallinnas. Ta osaleb aktiivselt ühenduse korraldatud üritustel ja tutvustab oma lahingukogemusi ühingu noorematele liikmetele. 

August Tuisk  

August Tuisk osales Eesti kaitselahingutes. Ta arreteeriti ning viibis Dubrovka vangilaagris Leningradi oblastis, kust saadeti Tallinna. Ta on Eesti Lennuväepoiste Klubi asutajaliige ja klubi viimane juhatuse esimees. August on Eesti Vabadusvõitlejate Lasnamäe piirkonna Tallinna Ühenduse liige, mille tegemistest võtab aktiivselt osa ja esineb sageli ajalooteemaliste loengutega.

Endel Sild 

Endel Sild teenis Saksa sõjaväes ja Eesti diviisis velskrina. Endel kuulub Tartu Vabadusvõitlejate Ühendusse, on ühenduse algaastail aidanud palju kaasa organisatsiooni arengule. Viimastel aastatel on jäänud koduseks, kuid tunneb endiselt ühenduse tegevuse vastu huvi. 

Ülo Subbi  

Ülo Subbi teenis Saksa sõjaväes Eesti lennuväe täiendusüksuses Pärnus ja Liilavis. Ülo oli ka Taanis väljaõppel, samuti kuulus ta õhutõrje divisjoni Dortmundis ja 20. Eesti diviisi tagavarapataljoni. Ta on olnud kinnipidamisel Kemerovo oblasti vangilaagris. 

Joosep Toim 

Joosep Toim osales Narva rindel kahurväes reamehena. Enne sõda oli ta ka skaut. Joosep kuulub Tartu Vabadusvõitlejate Ühendusse. Ta on pikki aastaid olnud ühenduse aktiivne liige, aidates kaasa ka juhatuse tööle. Ühenduse algaastail osales Joosep sporditegevuses organiseeriva ja innustava liikmena. 

Robert-Rudolf Volk 

Robert-Rudolf Volk teenis Saksa sõjaväes käsundus-all-ohvitserina ning oli seetõttu kinnipidamisel Tallinnas filtratsioonilaagris. Enne sõda oli ta Kaitseliidu Paide malevas ja Järvamaa scoutspataljonis. Ta on Tartu Vabadusvõitlejate Ühenduse vanim liige. Tal on alles hoitud Kaitseliidu pilet aastast 1939. 

Linda Pikkani (Oeselg)  

Linda Pikkani on Eesti Natsismiohvrite Ühingu Saaremaa osakonna looja ja juhatuse esimees ja ka käesoleval ajal, oma kõrgele eale vaatamata, juhatuse liige. Tema algatusel on koostatud mitmeid nimekirju nii alles olevate küüditatute kui ka nimekiri Saksamaalt rahalise abi taotlemisel; on paigaldatud mälestuskivid Mõntu sadamasse ja Sõrve sääre tippu.

Enn Peterson 

Enn Peterson küüditati 1949. aastal koos vanematega Novosibirski oblastisse. Ta on teeninud Eesti piirivalves vanemleitnandina ning Mere- ja Lennupääste Koordinatsioonikeskuse vanemspetsialisti ametikohal. Enn on Eesti Eruohvitseride Kogu liige, Eesti Piirivalveohvitseride Kogu liige, Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse Lasnamäe piirkonna vanem alates 2010 ja paljude teiste ühingute eestvedaja. 

Arvo Põlluste 

Arvo Põlluste on Pärnu Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu liige. Ta on pikaajaliselt tegelenud Eesti Vabadussõja mälestusmärkide ja iseseisvuse eest võidelnute kalmistute ning haudade taastamise, ehitamise ja korrastamisega (näiteks: President K. Pätsi ausammas Tahkurannas ning Pärnu Vabadussõjas langenute mälestusmärk ja kalmistu).

Erik Täht 

Erik Täht, olles Eesti Vabariigi Kagu majanduspiiri kaitsel, ründasid teda 1991. aasta juunikuus Nõukogude Liidu Miilitsa Eriüksuse (OMON) võitlejad. Ta osutas neile verbaalset vastupanu, nõudis korralduste täitmist, kuid sai rünnaku tõttu üliraskeid vigastusi. 

Kaie Mägi

Kaie on Põlvamaa represseeritute piirkondlik juht, tegevuste koordinaator ja mälestuste koguja. Tema eestvedamisel toimuvad Põlvamaal represseeritute kokkusaamised, mälestuspäevade ja tähtpäevade tähistamised. Kaie osaleb Põlvamaa esindusega represseeritute üritustel üle Eesti.

Tõnis Tõnisson 

Tõnis on Kaitseliidu taasasutaja Järvakandis. Ta on Kaitseliidu, vabadusvõitluse ja metsavendluse uurija ja talletaja, kes on aktiivselt kajastanud Kaitseliidu ja vabadusvõitlejate ajalugu ja sündmusi meedias. Hetkel on Tõnis ajalehe „Raplamaa Sõnumid“ peatoimetaja.

Prohhor Loomik 

Prohhor Loomik on Kaitseliidu Rapla maleva liige ja Märjamaa kompanii rühmapealik. Lisaks toimuvad tema eestvedamisel Märjamaa alevis Vabadussõjas langenute ausamba juures üritused, pärgade asetamised ja muud tegevused. Tema eestvedamisel valmis Märjamaa kompanii lipp, mis õnnistati sisse samas kohas. Prohhor tegeleb Märjamaa lähiümbruses metsavendluse uurimisega ning on aidanud mälestusüritusi korraldada. Ta on panustanud oma vaba aega Märjamaa valla korraldatud üritustel avaliku korra tagamisel.

Helju Kaar 

Helju on represseeritute tegevuste üks eestvedajatest ja koordinaatoritest, küüditamisaja mälestuste ning esemete koguja ja talletaja. Tema eestvedamisel toimuvad Valgamaa represseeritute kokkusaamised, mälestuspäevade ja tähtpäevade tähistamised. Helju osaleb Valgamaa esindusega represseeritute üritustel üle Eesti.

Taimo Kask 

Taimo Kask töötas pensionile siirdumiseni Tallinna reisisadama piiripunktis ja viimase perioodi punkti juhataja asetäitjana. On aktiivselt kaasa löönud Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduses, Eesti Akadeemilises Sõjaajaloo Seltsis, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidus, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Raplamaa ühenduses ja mujal. Kaheteistkümnendat aastat on ta Valga linna tippürituse Rahvusvahelise Valga Militaarajaloo Festivali töögrupi liige ja aktiivne Valga sõjamuuseumi vabatahtlik abiline. Ta on aidanud muuseumil koguda ja tutvustada piirkonna sõjaajalugu ning metsavendluse ajalugu.

Romet Pazuhanitš 

Romet Pazuhanitš kogub repressiooniaegseid mälestusi ning tutvustab neid nooremale põlvkonnale noorkotkaste tegevuse ja talurahvamuuseumi tegevuse abil. Ta on okupatsiooniaja mälestuste koguja, kokkutulekute korraldaja ja Eesti Kodu memoriaali arendaja.

Kaarel Aluoja 

Kaarel Aluoja on aastakümnete jooksul koolijuhi, ajakirjaniku ja koduloo talletajana kogunud ning tutvustanud tulevastele põlvedele Järvamaa ja järvalaste vabadusvõitluse ning repressioonide lugu. Tema poolt on talletatud ning aastatel 2002-2019 ajalehes Järva Teataja ilmunud enam kui poolesaja Kesk-Eestiga seotud perekondade traagilised lood võõrvõimu okupatsioonide haardes. 2019. aastal, mil möödus 70 aastat märtsiküüditamisest, ilmusid 34 Kaarli ülestähendatud küüdilugu kogumikus „Ära“. Tema toimetamisel on aastatel 1996-2020 talletatud seitsmesse köitesse Türi kihelkonna minevikulugu käsitlevad artiklid. 

Helmuth Pastarus 

Helmuth Pastarus oli II maailmasõja ajal 11. öölahingulennugruppi langevarjude pakkija ja relvade hooldaja. 1944. a sügisest oli ta Saksamaal Pillau-Siinemünde-Frankfurt Oderil ning sõja lõpuni Taanis. Sõja lõpul viidi diviis Saksamaale Dortmundi linna, kus toimus veel õhutõrje väljaõpe. Hiljem langesid võitlejad NKVD kätte ja saadeti Venemaale Magadani. Helmuth oli seal jälgimise all ja töötas ekskavaatorijuhina. Veresüüd temal ei leitud ja 1946. a detsembris lubas Moskva kontroll Helmuth Pastaruse Eestisse, elukohaks määrati Viljandi.

Helmuth on jätkuvalt aktiivne Sõjaaegsete Eesti lennuväelaste ühenduse ja Eesti Leegioni Veteranide Virumaa klubi liige. 

Jüri Tiinas 

Jüri Tiinas oli Piirikaitserügemendi rannapatrullis Aseri piirkonnas 1943. aasta veebruarist septembrini. Edasi teenis 20. diviisi 4. rügemendis. 1943. aasta septembri lõpust osales Eesti Leegioni õppelaagis Poolas. 1944. a jaanuarist võitles Eesti kaitselahingutes Narva piirkonnas, mais sai haavata ja viidi Rakvere Omakaitsehaiglasse, juunis opereeriti ja peagi paranes haavadest. 

Septembris pakuti võimalust kas minna Saksamaale või jääda kodumaale, valis isamaa. 1945. a tuli NKVD teda arreteerima, Jüri polnud kodus, aga isa arreteeriti. Jüri jätkas teenistust metsavennana. 1946. a augustis lõpetas ta metsavenna elu üldamnestia alusel. 

On Eesti Leegioni Veteranide Virumaa klubi kauaaegne liige ja praegune juhatuse esimees.

Hans Savisik

Hans Savisik on sõjaliste teenetega vabadusvõitleja ja Eesti Sõjameeste Sakala ühingu kauaaegne aktiivne liige. Hans Savisik on Ühingu kõige vanem liige ja viimane Idapataljonide võitleja meie hulgas. Ta alustas vabadusvõitlust 1941. aasta suvel metsavennana, osales Omakaitse loomisel, augusti lõpus astus Viljandis formeeritud 182. Julgestusgrupi 6. kompaniisse. Ta osales Sinimägede lahingus ja Krivasoos.

Harry Erm 

Harry Erm on sõjaliste teenetega vabadusvõitleja ja Eesti Sõjameeste Sakala ühingu kauaaegne aktiivne liige. Harry Erm alustas sõjateed 1944. aastal Põltsamaal, võttis osa Sinimägede lahingust. Ta on ka Memento liige, juhtis Viljandimaa represseeritute ühingu tegevust 18 aastat. Ta on kirjutanud kaks koduloolist raamatut ja kohalikus lehes mitmeid artikleid.

Reemet Sits 

Reemet Sits on Läänemaa Memento liige. Ta on osalenud mälestusürituste korraldamisel Läänemaal, aga ka üleriigiliste ürituste, nagu Pilistvere ja Sinimägede kokkutulekute korraldamisel. Ta on tegus Kaitseliidu liige aastast 1992. Töötades Läänemaa Haigla kiirabis, annetati tema algatusel kiirabiauto Kaitseliidu Lääne malevale, mille roolis ta vabatahtlikuna võtab osa rahvarohkete ürituste turvamisel, kindlustades sellega eakatele liikmetele turvatunde.

Valdo Raidma 

Valdo on Kaitseliidu Jõgeva maleva looja, kauaaegne Vaimastvere kompanii pealik, pühendunud Kaitseliidu töös osaleja ja abipolitseinik; eestluse ja Eesti vabariigi aadete hoidja; samuti EVL liidu Jõgeva ühenduse aktiivne liige.

Ken Poola 

Ken Poola on Kaitseliidu liige aastast 2014. Ken korraldab Kaitseliidus koostööd Soomega. Ta lööb kaasa Kaitseliidu spordiüritustel, esindades KL Lääne malevat. On osalenud korduvalt puuetega inimeste suvelaagri läbiviimisel, õpetades üleelamist ja laagri püstitamist. Ken võtab võimalikult palju osa maleva ja malevkonna tegemistest, osaleb isamaaliste sündmuste tähistamisel Hiiumaal, on aktiivne kogukonna liige ja eeskujulik kaitseliitlane. 

Eldor Pärn 

Eldor Pärn värvati 1944. aastal Saksa sõjaväe lennuväe abiteenistusse. Teel Saksamaale põgenes mõne kamraadiga rongist ja naasis kodukohta. Ta on Eesti Vabadusvõitlejate Ida-Virumaa Ühenduse asutajaliige ja aktiivne osaleja. 

Jüri Trei 

Jüri Trei on Eesti iseseisvuse taastamisel ja kõigil järgnevatel aastatel täitnud olulist osa meie riigi ja rahva isamaalisel kasvatamisel. Tema juhiste ja tema korraldamisel on toimunud vaba Eesti esimesed paraadid, vastuvõtud ja teised pidulikud sündmused. Jagab lahkesti oma teadmisi ja oskusi tseremooniate korraldamise osas, on nõudlik ja kohusetundlik isamaalane. Olles Eesti Lipu Seltsi esimees, hoiab ta alati kõrges Eesti lipu traditsiooni. On aktiivne Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse liige, Jaan Poska Mälestusfond SA juhatuse liige, Peterburi Jaani kiriku fondi juhatuse liige ja mitmete teiste isamaaliste organisatsioonide liige. 

Taivo Möller on Põlvamaa vabadusvõitlejate ühenduse juhatuse esimees ja Eesti vabadusvõitlejate liidu juhatuse liige. Ta on kaitseliidu Põlva maleva asutajaliige ja Kuperjanovi pataljoni taastaja ning olnud Põlvamaa piirivalvejuht.

Robert Nagel. Aktiivse kaitseliitlase ning eestluse hoidja Robert Nageli algatusel ja eestvõtmisel püstitati möödunud aasta 23. juunil Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. aastapäeva auks Iisakusse ainulaadne Alutaguse vabadusvõitlejate mälestusmärk, millega meenutatakse Alutaguse valla maadel sõjas langenud kaasmaalasi.

Jüri Uppin. Kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjoni toimekas liige ja Eesti eruohvitseride kogu toetajaliige Jüri Uppin osaleb aktiivselt noorsoo isamaalises kasvatuses. Muu hulgas on ta rajanud muistse vabadusvõitluse mälestuse jäädvustamiseks Jüriöö pargi.

Marek Nummu. Kaitseliidu Harju maleva liige, Eesti vabadusvõitlejate Tallinna ühenduse juhatuse aseesimees ja Eesti eruohvitseride kogu aktiivne liige Marek Nummu osales 1991. aastal Toompea kaitsmisel, hiljem on ta käinud missioonil Iraagis ja Bosnias. Marek Nummu korraldab ka sõjaaegsete Eesti lennuväelaste ühenduse tegevusi ja osaleb aktiivselt Eesti vabadusvõitlejate rahula heakorratöödel.

Malle Annus on aktiivne okupatsiooniaja mälestuste koguja ning 100 tamme pargi rajamise aktivist.

Mare Tammerand kogub küüditamismälestusi ja küüditamisteemalisi esemeid ning tutvustab neid kodumuuseumis.

Peeter Klausen. Teenekas piirikaitsja ning endine Põhja-Tallinna Kodukaitse divisjoni ülem Peeter Klausen osaleb aktiivselt piirivalve ohvitseride kogu töös.

Lembit Muuga. Tartu vabadusvõitlejate ühenduse aktiivne liige Lembit Muuga teenis 1944. aastal piirikaitserügemendis ja osales hiljem liikumises Sini-Must-Valge. Vastupanuliikumisse ja Saksa sõjaväkke kuulumise eest saadeti ta 10 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele.

Georg Vissak oli kuni 1940. aastani noorkotkas, aastatel 1942-1943 teenis mereväes ja 1944. aastal piirikaitserügemendis ning osales lahingutes Tartu all. Georg Vissak on olnud aastaid Tartu vabadusvõitlejate ühenduse aktiivne liige.

Hillar Tassa. Tartu vabadusvõitlejate ühenduse aktiivne liige Hillar Tassa oli allohvitserina tegevteenistuses aastail 1941-1944 ja oli hiljem Relvastatud Võitluse Liidu liige. Vastupanuliikumises osalemise eest saadeti kümneks aastaks Vorkuta sunnitöölaagrisse.

Raimond Lunev. Eesti reservohvitseride kogu liige ja Lääne osakonna esimees, Eesti endiste metsavendade liidu liige, Admiral Johan Pitka relvavendade ühenduse liige ja Eesti vabadusvõitlejate liidu Läänemaa ühenduse liige kapten Lunev on kaitseliidu taasasutaja. Raimond Lunev hoiab innukalt vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestust ning annab seda edasi tulevastele põlvedele.

Aksel Heidemann. Kaitseliidu taastaja Läänemaal, Risti malevkonna liige kapten Aksel Heidemann pühendab märkimisväärselt aega ja tarmu vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustamisele. Härra Heidemann on küüditamispäevade korraldustoimkonna liige ning mälestuspäevade ja muude ürituste korraldaja.

Aavo Väli. Kaitseliidu Rapla maleva Märjamaa üksikkompanii pealik, Eesti eruohvitseride kogu ja vabadusvõitlejate liidu Rapla ühenduse liige Aavo Väli on metsavendluse uurija ning osaleb aktiivselt Eesti ohvitseride ja vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamisel ning noorte isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamisel.

Valjo Tooming. Kaitseliidu Rapla maleva pealik Valjo Tooming tegutseb ka Tallinna Reaalkooli riigikaitse õpetajana. Ta osaleb aktiivselt Eesti ohvitseride ja vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamisel ning noorte isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamisel.

Mart Reino. Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna pealik, kaitseliidu keskkogu ja vanematekogu liige Mart Reino osales aktiivselt Eesti Vabariigi taastamisel. Eesti reservohvitseride kogu juristide sektsiooni kaudu aitas koostada riigikaitse valdkonna õigusakte, hiljem on töötanud vandeadvokaadi ja kohtunikuna. Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühingu juhatuse liikmena korraldab isamaalisi ja riigikaitselisi üritusi.

Helve-Esta Sillamaa. Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühingu juhatuse liige proua Sillamaa tegutseb aktiivselt kõigi Hiiumaal toimuvate isamaaliste ürituste korraldamisel.

Hanno Tamm. Tegevust vabadusvõitlejana alustas Hanno Tamm okupatsiooniajal, kui tähistas Porkuni lahingus langenute hauad vaskristidega, nüüd aga hoolitseb mälestuspaiga korrashoiu eest. Samuti hoolitseb ta Vistla memoriaali eest.

Jaak Haud. Sõjateaduste ja kasvatusteaduste magister, Tallinna aukodanik Jaak Haud on andnud välja hulga sõjandus- ja julgeolekuteemalisi raamatuid. Tema eestvedamisel püstitati memoriaal neile Tondi sõjakooli lõpetajatele ja õppejõududele, kes hukkusid okupatsioonides.

Elmo Nelk. Võrumaa sõjameeste ühenduse juhatuse liige Elmo Nelk on kaitseliidu Võrumaa maleva taastaja ning aktiivne liige, kes veab eest ja korraldab üritusi ning represeeritute mälestuspäevi.

Linda Kõiv. Võrumaa sõjameeste ühenduse kauaaegne liige proua Kõiv peab juhatuse liikmena korras ühenduse paberi- ja rahaasjad.

Jaen Teär. Kaitseliidu Saaremaa maleva taastaja, Saaremaa vabadusvõitlejate ühenduse juhatuse esimees kapten Teär on Saaremaa metsavendluse uurija ning aktiivne vastupanuliikumise mälestuse hoidja.

Heino Salumaa. Saaremaa vabadusvõitlejate ühenduse aktiivne liige Heino Salumaa võitles 1951. aastani metsavennana okupatsioonirežiimi vastu ning saadeti seetõttu aastateks vangilaagrisse.

Vaike Kupper. Endiste poliitvangide Loode-Eesti ühingu pikaaegne liige ja endiste õpilasvabadusvõitlejate ühingu liige Vaike Kupper osales vastupanuliikumises juba lapsena, kui abistas metsavendi. Selle eest saadeti alaealine Vaike kümneks aastaks range režiimiga vanglasse ja eluaegsele asumisele.

Rein Viira. Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse aktiivne liige Rein Viira on olnud eestluse edendaja Rootsis. Ta tegutseb Eesti sõjameeste mälestuskiriku juures ning arendab Eesti ja Rootsi ohvitseride koostööd.

Leho Lõhmus. Sõjaajaloo uurija ning arvukate ajalooraamatute autor Leho Lõhmus on olnud Nõmme malevkonna kaitseliitlastele hindamatu abiline, aidates korrastada Vabadussõjas langenute haudu ning korraldades mälestusüritusi ja sõjaajalugu tutvustavaid koosviibimisi.

Rein Puudersell. Kaitseliidu taasasutaja ning kaitseliidu Valgamaa maleva auliige härra Puudersell on aktiivne kogukonnajuht ja kohaliku muinsuskaitse eestvedaja. Ta on aidanud taastada Lüllemäe vabadussammast ja korraldanud selle hooldamist. Ta on uurinud ja hoidnud Eesti Vabariigi algusaja ning Vabadussõja mälestust.

Rannar Kerge. Jõgeva vabadusvõitlejate ühenduse juhatuse esimees, endine kaitseliidu  Jõgeva maleva pealik Rannar Kerge on kaitseliidu taasasutaja ning Jõgeva Vabadussõja mälestussamba taastaja.

Ants August Nurk. Jõgeva vabadusvõitlejate ühenduse juhatuse liige härra Nurk on kaitseliidu Jõgeva maleva taastaja ning selle esimene pealik. Tema kaasabil toimuvad Jõgevamaal isamaalised sündmused ja represseeritute mälestuspäevad.

Einar Juuse. Kaitseliidu kauane liige ja endine Jõhvi malevkonna pealik ning Eesti vabadusvõitlejate Ida-Virumaa ühenduse juhatuse liige Einar Juuse korraldab Ida-Virumaal isamaalisi sündmusi ja represseeritute mälestuspäevi. Samuti osaleb ta noorsoo isamaalises kasvatamises ning kogub vanade sõjameeste ja metsavendade mälestusi.

Hans Pappel. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide ühingu juhatuse liige Hans Pappel osales 1944. aastal Eesti kaitselahingutes. Selle eest oli ta pärast sõda Venemaal sõjavangis ja tööpataljonis.

Alfons Jakobson. Kaitseliidu taaslooja Järvamaal Alfons Jakobson korraldab represseeritute mälestuse jäädvustamist ja osaleb aktiivselt noorte isamaalises kasvatuses.

Ants Kalam. Kaitseliidu taastaja, Sakala maleva auliige, Karksi malevkonna esimene pealik Ants Kalam on olnud aastakümneid aktiivne isamaalane mitmel rindel ja uurinud metsavendlust.

Arvo Pede. Kohaliku elu eestvedaja ning isamaaliste sündmuste korraldaja, kaitseliidu liige Arvo Pede pühendab märkimisväärselt aega ja tarmu represseeritute, vabadusvõitlejate ja vastupanuliikumises osalenute mälestuse hoidmisele ja edasiandmisele.

Eino Elmend. Eesti õigusvastaselt represseeritute liidu „Memento“ Valgamaa ühenduse asutajaliige ja juhatuse liige Eino Elmend on andnud suure panuse Eesti represseeritute ja vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustamisele. Ta on leinapäevade korraldustoimkonna liige ning isamaaliste tähtpäevade ja mälestuspäevade korraldaja.

Henn Sokk. Järvamaa muuseumi sõprade seltsi juhatuse liige Henn Sokk on lähiajaloo jäädvustaja, kes on avaldanud mitu raamatut Järvamaast ja lähiajaloost ning Järvamaa kaitsepataljonist Vabadussõjas. Samuti korraldab ta isamaalisi üritusi ning mälestuspäevi.

Tiina Tojak. Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektori Tiina Tojaki eestvedamisel on tähistatud ja korrastatud ohtrasti matmispaiku ja taastatud mälestusmärke. Samuti on ta uurinud ja tutvustanud Eesti sõjaajalugu.

Mairold Agu – Eesti vabaduse eest võitlemise ning Eesti ohvitseride ja vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamise eest

Heiki Ahonen – vastupanuvõitleja, lähiajaloo hoidmise eest

Arnold Aljaste – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Ants Aluoja – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Martin Andreller – metsavendade ajaloo kogumise ja tutvustamise eest

Mehis Born – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Peeter Bötker – vastupanuvõitleja, lähiajaloo hoidmise eest

Anne Eenpalu – isamaalise kasvatuse ja aktiivse mälestusürituste korraldamise eest

Herbert Gailan – natsismiohvrite mälestuste kogumise ja jäädvustamise eest

Gunnar Grünthal – vastupanuvõitleja. Lähiajaloo hoidmise eest

Hans Hatto – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Sulev Hatto – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Erik Heinmaa – poliitvang aastatel 1949-1955

Juhan Hepner – vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Martin Herem – metsavendluse uurimise ja talletamise eest

Innokenti Hiet – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Toomas Hiio – vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamise eest

Heino Hints – metsavendluse mälestuse talletamise eest

Jannu Holsting – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Aare Hõrn – metsavendade hukkumis- ja matmispaikade otsimise ja mälestuste jäädvustamise eest

Toomas Ild – vastupanuvõitleja, lähiajaloo hoidmise eest

Heidi Ivask – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Jaanus Jahilo – soomepoiss, Soome vabaduse ja Eesti au eest võitlemise eest

Ago Juurik – vabadusvõitluse mälestuse hoidmise eest

Ene Juurik – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Anu Jõgeva – metsavendade hukkumis- ja matmispaikade otsimise ja mälestuste jäädvustamise eest

Herbert Kaasikmäe – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Vaino Kallas – Eesti vabaduse eest võitlemise ja mälestuste edasiandmise eest

Erik Karl – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Andrus Karula – panuse eest riigi turvalisuse ülesehitamisel ja hoidmisel ning isamaaliste aadete edendamisel

Leonhard Kasak – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Enno Kase – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Lembit Kaselaan – soomepoiss, Soome vabaduse ja Eesti au eest võitlemise eest

Manivald Kasepõld – Eesti ohvitseride mälestuse jäädvustamise ning noorsoo isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamise eest

Jüri Kask – Eesti sõjameeste mälestuste jäädvustamise eest

Arnold Kirss – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Mauri Kiudsoo – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Meelis Kivi – isamaalise kasvatuse ja lähiajaloo tutvustamise eest

Ülo Korjus – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Virve Kroll – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Arnold Kull – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Eduard Kuuskor – Raua tänava lahingu veteran, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Raul Kuutma – soomepoiss, Soome vabaduse ja Eesti au eest võitlemise eest

Raimo Ladva – represseeritute mälestuste kogumise ja tutvustamise eest

Gunnar Laev – Eesti vabaduse eest võitlemise ja vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamise eest

Evald Laidvere – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Ruuben Lambur – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Riina Leevald – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Evald Leppmets – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Viktor Linnamägi – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Endel Luik – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Laine-Amalie Lulla – vabadusvõitluse mälestuse hoidmise eest

Heiki Magnus – vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustamise, mälestusürituste ja tähtpäevade korraldamise eest

Mati Mandel – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Tiina Margus – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Meelis Maripuu – lähiajaloo jäädvustamise eest

Eduard Meemann – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Gunnar Metsmaa – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Georg Mõttus ­– Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Meelis Mõttus – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Boris Mäemets – Eesti vabaduse eest võitlemise vabadusvõitlejate mälestuse hoidmise eest

Elvi Mägi – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Harald Mäepalu – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Kaljo Mätik – vastupanuvõitleja, lähiajaloo talletamise eest

Tiia Niinemaa – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Viktor Niitsoo – vastupanuvõitleja, lähiajaloo talletamise eest

Mart Niklus – vastupanuvõitleja, lähiajaloo talletamise eest

Lembit Noor – lähiajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Ülo Noorkõiv – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Tiit Noormets – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Tiia Nurmis – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Aksel Ojaste – Eesti vabaduse eest võitlemise ning metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Ülo Ojatalu – vastupanuvõitluse jäädvustamise eest

Toivo Paabo – vastupanuvõitleja, lähiajaloo hoidmise eest

Ageeda-Andrea Paavel – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Lagle Parek – vastupanuvõitleja, lähiajaloo talletamise eest

Ilona Petrova – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Hindrek Piiber – Eesti ohvitseride mälestuse jäädvustamise ning noorsoo isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamise eest

Ervin Piirsalu – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Saima Pildre – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Kirsti Portnov – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Lembit Prits – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Rein Purje – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Tiit Põder – Eesti ohvitseride mälestuse jäädvustamise ning noorsoo isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamise eest

Eve Pärnaste – vastupanuvõitleja, lähiajaloo talletamise eest

Meelis Pääbo – vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustamise eest

Vello Raie – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Valdeko Raig – soomepoiss, Soome vabaduse ja Eesti au eest võitlemise eest

Ernst Raiste – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Arvo Raudsepp – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Valdek Rautso – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Valdur Raudvassar – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Endel Reiljan – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Leho Rennit – metsavendade mälestuste jäädvustamise toetamise eest

Artur Roopalu – soomepoiss, Soome vabaduse ja Eesti au eest võitlemise eest

Elmar Roose – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Evald Rätsep – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Manivald Sahkai – soomepoiss, Soome vabaduse ja Eesti au eest võitlemise eest

Henno Sepp – Eesti vabaduse eest võitlemise ja noorte isamaalise kasvatuse eest

Ants Silm – Eesti ohvitseride mälestuse jäädvustamise ja noorte isamaalise kasvatuse eest

Andres Siplane – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Sven Soomets – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Rein Steinfeldt – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Uno Säästla – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Velli-Elite Tamm – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Oliver Tamsalu – soomepoiss, Soome vabaduse ja Eesti au eest võitlemise eest

Enn Tarto – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Tiiu Teesalu – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Vilma Tikerpuu – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Marju Toom – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Heldur Toomet – Eesti ohvitseride mälestuse jäädvustamise eest

Armand Trei – Eesti vabaduse eest võitlemise ja vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamise eest

Harri Tromp – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Harald Trumm – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Enn Tupp – Eesti ohvitseride mälestuse jäädvustamise ning noorsoo isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamise eest

Erich Tõnismaa – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Toomas Tõnisson – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Enno Uibo – represseeritute huvide kaitsmise, mälestusmärkide rajamise ja mälestuste jäädvustamise eest

Arnold Unt – metsavendade hukkumis- ja matmispaikade otsimise ja mälestuste jäädvustamise eest

Endel Uudevald – represseeritute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Sulev Vaasna – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Feliks Vaher – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Ott Valgma – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Peep Varju – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Arved Visse – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Rein Väli – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Siim Õismaa – vabadusvõitluse ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Leo Õispuu – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise, hoidmise ja tutvustamise eest

Viimati uuendatud 26.10.2021