Noorte korduvkuritegevuse ennetamine

Justiitsministeerium viib perioodil 01.02.2023–31.12.2029 ellu Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond+ projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“.

Projekti lühikirjeldus

Projekti eesmärk on soodustada ja edendada 14-29-aastaste õigusrikkumistaustaga noorte osalemist ühiskonnaelus, toetada nende iseseisvat toimetulekut, nende jõudmist õppetegevusse ja tööturule ning seal püsimist, et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist. Toetavate tegevuste toel peab suurenema õigusrikkumistaustaga noorte osalemine tööturul ja vähenema nende korduvkuritegevus ehk retsidiivsus.

Tegevusi viiakse ellu neljas suuremas valdkonnas:

1) iseseisvumist ja õiguskuulekuse toetamine kogukonnas; 
2) tugi tööturule sisenemisel;
3) tugi ühiskonda sulandumisel vanglateenistuses;
4) kriminaaljustiitssüsteemi arendamine.

Täiendavalt tehakse uuringuid ja analüüse selgitamaks välja noore jaoks kõige sobivamad ja tõhusamad toetamise viisid ning nende mõju. Selleks tellitakse 2026. aastal põhjalikum mõju-uuring, mis annab ülevaate tegevuste tulemuslikkusest.

Iseseisvumise ja õiguskuulekuse toetamiseks võimaldatakse noorele tööd tugiisikuga ning võimalust suunduda ajutisele majutusteenusele

Kuivõrd tugiisiku. ja majutusteenuse peamine sihtrühm on noored, kes vabanevad vanglast, sest nende retsidiivsus on kõige kõrgem, on teenus mõeldud ka noorele, kes on:

  • vahistatud või vahi alt vabanenud;
  • kriminaalhooldusalune ning talle on määratud käitumiskontroll;
  • kohtueelses või kohtumenetluses süüdistatav või kahtlustatav;
  • kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud;
  • vangistuse asemel saanud muu karistuse või talle on kohaldatud alaealisele või noorele täiskasvanule kohaldatavat mõjutusvahendit;
  • kinnise lasteasutuse teenusel või sellelt väljunud;
  • korduvalt väärtegusid toime pannud ja kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus.

Tugiisiku rolliks on nõustada ja toetada noort oma elu järjele saamisel ning igapäevaeluga toime tulemisel, vähendades seeläbi uute kuritegude sooritamise riski. 

Kui noor kannab vanglakaristust, alustab tugiisik temaga kohtumisi kuni kuus kuud enne vabanemist, pärast seda jätkub töö kogukonnas. Vanglas keskendutakse noore vajaduste väljaselgitamisele ja tema ettevalmistamisele, vabanemisjärgsed tegevused on suunatud kohanemisele uues keskkonnas.

Tugiisik teeb koostööd vajalike piirkondlike asutustega. Vangla, kriminaalhoolduse, prokuratuuri, kinnise lasteasutuse, kohaliku omavalitsuse, Sotsiaalkindlustustusameti vm asutuse spetsialisti tehtud riskide hindamise tulemusena antakse teenuseosutajale teada noorest, kes vajab tugiisikut. Ka noor ise või tema lähedane saavad avaldada soovi tugiisikuteenuse kasutamiseks.

Teenuse kestvus on kuni 18 kuud ja selle kasutamine vabatahtlik.

Tugiisikuteenust pakub Omanäolise Kooli Arenduskeskus [email protected].

Illustratiivne pilt: käest kinni hoidmine

Majutusteenuse eesmärk on pakkuda ajutist elukohta 18-29aastastele õigust rikkunud noortele, kellel on vaja oma elu korda seadmiseks turvalist keskkonda

Majutuskeskus ei ole üksnes koht ajutiseks peatumiseks. Majutuses töötav personal pakub noorele toetavaid tegevusi ja nõustamisi, mille üks osa on õppima või tööle asumiseks tegevuskava koostamine ja selle täitmise jälgimine.

Vajaduse korral saab noor võlanõustamist ja psühholoogilist tuge. Teenusel on kindel päevakava ja struktuur, mida noor peab järgima. 

Tegevuste eesmärgiks on õpetada noorele enesedistsipliini ja tavaelus toime tulemist. Teisalt kujundada harjumusi ning väärtusi igapäevase hügieeni eest hoolitsemisel, turvaliste suhete loomisel, vaimse tervise eest hoolitsemisel ja ka sõltuvusainete tarvitamisest loobumisel.

Nõustamisega ajutine majutusteenus on vabatahtlik ja noorele tasuta. Küll aga sinna tulemine eeldab noorelt motivatsiooni ja tahet oma probleemidega tegeleda ning õiguskuulekas tee valida. Kokku saab noor ajutisel eluasemel olla kuni 18 kuud.

Majutusteenust pakub MTÜ Lootuse Küla, [email protected]

Lootuse küla sisekorra eeskiri

Märkmik ja pliiats valgel taustal

Tulemusnäitajad, millega 2029. aastal tegevuste mõju hinnatakse:

  • 70% noortest, keda on sekkumistega toetatud, on jõudnud tööturule;
  • sekkumistega toetatud noorte kriminaalhooldusaluste korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määr on 21% või alla selle;
  • sekkumistega toetatud noorte vanglast vabanenute retsidiivsuse määr on 33% või alla selle.

Projekti eelarve on 9 512 470 eurot, millest 6 658 729 eurot moodustab ESF+ toetus ja 2 853 741 eurot riiklik kaasfinantseering. 

Projekti elluviimist kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond+ vastavalt justiitsministri 08.06.2023 käskkirjaga nr 46 kinnitatud toetuse andmise tingimustele „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ (2021-2027.4.07.23-0009).

Kaasrahastanud Euroopa Liit Eesti tuleviku heaks

Kontaktid

Stanislav Solodov (tiimijuht)
[email protected]
5309 8229

Peter Gornischeff (projektijuht)
[email protected]
524 8261

Terje Smitt (projektijuht)
[email protected]
529 3080

Reelika Rattus (projektijuht)
[email protected]

Joelle Marcelle Antson (taastava õiguse projektijuht)
[email protected]
5347 2800

Elis Maria Oldekop (kommunikatsiooninõunik)
[email protected]
528 8775

Viimati uuendatud 18.10.2024