Õigustloovate aktide mõjude hindamine

Justiitsministeerium tegutseb Vabariigi Valitsuse kavandatavate õigusaktide mõju hindamise süsteemi koordineerijana. Siit veebilehelt leiate mõju hindamise protsessi kirjelduse ning mõjude hindamiseks vajalikud abi- ja juhendmaterjalid.

Mõjude hindamine on protsess, mille käigus kogutakse tõendusmaterjali poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta ja prognoositakse nende võimalikke tagajärgi. Mõjude hindamine toetab valitsuse otsuste kvaliteeti ja läbipaistvust ning loob eeldused, et õigusaktid avaldaksid ühiskonnas soovitud mõju.

Enne, kui otsustatakse õigusliku lahenduse kasuks ja hakatakse eelnõu välja töötama, koostatakse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsus (VTK) on arutelu- ja kaasamisdokument, mille kooskõlastamise raames küsitakse probleemi ja lahendusvariantidega seotud huvirühmadelt, spetsialistidelt ja ministeeriumidelt nende arvamust.

Alles siis, kui on veendutud, et mingi õiguslik meede on probleemi lahendamiseks parim, on põhjendatud hakata seaduseelnõu välja töötama. Eelnõu koostamise ajal tuleb jätkata mõjude hindamise protsessiga ning otsustada, kas pärast eelnõu seadusena jõustumist on vaja teha mõjude järelhindamine. Järelhindamine on vajalik selleks, et näha, kas seadusemuudatus täidab oma eesmärki. 

Selline hea õigusloome protsess toetab tõenduspõhist, nii avalikkust kui ka valdkonna asjatundjaid kaasavat ning tegelikele vajadustele vastavat otsustamist ning aitab kaasa „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 eesmärkide saavutamisele.

Mõjude hindamiseks vajalikud materjalid

Hea õigusloome põhimõtted ja nõuded on sätestatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas“. Mõjude hindamist puudutavad eelkõige §-d 1, 46 ja 47.

Justiitsministeerium on koostanud mitmeid abi- ja juhendmaterjale, et toetada ministeeriume väljatöötamiskavatsuse või seaduseelnõu ettevalmistamise käigus läbiviidaval mõjude hindamisel:

Rahvusvaheline tegevus hea õigusloome arendamisel

Rahvusvahelisel tasandil tegeletakse parema õigusloome arendamist puudutavate teemadega nii OECD-s kui Euroopa Liidus. 

OECD Regulatory Policy Committee (RPC) eesmärk on toetada liikmesriike parema õigusloome põhimõtete rakendamisel. Selleks kogutakse ja analüüsitakse liikmesriikide parimaid praktikaid, koostatakse ülevaateid ning töötatakse välja nõukogu soovitusi ja muid materjale. RPC tegevusega parema õigusloome vallas on võimalik tutvuda OECD Regulatory Policy veebilehel

OECD nõukogu on viimase 10 aasta jooksul välja andnud kahed valdkondlikud soovitused: 

 

Järelhindamine

Õigusakti järelhindamise kaudu antakse tagant järele hinnang, kas kehtestatud normid saavutasid esialgse eesmärgi. Järelhindamist võib vaadata kui poliitikakujundamise tsükli osa, mis seob omavahel probleemi, mida sooviti lahendada, ning saavutatud tulemuse. Järelhindamine on reguleeritud HÕNTE §-des 1 ja 46. 

Mõjude hindamise kontaktisikud Justiitsministeeriumis

Mõjude hindamisega seotud küsimuste korral abistavad Justiitsministeeriumi kontaktisikud. Vastavalt vajadusele korraldame ministeeriumi ametnikele õigustloovate aktide mõjude hindamise koolitusi.

Justiitsministeerium on ellu kutsunud kontaktvõrgustiku ametnikest, kes puutuvad kokku õigusaktide mõjude hindamisega. Kontaktvõrgustiku eesmärk on vahetada mõtteid, kogemusi ja infot mõjude hindamist puudutavatel teemadel ning jõuda seeläbi lahenduste ja praktikateni, mida õigusloomepoliitikas rakendada. Võrgustikuga liitumiseks palume endast märku anda aadressil [email protected].

Viimati uuendatud 04.06.2024