Maksejõuetusõiguse revisjon

Maksejõuetusõiguse revisjoni eesmärgiks võeti põhjalikult analüüsida maksejõuetusõiguse vastavust nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute vajadustele, kaardistada ära antud valdkonna probleemkohad ning vajaduspõhiselt töötada välja ettepanekud nende probleemide lahendamiseks ning maksejõuetusmenetluste läbiviimise lihtsustamiseks.

Maksejõuetusõiguse revisjon on käesoleval hetkel lõppenud.

Maksejõuetusõiguse revisjon algas 16. juunil 2015, kui uue struktuurivahendite programmperioodil 2014-2020 Riigikantselei juures tegutsenud haldusvõimekuse valdkondlik komisjon kiitis revisjoni ettevalmistava etapiga algatamise heaks ja lõppes 23. märtsil 2022 II etapi eelnõu – füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu – esitamisega Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. 

Revisjoni töö toimus kahes etapis. I etapis toimus pankrotimenetluse ja II etapis toimus saneerimise, võlgade ümberkujundamise ja füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ülevaatamine, sh II etapis toimus saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi ülevõtmine. 
Mõlemas etapis sai töörühma töö alusdokumendiks revisjoni ettevalmistavas etapis koostatud lähteülesanne, kuhu oli avaliku üleskutse ja ekspertide töö tulemusel koondatud maksejõuetusõiguse valdkonnas analüüsimist vajavad küsimused. 

Maksejõuetuse I etapi töörühm koostas analüüs-kontseptsiooni Eesti õiguses esinevate probleemide kohta koos järelduste ja ettepanekutega, mille alusel koostati probleeme ja lahendusettepanekuid koondav väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsuses pakuti välja 15 laiemat muudatust, millest kuue puhul oli tuvastatud oluline mõju mõnele sihtrühmale ja nendes osas viidi läbi mõjude analüüs. I etapis valmis õigusmõjude analüüs, kus mh hinnati muudatuste põhiseaduspärasust. Revisjoni I etapis väljatöötatud õigusloomedokumentide alusel valmis pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE), mis võeti vastu 16.12.2020. 

Maksejõuetuse II etapi töörühm koostas analüüs-kontseptsiooni Eesti maksejõuetusmenetluste efektiivsemaks muutmise võimaluste kohta, kus analüüsiti maksejõuetusraamistike efektiivsemaks muutmise võimalusi vastavalt maksejõuetuse direktiivis ettenähtud regulatsioonile, samuti analüüsiti kitsaskohti, mis tulenesid Eesti õigusest ja praktikast ning mis olid kaardistatud revisjoni lähteülesandes.  Revisjoni II etapis väljatöötatud õigusloomedokumentide alusel valmis füüsilise isiku maksejõuetuse seadus eelnõu (575 SE), mis võeti vastu 01.06.2022.

Täpsemalt on võimalik jõustunud muudatustega tutvuda Riigikogu koduleheküljel. Kooskõlastamisel esitatud ettepanekud on kättesaadaval eelnõude infosüsteemist.

Siin lehel on võimalik tutvuda revisjoni töö käigu, töörühma koostatud materjalide, eelnõude projektide ja seletuskirjadega ning huvirühmade tagasisidega. 

Maksejõuetusõiguse töörühm ja komisjon

  • Pille Kriibi – töörühma liige (Justiitsministeerium)
  • OÜ Haldur (ekspert Toomas Saarma) – töörühma liige
  • Merike Varusk – töörühma liige
  • Susann Liin – töörühma liige (Justiitsministeerium)
  • Tanel Ermel – töörühma liige
  • Advokaadibüroo SORAINEN (ekspert Karin Madisson) – töörühma liige
  • Kersti Kerstna-Vaks – töörühma liige
  • Mari Agarmaa – töörühma liige
  • Kristiina Padu – töörühma liige (Justiitsministeerium)
  • Triin Tõnisson – töörühma liige (Justiitsministeerium)
  • Indrek Niklus – töörühma liige (Justiitsministeerium)
  • Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (eksperdid Janno Järve, Sten Anspal, Epp Kallaste) - mõjude hindamine
  • Advokaadibüroo NOVE (eksperdid Indrek Niklus, Heili Püümann, Veiko Vaske, Urmas Volens) - mõjude hindamine
  • Kristiina Padu – töörühma liige, kes korraldab töörühma tööd, justiitsministeerium
  • Triin Tõnisson – töörühma liige, justiitsministeerium
  • Vaike Murumets – töörühma liige, justiitsministeerium
  • OÜ Advokaadibüroo RASK (ekspert Tarmo Peterson) – töörühma liige
  • Advokaadibüroo TGS Baltic AS (ekspert Peeter Viirsalu) – töörühma liige
  • Annemari Ōunpuu – töörühma liige
  • Kersti Kerstna-Vaks – töörühma liige
  • OÜ Advokaadibüroo Kasak & Missik ja OÜ Haldur (ekspert Anto Kasak) – töörühma liige
  • Anna Poots – töörühma liige, mõjude hindamine

Komisjoni juht:

Vaike Murumets, justiitsministeerium

Komisjoni põhiliikmed:

  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja
  • Rahandusministeeriumi esindaja
  • Politsei- ja Piirivalveameti esindaja
  • Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindaja
  • Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindaja
  • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja
  • Eesti Advokatuuri esindaja
  • Ahto Kink
  • Paul Varul
  • Eesti Pangaliidu esindaja
  • Vabaühenduste Liidu esindaja
  • Tartu Ringkonnakohtu esindaja
  • Maksu- ja Tolliameti esindaja
  • Eesti Võlanõustajate Liidu esindaja
  • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindaja

Revisjoni ettevalmistamine

Ettevalmistava etapi eesmärgiks oli selgitada välja üldine revisjoni vajadus ja ulatus, kaardistada praktikas tekkinud probleemid, mis lahendamist vajavad ja luua vajalikud alused revisjoni läbiviimiseks.

Selleks kutsusime huvirühmasid 2015. aastal üles esitama ettepanekuid maksejõuetusõiguse moderniseerimise kohta. Oodati arvamusi ja ettepanekuid, kuidas muuta maksejõuetusmenetlust tõhusamaks, kiiremaks ja tulemuslikumaks, et tagada Eesti ettevõtluskeskkonna hea maine ja atraktiivsus.

8. veebruaril 2016 saadeti maksejõuetusõiguse revisjoni lähteülesande projekti avalikule konsultatisoonile kõikidele ministeeriumidele ning paljudele asutustele, institutsioonidele ja huvirühmadele:

Pärast avalikku konsultatsiooni koostati maksejõuetusõiguse revisjoni lõplik lähteülesanne:

Huvirühmade arvamused

Revisjoni I etapp

Revisjoni I etapis tegeleti pankrotiseaduse muudatustega. Planeeritud tegevused, tööjaotus ja ajakava on leitavad töörühma poolt kokku lepitud detailses tegevuskavas:

Tutvu ka revisjoni käigus valminud materjalidega. 

Huvirühmade arvamused

Revisjoni II etapp

Revisjoni II etapis tegeles revisjoni töörühm saneerimismenetluse, võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluses tehtavate muudatustega. Revisjoni käigus planeeritud tegevused, tööjaotus ja ajakava on leitavad komisjoni poolt kokku lepitud II etapi tegevuskavas:

2019. saatsime avalikule konsultatsioonile Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20. juuni 2019 direktiivi (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv) ja Maailmapanga analüüsi, mis on valminud Euroopa Komisjoniga koostöös.

Maksejõuetuse ekspertidest koosneva töögrupi poolt valminud Eesti maksejõuetusmenetluste efektiivsemaks muutmise võimaluste analüüs-kontseptsioon, kus sisalduvad töögrupi liikmete järeldused ja ettepanekud maksejõuetusõiguse reformimiseks.

Selle eesmärk on hinnata Eesti saneerimisalast ja füüsiliste isikute kohustustest vabastamist käsitlevat õigusraamistikku, selle toimimist praktikas ja viise direktiivi ülevõtmiseks.

Analüüs-kontseptsiooni alusel koostas töörühma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu. 

Huvirühmade arvamused

Viimati uuendatud 26.10.2022