Äriregister

Äriregister on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eestis asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete, äriühingute ja välismaa äriühingu filiaalide kohta.

Äriregister on tugeva õigusjõuga register – äriregistris on nii informatiivsed andmed kui ka õiguslikku tähendust omavad andmed, millele võib tugineda ja mille õigsust eeldatakse. Äriregistris olevate andmetega saab tutvuda e-äriregistris.

Registrisse tehakse kanded digitaalallkirjastatud või notariaalse avalduse alusel. Digitaalallkirjastatud avaldusi on võimalik esitada äriregistri ettevõtjaportaalis.

Juriidiliste isikute liikide kohta loe lähemalt siit.

Äriregistrit peab Tartu Maakohtu registriosakond, mille kontaktid on leitavad kohtute veebilehel.
 

25 fakti äriregistri kohta

  1. 1. septembril 1995. a jõustus äriseadustik, mille väljatöötamist alustati 1993. aastal. Uue seadustikuga korrastati Eesti ärimaastikku ja majanduskeskkonda ning viidi Eesti äriühinguõigus Mandri-Euroopas üldtunnustatud tasemele.
  2. Äriseadustikku on alates 1995. aastast kuni 01.08.2020 muudetud 95 korda.
  3. Uue seadustiku vastuvõtmine 1995. aastal nõudis ka uut registrisüsteemi. Nähti ette, et justiitsministri määramisel võis äriregistrit pidada ka arvutis. 1995. aastal tähendas see võimalust registreerida dokumentide vastuvõtmine, sisestada kande andmed ja trükkida need seejärel välja A3 formaadis registrikaardile.
  4. 2015. aastaks oli registritoimikute pidamine viidud täisdigitaalseks. Elektrooniliselt on kättesaadavad üle 300 000 toimiku. 
  5. Koos kinnistustoimikutega digitaliseeriti kokku pea 1,5 miljonit toimikut, mis tähendab ligi 10 kilomeetrit riiuleid ja üle 22 miljoni lehekülje.
  6. 1995. a jõustunud seadustiku alusel pidi registripidaja iga aasta 1. detsembriks määrama kindlaks ja tegema teatavaks ajalehe, kus järgmisel kalendriaastal avaldati kõik jõustunud registrikanded. Kanded avaldati lisaks ajalehele ka Riigi Teataja Lisas. Avaldamine toimus selle ettevõtja kulul, kelle kohta kanne tehti.
  7. Esimesed kanded tehti äriregistrisse 14. septembril 1995. Registrisse kanti OÜ Eesti Raamat ja AS Amserv.
  8. Enne 1.09.1995. a asutatud ettevõtete dokumentide sisseandmiseks olid ette nähtud kindlad tööpäevad ja kellaajad. Pärast 1.09.1995. a asutatud ühingu dokumente võeti vastu ka eelregistreerimiseta.
  9. Äriregistri algusaegadel, aastal 1996, esitati registrile kokku 16 464 avaldust. Täna esitatakse registrile ühes kuus keskmiselt 7200 avaldust, aastas kokku lahendab registriosakond ligi 300 000 menetlust.
  10. Lisaks äriregistrile peetakse registriosakonnas veel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning praegu ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrit. Kokku on neis täna 300 882 objekti, kuid näiteks 1998. aastal oli äriregistrisse kantud 43 000 objekti.
  11. Kõige rohkem on täna registrisse kantud osaühinguid – 212 128. Aktsiaseltse on äriregistrisse kantud 2843.
  12. Äriregistrit peavad praegu kohtute seaduse alusel kohtunikuabid, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatud, kuid peavad seaduses ette nähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid.
  13. Esimesed kohtunikuabid nimetas ametisse justiitsminister Paul Varul 1997. aasta 3. veebruaril. Neid oli kokku 41, kellest 10 asusid tööle registriosakondades. Täna töötab registriosakonnas 20 kohtunikuabi. Teatud funktsioone täidavad kohtunikuabide kõrval ka registrisekretärid ja nimekorraldajad, keda on kokku registriosakonnas 25. Seega töötab registriosakonnas kokku 45 ametnikku.
  14. Registriosakonda juhatab praegu kohtunikuabi-osakonna juhataja. 1995. a kehtima hakanud seadustiku kohaselt oli registriosakonna juhataja kohtu esimehe nimetatud kohtunik.
  15. Registriosakonnad olid maa- ja linnakohtute juures. Neid oli kokku 4. Igal neist oli oma kohtunikust osakonnajuhataja. Alates 2015. aastast on registriosakond koondatud kokku Tartu Maakohtu struktuuri ning seal on üks kohtunikuabist osakonnajuhataja.
  16. 2015. aastal otsustas elektroonilise registripidamise võimaldamise tulemusel Valitsus viia äriregistriga tegelevate inimestega töökohad väiksematesse regionaalkeskustesse. Samast ajast võimaldatakse registriosakonna töötajatele ka senisest suuremast mahus kaugtööd.
  17. 2019. aastal sai Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond Kaugtöö Tegija märgise aja- ja kohapaindliku töö võimaldamise eest.
  18. Täna kulub registriosakonnas kõikide esitatud avalduste lahendamiseks keskmiselt 13 tundi. 1995. aastal kulus selleks koos otsuse ärakirja saatmisega ligikaudu 25 päeva, kuid menetlustähtaegu pikendati töökoormuse tõusu tõttu pidevalt.
  19. Peamine põhjus, miks täna registriosakond äriregistrisse kandmise avaldust ei rahulda, on soovitud ärinime seaduse nõuetele mittevastavus.
  20. Äriregistri teenistujatest 42 on naised ja 3 on mehed.
  21. Keskmine äriregistri teenistujate vanus on 51 aastat. Kohtunikuabide keskmine vanus on 55,6 aastat, registrisekretäride keskmine vanus 46,6 aastat.
  22. Maailmapanga koostatud Doing Business edetabelis on Eesti 18. kohal. Näiteks on Eestile antud ettevõtte asutamise lihtsuse eest 95.4 punkti 100 punkti süsteemis.
  23. Selleks, et äriregister toimiks tõrgeteta ja kõiki toiminguid oleks võimalik teha vastavalt seaduses esitatud nõuetele, tehakse igal aastal keskmiselt ligikaudu 600 arendust.
  24. 12. novembril 2009. a püstitati äriregistri ettevõtjaportaalis kõige kiiremini internetis asutatud ettevõtte maailmarekord. Eestis oli loodud maailma kiireim e-lahendus. Registreerimise protsess algusest lõpuni võttis aega 18 minutit.
  25. 2012. a võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, mis nägi ette liikmesriikide äriregistrite liidestamise. Euroopa äriregistrid vahetavad andmeid alates 2017. aastast.

Viimati uuendatud 25.11.2021