Kes võivad rikkumisest teavitada?
Rikkumisest võivad teavitada:
- ministeeriumi ametnikud ja töölepingulised teenistujad;
- ministeeriumile võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevad isikud;
- ministeeriumis praktikal olevad isikud;
- ministeeriumiga teenistussuhte sõlmimise protsessis olevad isikud;
- ministeeriumiga teenistussuhte lõpetanud isikud;
- ministeeriumiga lepingueelsetes läbirääkimistes olev või lepingut muul viisil ette valmistav isik või isik, kelle töösuhe on lõppenud;
- ministeeriumi lepingupartneri juures mistahes eelnimetatud vormis töötavad isikud.
Valitsemisala asutuste üleselt võivad rikkumisest teavitada
- asutuse ametnikud ja töölepingulised teenistujad;
- asutusele võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevad isikud;
- asutuses praktikal olevad isikud;
- asutuses vabatahtlikuna tegutsevad isikud;
- asutusega töö- või teenistussuhte sõlmimise protsessis olevad isikud;
- asutusega töö- või teenistussuhte lõpetanud isikud;
- asutusega lepingueelsetes läbirääkimistes olev või lepingut muul viisil ette valmistav isik või isik, kelle töösuhe on lõppenud;
- asutuse lepingupartneri juures mistahes eelnimetatud vormis töötavad isikud.
Asutuseväliselt on Justiitsministeerium pädevaks asutuseks kõikide ministeeriumi valitsemisala asutuste suhtes oma järelevalvepädevuse ulatuses.
Millest võib teavitada?
Teavitada saab tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumistest.
Rikkumiseks tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumise teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) § 2 lõike 1 tähenduses loetakse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumist järgmistes valdkondades:
- riigihanked;
- finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
- tooteohutus ja nõuetele vastavus;
- transpordiohutus;
- keskkonnakaitse;
- kiirguskaitse ja tuumaohutus;
- toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu;
- rahvatervis;
- tarbijakaitse;
- eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus;
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 325 sätestatud Euroopa liidu finantshuve kahjustavad rikkumised, mida on täpsustatud asjakohastes Euroopa Liidu meetmetes;
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 osutatud siseturuga seotud rikkumised, mis puudutavad tegevust, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, ning rikkumised seoses kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, mis on vastuolus äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga.
Muu rikkumine võib tähendada järgmist:
- asutuse kordade, sisemiste reeglite mittejärgimine;
- asutuse väärtuse ja eetika põhimõtetega vastuolus olev tegu või käitumine;
- asutuse ressursside ebasihipärane kasutamine või nende omastamine;
- pettus, võltsimine, korruptsioon: ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivne kasutamine, altkäemaksu küsimine, pakkumine, andmine või vahendamine;
- huvide konflikti olukorras vastu võetud otsused ja taandamiskohustuse täitmata jätmine;
- diskrimineerimine, ahistamine, tagakiusamine, sh töökius;
- töötervishoiureeglite või töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumine, kellegi elu ja tervise ohtu seadmine või kahjustamine;
- mistahes kuritegu või õiguspäraste kohustuste täitmata jätmine asutuse poolt;
- kõigi ülaltoodud rikkumistega seonduva informatsiooni sihilik varjamine.
Rikkumisest teavitajal peab olema põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või rikkumine on lõpule viidud ning esitatud teave vastab tõele. Keelatud on teadvalt ebaõige rikkumisteate esitamine.
Kes teavitustega tegeleb?
Rikkumisteadete vastuvõtmise ja menetlemisega tegeleb Justiitsministeeriumi siseauditiosakond, kes vajadusel kaasab protsessi valdkonna spetsialiste ja muid pädevaid isikuid või edastab teate edasiseks menetlemiseks selleks pädevale isikule või asutusele.
Siseauditiosakond annab teavitajale tagasisidet nii teate vastuvõtmise, menetluse käigu kui järelmeetmete rakendamise kohta.
-
Siseauditiosakond saadab rikkumisteate kättesaamise kohta kinnituse rikkumisest teavitajale 7 päeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kui teade ei kuulu seaduse kohaldamisalasse ning teavitajale ettenähtud kaitse ei kohaldu, teavitab siseauditiosakond sellest rikkumisteate esitanud isikut.
-
Kui Justiitsministeeriumil puudub pädevus teate menetlemiseks, edastab siseauditiosakond teate esimesel võimalusel, kuid hiljemalt viiendal tööpäeval pärast teate vastuvõtmist pädevale asutusele, informeerides sellest teavitajat.
-
Siseauditiosakond annab rikkumisest teavitajale tagasisidet järelmeetmete rakendamise ja rikkumise menetluse lõpptulemuse kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm kuud või asutusevälise teavituskanali kaudu rikkumisest teavitamise korral põhjendatud juhul kuus kuud pärast rikkumisteate kättesaamist.
-
Teavitust ja tagasisidet ei anta, kui teavitaja on tagasiside saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse või teade on esitatud anonüümselt.
Rikkumisteated säilitatakse kolm aastat alates teavitajale tagasiside andmisest.
Kuidas me teavitajat kaitseme?
Siseauditiosakond tagab rikkumisest teavitamise fakti ja teavitanud inimese ning teiste heas usus arvamust avaldanute konfidentsiaalsuse. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes tema nõusolekul.
Justiitsministeerium tagab teavitajale kaitse rikkumisest teavitamise tõttu survemeetmete rakendamise eest.
Euroopa Liidu õigusega seotud rikkumisteadete osas tagatakse teavitaja kaitse TÕRTKS sätestatud alustel ja tingimustel. Muude rikkumisteadete korral tagab Justiitsministeerium seaduses ettenähtuga samaväärse kaitse.
Viimati uuendatud 23.09.2024