Analüüs: pea pooled seksuaalkuriteod sündisid ohvrile kätt külge panemata

17.11.2022 | 11:32

Seksuaalkuriteod pole ainult sellised, millega kaasneb füüsiline kontakt. Justiitsministeeriumi hiljutisest seksuaalkuritegude menetluspraktika analüüsist selgus, et mittekontaktsed seksuaalkuriteod moodustavad 48% kõikidest mullu registreeritud seksuaalkuritegudest.
    • Jaga

„Mittekontaktseid seksuaalkuritegusid pannakse toime näiteks sotsiaalmeedia- ja veebikeskkondades, mida lapsed ja noored parasjagu enim kasutavad. 86% kõigist mittekontaktsetest seksuaalkuritegudest pandi toime internetikeskkonnas või IT-vahendeid kasutades. Seetõttu on laste ja noortega väga oluline võimalikest ohtudest ja nende ennetamisest rääkida,“ selgitas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste.

Seksuaalvägivalla kuritegusid registreeritakse Eestis üha rohkem, kuna inimesed annavad nendest aina julgemini teada – viimase kümne aastaga on sellistest kuritegudest teavitamine kahekordistunud. „Samas on uuringutest teada, et enamik seksuaalvägivalla ohvreid paraku juhtunust ei teata ja abi ei otsi. Ehkki juhtunust teatamine võib olla suur julgustükk, on see väga oluline ja vajalik samm. Nii saab ohvritele vajalikku abi pakkuda ja võimalikke uusi kuritegusid ning ohvreid ära hoida,“ ütles Brit Tammiste justiitsministeeriumist.

Ülevaade seksuaalkuritegude menetlemisest 2021. aastal

  • Seksuaalkuritegudes mõisteti süüdi 107 inimest, kõik nad olid meessoost. Võrreldes 2020. aastaga oli süüdimõistetuid 92 ja võrreldes 2019. aastaga 4 võrra vähem.
  • Seksuaalkuriteo pani toime 28 alaealist, mõni neist oli seotud mitme kuriteoga.
  • Kõige rohkem registreeriti seksuaalkuritegusid, milles valmistati lapspornot või aidati sellele kaasa.
  • Kohtusse jõudis 120 seksuaalkuritegude kriminaalasja. Ka kõige sagedasem kohtusse saadetud seksuaalkuritegu oli lapsporno valmistamine või selle võimaldamine.
  • Kõige rohkem seksuaalkuritegude kriminaalasju saadeti kohtusse Põhja piirkonnas, kus elanike arv on kõige suurem. 
  • Kõige rohkem lõpetati pärast asjaolude välja selgitamist vägistamise paragrahvi järgi alustatud kriminaalasju.
  • Kõigist prokuratuuri poolt ja prokuratuuri loal 2021. aastal lõpliku menetlusotsuse saanud kriminaalasjadest 80% lõpetati mõne menetlust välistava asjaolu ilmnemisel – näiteks kui leiti, et kriminaalmenetluseks puudus alus; kahtlustatav või süüdistatav oli surnud.

Analüüsiga saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.

Seksuaalvägivalla ennetamine on üks Eesti kriminaalpoliitika prioriteet. Selleks on vägivallaennetuse kokkuleppes välja toodud tegevussuunad, mille nimel riigiasutused ja partnerid pidevalt pingutavad.

Kust saada abi?

  • Kui oled hädas ja vajad abi või kahtlustad, et keegi teine on seksuaalse väärkohtlemise ohver, pöördu julgesti spetsialisti poole aadressil palunabi.ee või lasteabi.ee. Ka ohvriabi kriisitelefonile 116 006 ja lasteabitelefonile 116 111 saab igaüks pöörduda ööpäevaringselt.
  • Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad 24/7 abi inimestele, kes on kogenud seksuaalvägivalda viimase 7 päeva jooksul. Tule üksi või saatjaga, ükskõik mis kell ja ilma saatekirjata – sa ei pea selleks politseisse pöörduma. Oled oodatud ka siis, kui sa ei mäleta, mis sinuga juhtus.
  • Kui soovid seksuaalsest või muust väärkohtlemisest veebis teada anda, võid pöörduda ka oma piirkonna veebipolitseiniku poole. Veebipolitseinik aitab teiste seas kiusamise või ahistamise ohvreid ning siis, kui keegi teine esineb internetis sinu nime all.

Andri Küüts

avalike suhete nõunik