Analüüs: pea pooled vanemaealistest vägivallaohvritest on kogenud perevägivalda

22.09.2023 | 07:41

Justiitsministeeriumi hiljutisest analüüsist selgub, et 45% vanemaealistest vägivallaohvritest on perevägivallakuritegude ohvrid. Vägivalla toimepanijad on neis juhtumites eaka ohvri täiskasvanud laps või lähisuhtepartner.
    • Jaga

Ministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Anu Lepsi sõnul võivad vanemas eas inimesed kannatada vägivalla all nii hooldekodudes, haiglates, kui ka kodus oma pere seltsis. „Aastatel 2021–2022 registreeritud kuritegude vähemalt 65aastastest ohvritest 31% olid kogenud kehalist väärkohtlemist, 28% langenud kelmuste ning 22% varguste ohvriteks. Kusjuures, mida vanem oli ohver, seda suurem oli vägivalla osakaal kuritegudes, ent üldine kuriteoohvriks langemise risk vanuse kasvades vähenes,“ sõnas Anu Leps justiitsministeeriumist.

Vanemaealistest ohvritest suurima osa ehk 72% moodustasid 65-74aastased ohvrid – see tähendab, et selles eas inimeste ohvriks langemise risk oli suurem kui neist vanematel inimestel. Kõige vanemad kuritegude ohvrid olid 2021. aastal ligi 100aastased.

Pooled vanemaealised, kes kogesid ähvardamist, langesid ka muu vägivallakuriteo ohvriks. Neist enamik olid perevägivalla ohvrid.

Vanemaealiste eluvastaste kuritegude puhul poole moodustasid alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkinud tülidest põhjustatud surmad.

Kelmuste puhul oli tihti tegu vanemaealiste nimel sõlmitud laenu- ja liisingulepingutega ning nende nimel võetud kiirlaenudega. Nende kelmuste toimepanijad olid enamasti tuttavad või sugulased.

Vargustest enamiku moodustasid eluruumist toime pandud vargused, mille käigus varastati sularaha, olmetehnikat ja muid väärtasju. Ette tuli ka eramajade kuuridest tööriistade ja aiatehnika vargusi.

Vanemaealiste kuriteoohvrite analüüsi käigus vaadeldi politsei andmeid aastatest 2021–2022. Analüüs hõlmab 1357 inimest, kes olid üle 65aastased. Analüüsi kokkuvõttega saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.

Siseministeeriumi nõuniku Barbara Haage kinnitusel vajab vanemaealiste vägivald spetsialistide seas senisest enam tähelepanu. „Esmatasandi abiandjate hoiakuid ja teadlikkust annab kindlasti parandada, ohvrisõbraliku lähenemise nimel tuleb kahtlemata pingutada,“ ütles ta. Näiteks selleks, et selgitada politsei ja päästekorraldajate hoiakuid lähisuhtevägivalla juhtumite ja teadete suhtes, tellis siseministeerium hiljaaegu uuringu. See konkreetne uuring vaatas aga vaid ühte osa võimalikest märkajatest, sest paljud vägivallajuhtumid ei jõua kunagi häirekeskuse või politseini. Seetõttu on oluline suurendada teadlikkust ka pere- ja kiirabiarstide ja EMO töötajate hulgas. „Mistahes eas ohvrite puhul on oluline, et neid märgataks ja usutaks, sest teadmine sellest, kust ja kuidas abi paluda, on jätkuvalt liiga vähestel,“ ütles Barbara Haage.

Justiitsministeeriumi esindaja tuletab meelde, et mistahes vägivalla all ei pea mitte keegi kannatama. „Vägivallale ei ole mingit õigustust ka siis, kui vägivallatseja on pereliige. Seetõttu tuleb iga juhtumiga pöörduda politsei või vähemalt ohvriabi poole,“ sõnas Anu Leps justiitsministeeriumist.

Kui oled langenud ohvriks, helista sotsiaalkindlustusameti tasuta ohvriabi kriisitelefonile 116 006. Sinna võid helistada ka siis, kui soovid teada anda kellestki teisest, kes vajab abi. Telefonile vastatakse ööpäevaringselt nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Hädaolukorras helista 112.

Andri Küüts

avalike suhete nõunik