Eelmisel aastal vähenes kuritegevus Eestis 12%

18.01.2012 | 00:00

    • Jaga
Justiitsministeeriumi statistika kohaselt registreerisid uurimisasutused ja prokuratuur 2011. aastal Eestis 42 567 kuritegu, mis on eelmise aastaga võrreldes 5773 kuriteo võrra vähem.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul kaasnes kuritegude üldarvu vähenemisega eelmisel aastal ka muutus kuritegevuse struktuuris, kus varavastaste kuritegude osakaal vähenes, samas kui liikluskuritegusid ja vägivallajuhtumeid tuli juurde.

„On positiivne, et varguste arv vähenes 20%, omavoliliste sissetungide arv 22% ja röövimiste arv 12%. Samuti väärib esiletõstmist, et kuritegevuse lahendamise määr tõusus üle mitme aasta taas üle 50%. Negatiivse poole pealt võib aga välja tuua kehalise väärkohtlemise juhtumite arvu suurenemise 11% ning liikluskuritegude kasvu 10% võrra,“ ütles Michal.

Kelmuste registreerimine vähenes eelmisel aastal 43%, samas kasvas ligi kolmandiku võrra arvutikelmuste registreerimine, mis näitab, et need kuriteod liiguvad üha enam internetti. Kuritegude arv 10 000 elaniku kohta oli jätkuvalt suurim Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kuritegude arv vähenes kaheteistkümnes maakonnas, kasvas vähesel määral kahes ning jäi 2010. aastaga samale tasemele ühes maakonnas. Kõige enam langes kuritegude arv eelmisel aastal Läänemaal, kus registreeriti 26% võrra vähem kuritegusid.

Justiitsminister lisas, et registreeritud kuritegude statistika kõrval kinnitavad olukorra paranemist ka elanikkonna küsitluse andmed. „Detsembris läbi viidud küsitluse kohaselt püsib Eesti elanike turvatunne stabiilselt kõrgel tasemel juba kolmandat aastat, mis on raskete aegade kohta kindlasti hea tulemus. Samuti kinnitas küsitlus kuriteoohvrite osakaalu vähenemist. Seega võiks loota, et nii varguste kui röövimiste langus eelmisel aastal annavad elanikele kindlust veelgi juurde,“ sõnas Michal.

Justiitsministeeriumi tellitud ning Turu-uuringute ASi poolt läbi viidud küsitlus näitas, et 72% Eesti elanikest tunneb end oma kodukandis pimedal ajal julgelt. Küsitlus näitas ka, et vargustega puutub aastas kokku 3-5% elanikest ning vägivallakuritegudega 1-3%.

Riigi peaprokurör Norman Aas sõnul toimus 2011. aastal selge edasiminek kriminaalsel teel saadud tulu tuvastamises ja arestimises, mille tõestuseks on kurjategijatelt konfiskeeritud 3,5 miljonit eurot.

„Jätkuvalt pööratakse suurt tähelepanu ka alaealiste-vastaste raskete seksuaalkuritegude avastamisele. Seejuures pannakse üha rohkem rõhku võimalike kurjategijate leidmisele internetiportaalidest,“ ütles riigi peaprokurör.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Raivo Küüdi sõnul on tõsine trend kuritegevuse kolimisel internetti. Seetõttu pöörab politsei suurt tähelepanu küberkuritegevusele. „Samas peavad inimesed ise tajuma ja tähelepanu pöörama nendele ohtudele, mis küberruumis valitsevad. Eriti hoolikas tuleb nende riskide hindamisel ja ärahoidmisel olla lastega,“ märkis Küüt.

Küüt toonitas, et absoluutne nulltolerants on politseil perevägivalla osas. „Politsei sekkub ja kaitseb kindlasti neid, kes lähisuhetes on nõrgemad ja satuvad vägivalla ohvriks, olgugi, et niisugust vägivallatsemist inimesed sageli kuriteoks ei peagi,“ kinnitas PPA peadirektor. 

Tänase pressikonverentsi materjalid ning 2011. aasta kuritegevuse ülevaate leiate aadressilt http://www.just.ee/56150

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus