Justiitsminister Kristen Michali sõnul tugevdatakse eelnõuga kriminaalhooldusametniku järelevalverolli selle üle, kuidas kriminaalhooldusalused täidavad neile kohtu poolt pandud kohustusi.
„Kui inimene vabastatakse tingimisi karistusest või vabastatakse ennetähtaegselt vanglast, võib kohus sõltuvalt kuriteo asjaoludest või süüdimõistetu isikust määrata käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu. Kehtiv õigus on aga selles osas, et kuidas sellise kohustuse täitmist täpselt kontrollida, üsna üldsõnaline. Eelnõuga muudetakse kontroll keelu järgimise ühe tõhusamaks, mis peaks vähendama võimalusi uute kuritegude toimepanekuks,“ selgitas Michal.
Eelnõuga laiendatakse ka vanglateenistuse ametnike politseile ametiabi andmise võimalusi. Täna on ametiabi korras võimalus vanglateenistusest kasutada vaid relvastatud üksust, kuid põhjendatud on selle võimaluse laiendamine ka teistele vanglaametnikele ja justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikele vastavalt nende võimetele ja erialastele oskustele.
"Selle muudatusega tõhustatakse halduskoostööd ja laiendatakse vanglateenistuse ja politsei koostöö võimalusi. Tulevikus on ametiasutuste koostöö kindlasti targem suund kui ettekujutus piiramatutest võimalustest avalikku sektorit suurendada. Sellist võimalust maksumaksja meile ei võimalda ja seetõttu on erinevate asutuste omavaheline ladus koostöö võtmeküsimus, kuidas Eesti avalik teenistus püsib heal tasemel," märkis justiitsminister Michal.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga kinnipeetava isiklike ja kinnipeetavale keelatud asjade regulatsiooni ning lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste keelamise aluste väljatoomist. Samuti muudetakse konkreetsemaks ja põhjalikumaks vanglateenistuse ametniku tausta- ja tervisekontroll.