Eesti kohtukorraldus muutub Balti riikidest esimesena töökindlaks ka sõjaseisukorra ajal

24.11.2022 | 11:26

Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogule eelnõu, millega tagatakse Eesti kohtusüsteemi töökindlus ka erakorralise või sõjaseisukorra ajal.
    • Jaga

„Kohtupidamine on õigusriigi tuumikfunktsioon, mis peab toimima ka tavapärasest erinevates tingimustes. Olukorras, kus õigusrikkumiste arv järsult kasvab, aga kohtute tööjõu ressurss on samas piiratum, pole võimalik kohtupidamist tavapäraste reeglite järgi korraldada. Selleks, et tagada inimeste põhiõigus õiguskaitsele ja ausale kohtupidamisele, oleme eelnõuga ette näinud mitmeid olulisi muudatusi erakorralise ja sõjaseisukorra aegseks kohtupidamiseks,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg ning lisas, et Eesti on Balti riikidest esimene, kes kohtute töökindluse tagamiseks vajalikud muudatused seadustesse sisse viib.

Kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise eelnõuga kehtestatakse menetlusõiguslikud ja kohtukorralduslikud erisused erakorralise või sõjaseisukorra ajaks. Eesmärgiks on tagada menetluste võimalikult kiire ja tõhus läbiviimine, mis võib erakorralistes oludes olla raskendatud. Näiteks saab kohus õiguse lahendada kõiki tsiviilvaidlusi ja haldusasju vajadusel lihtmenetluses. Kehtiv õigus lubab kohtunikul tsiviilvaidlusi ja haldusasju lahendada lihtmenetluses vaid teatud juhtudel. Samuti antakse kohtule tsiviil- ja halduskohtumenetluses volitus asja menetlus ‎peatada, kui menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erikorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu‎. Eelnõu näeb ühtlasi ette, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kaasata õigusemõistmisse rahvakohtunikke.

Eelnõuga antakse kohtujuhtidele ka piisavad volitused ja vastutus, et seada kohtuasjadega tegelemise prioriteetsuse järjekord. Kohtu esimees võib õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks muuta ka kohtute tööjaotusplaani ning kohtu kodukorda. Samuti võimaldatakse kohtuistungeid pidada ka töövälisel ajal.

Lisaks antakse muudatustega Riigikohtu üldkogule erakorralise või sõjaseisukorra ajaks pädevus määrata kohtunik tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Samuti on kohtu esimehel õigus anda kohtunikele juhiseid teatud liiki kohtuasjade eelisjärjekorras menetlemiseks. Juhised saavad üksnes puudutada prioriteetide määramist, kohtuasja sisulise lahendamise üle otsustab kohtunik sõltumatult. 

Eelnõu ettevalmistamine lähtub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2022−2023 eesmärgist tagada laiapindne riigikaitse ning suurendada valitsuse ja riigiametite paindlikkust kriisidega toime tulemisel. Erakorralise või sõjaseisukorra aegse kohtupidamise eelnõu koostamine on kokku lepitud ka Vabariigi Valitsuse tööplaanis.
 

Teele Sihtmäe

avalike suhete nõunik