Jälitustoimingute läbiviimise tingimused muudetakse täpsemaks

02.02.2012 | 00:00

    • Jaga
Valitsus kiitis täna heaks justiitsministeeriumi eelnõu, mis seab tänasega võrreldes jälitustoimingute tegemiseks täpsemad tingimused ja tagab paremini inimeste põhiõiguste kaitse.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul peab jälitustoimingute puhul olema tagatud ka tõhus kontroll nende teostamise ja põhjendatuse üle, et igaühe õigused ja vabadused oleksid kaitstud.

„Selle eelnõu puhul oli meie eesmärgiks tagada jälitustoimingute läbiviimise tingimuste vastavus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ning põhiseadusega. Lisaks lahendada ka praktikas esilekerkinud probleeme ja ajakohastada kogu jälitustegevuse regulatsiooni,“ ütles Michal.

Justiitsminister rõhutas, et kuna tegemist on olulise põhiõiguste riivega, siis peab seaduses ettenähtud regulatsioon olema eriti täpne.

„Muuhulgas nähakse eelnõus ette kehtiva õigusega võrreldes täpsemad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning piiritletakse inimeste ring, kelle suhtes võib jälitustoiminguid teha. Näiteks kirjeldasime esmakordselt konkreetse kuritegude loetelu, mille puhul on võimalik koguda jälitustoimingutega andmeid – kehtivas seaduses on jälitustoimingute lubatavus sõltuvuses kuriteo eest ette nähtud karistuse määraga, mis ei pruugi alati olla parim lahendus. Võrreldes täna kehtiva seadusega on eelnõu järgi jälitustoiminguid võimaldavate kuritegude loetelu lühem ja selgem,“ rääkis Michal. 

Oluliseks muudatuseks on justiitsministri sõnul ka see, et kui täna võib kiireloomulistel juhtudel kohtu luba nõudva jälitustoimingu tegemiseks loa anda prokuratuur, siis eelnõu kohaselt saab ka edasilükkamatul juhul luba anda ainult kohus. „Selliseid lube on küll varasematel aastatel olnud vaid 4-5, kuid nende väljaandmise viis on tekitanud avalikkuses muret põhiõiguste kaitse osas ja seetõttu hakkavadki edaspidi neid andma kohtunikud,“ sõnas Michal.

Õiguskantsleri ettepanekut arvestades täpsustatakse ka jälitustoimingust teavitamata jätmise aluseid ja tõhustatakse selle üle toimuvat järelevalvet. Samuti luuakse jälitustegevusega seonduvalt selgem edasikaebamise kord. Eelnõuga piiratakse ka jälitustoimingute ringi ning sealt jäetakse välja sellised tegevused, mis oma olemuselt jälitustoimingud ei ole.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes põhjalik jälitustegevuse regulatsiooni analüüs, mille viis läbi laiapõhjaline töögrupp. Töögrupis osalesid lisaks justiitsministeeriumi ametnikele riigikohtu, Tartu Ülikooli, andmekaitseinspektsiooni, prokuratuuri, advokatuuri, siseministeeriumi, õiguskantsleri ja riigikogu õigus- ja põhiseaduskomisjoni esindajad

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus